Credit.ee OÜ hagi Tark ja Palk OÜ ja U.O. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2447.76 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Credit.ee OÜ, registrikood 11898079; lepinguline esindaja Jelena Bogdanova; esindajad Kostja I Tark ja Palk OÜ, registrikood 12130133; seaduslik esindaja U.O. ; Kostja II U.O. , isikukood XXX. Kirjalik Menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Credit.ee OÜ hagi Tark ja Palk OÜ ja U.O. väljamõistmiseks osaliselt.
vastu võla
2.Välja mõista õigeksvõtu alusel Tark ja Palk OÜ-lt ja U.O. solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks laenu põhiosa, intressi ja sissenõudmiskulude katteks kokku 1 205.84 eurot.
3.Tunnistada otsuse p 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Välja mõista Tark ja Palk OÜ ja U.O. solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks ja 04.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 289.98 eurot ja lisanduv viivis põhinõudelt 1 043.22 eurot arvestusega 0,25% päevas alates 05.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 753.24 eurot.
Jätta rahuldamata Credit.ee OÜ hagi Tark ja Palk OÜ ja U.O. vastu 1043.22 eurot ületava viivise väljamõistmiseks.
6.Jätta menetluskulud Tark ja Palk OÜ ja U.O. kanda.
7.Määrata Credit.ee OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot, millest riigilõiv on 250 eurot ning menetluskulu 20 eurot.
8.Välja mõista Tark ja Palk OÜ ja U.O. solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks menetluskulude katteks 270 eurot.
9.Välja mõista Tark ja Palk OÜ ja U.O. solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Credit.ee OÜ (hageja) esitas 04.06.2020 Tartu Maakohtule hagi Tark ja Palk OÜ (kostja I) ja U.O. (kostja II) vastu, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista laenu põhiosa 1043.22 eurot, intressi 147.62 eurot, 04.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 289.98 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja viivise 0,25% päevas alates 05.06.2020 kuni põhinõude 1043.22 eurot täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu kohaselt viivisemäär 0,25% päevas. Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses, kuivõrd kostja I laenusaajana on ettevõtja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 6 tähenduses. Äriühingute vahel ehk majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ei ole Eesti kohtupraktikas seatud viivisemäära ülempiiri.
2.Kostjad võtsid 23.07.2020 vastuses põhinõude, intressi ja sissenõudmiskulude nõude õigeks, kuid vaidlesid vastu viivisenõudele. Vastuse kohaselt on viivisemäär 0,25% võlgnetud summalt päevas kostjaid ebamõistlikult kahjustav ja tüüptingimusena tühine. 24.09.2020 seisukohas palusid kostjad viivist vähendada ja nõustusid viivisemääraga 0,15% päevas.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad on hagivastuses võlgnevust osaliselt tunnistanud, esitades vastuväite vaid viivise nõudele. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Kuna kostjad on hagi osaliselt õigeks võtnud, siis võtab kohus seisukoha üksnes hageja viivisenõude põhjendatuse osas. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivisenõude aluseks on ka TsMS § 367 (st viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud).
5.Hageja taotleb 04.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 289.98 eurot ja alates 05.06.2020 kuni tagastamata põhivõla täieliku tasumiseni 0,25% tagastamata põhivõlalt päevas. Kostjad on seisukohal, et tegemist on tühise tüüptingimusega.
6.Kohus leiab, et viivise kokkulepe ei ole tühine. Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (VÕS § 42 lg 1). VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse mh ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Viivisemäär 0,25% viivitatud summalt päevas on küll oluliselt suurem kui seadusjärgne viivisemäär, kuid arvestades, et pooled tegutsesid majandus- ja kutsetegevuse raames, ei saa viivisemäära lugeda ebaproportsionaalselt kõrgeks. Riigikohus on leidnud, et viivisemäära 0,25% ei saa pidada nii kõrgeks, et seda võiks pidada krediidisaaja majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks (vt Riigikohtu 13.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 17; Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 48-49).
7.Kostjad on esitanud ka viivise vähendamise taotluse seoses oma halva majandusliku olukorraga. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 162 sätestatud poolte majandusliku seisundi arvestamine ei tähenda seda, et viivist tuleks vähendada ainuüksi sel alusel, kui viivise nõudja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus. Arvestada tuleb eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine viivise nõudja majanduslikku seisundit (vt Riigikohtu 19.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-17, p 13). Samuti on viivise vähendamise osas Riigikohus leidnud, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus
teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 16). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (vt samas, p 18, 19; Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12).
8.Kohtu hinnangul on kostjate väited raskest majanduslikust olukorras paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole esitanud andmeid ega tõendeid põhivõlgniku (laenusaaja) majandusliku seisundi kohta, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.
9.Kostja II ei ole käendajana laenulepingu pooleks, mistõttu ei ole tegemist tarbijaga sõlmitud laenulepinguga. Riigikohtu praktika järgi on käendajal õigus esitada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vastuväide viivise vähendamiseks, kuid sellisel juhul tuleb viivise vähendamisel arvestada põhivõlgniku majanduslikku seisundit, mitte käendaja majanduslikku seisundit või muid asjaolusid (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 17).
10.Hageja nõutav sissenõutavaks muutunud viivisesumma 289.98 eurot ei ületa põhinõuet (1043.22 eurot), mistõttu ei ole alust viivist vähendada. Kuid hageja võlausaldajana ei ole väitnud ega tõendanud suurema kahju olemasolu kui põhivõla summa, mistõttu kohus piirab kostjate poolt tasumisele kuuluva viivise summa põhinõude suurusega. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 289.98 eurot ja viivis alates 05.06.2020 arvestusega 0,25% päevas kuni põhinõude summas 1043.22 eurot lõpliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 753.24 eurot (1043.22289.98). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
12.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 1 järgi. Hageja palub kostjalt enda kasuks menetluskulude väljamõistmist 270 euro ulatuses, sh riigilõiv 250 ja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Maksekäsu kiirmenetluse kulude väljamõistmise alus on TsMS § 4842. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 270 eurot.
13.Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.