Intrum Debt Finance Ag hagi M Pa vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6530,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Intrum Debt Finance Ag (registrikood: CH100.023.266; aadress: Industriestrasse 13c, Zug, 6300 Šveits) Hageja esindaja: D N (xxx) Kostja: M P (isikukood xxx; xxx; tegelik elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt M Palt hageja Intrum Debt Finance Ag kasuks välja põhivõlgnevuse 3990,54 eurot, intressi 333,63 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 394,19 eurot.
3.Mõista kostjalt M Palt hageja Intrum Debt Finance Ag kasuks välja viivised alates 23.10.2019.a kuni põhivõlgnevuse 3990,54 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hageja Intrum Debt Finance Ag hagi kostja M Pa vastu meeldetuletuskirjade 15 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 786,14 euro osas rahuldamata.
6.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hageja Intrum Debt Finance Ag menetluskulud 77% ulatuses kostja M Pa kanda ja 23% hageja enda kanda ning kostja M Pa menetluskulud tema enda kanda.
8.Mõista kostjalt M Palt hageja Intrum Debt Finance Ag kasuks välja menetluskulud 346,50 eurot.
2-19-16376
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on Intrum Debt Finance Ag hagi M Pa vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõude aluseks on xxx ja kostja poolt 25.02.2018 laenulepingu nr xxx. xxx on 31.07.2018 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Debt Finance Ag-le.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus summas 4347,36 eurot (sh põhivõlgnevus 3990,54 eurot, intress 333,63 eurot, haldustasu 6 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 2,19 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot), sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamise seisuga summas 1178,14 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.09.2020.a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus
2-19-16376 menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
4.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.Kohus leiab, et hageja on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 50 eurot ning tasu 15 eurot lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest. Nõude suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 1 ja lg 2 p-st 3 ning asjaolust, et tema nõue kostja vastu on üle 1000 euro. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks lepingu kehtivuse ajal saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda tasu meeldetuletuskirjade eest ning meeldetuletustasu 15 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Pärast lepingu lõppemist saatis Intrum Estonia AS sissenõudmisosakond kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks, kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud. hageja nõudnud esimese kirja eest 25 eurot, järgmise kirja eest 5 eurot ja ülejärgmise kirja eest 5 eurot, seega kokku 35 eurot. Lisaks on ülejäänud sissenõudmiskulu 15 eurot olnud kulutus, mis on olnud vajalik võlgnikuga ühenduse saamiseks - võlgnikule helistamiseks, lisaks inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud, registripäringud jms. Sissenõudmiskulude nõude osas pärast lepingu lõppemist kohus märgib, et märgitud ei ole kirjade saatmise tegelikku kulu ega ole viidatud üldtingimustest/hinnakirjast tulenevatele meeldetuletuskirjade saatmise tasule. Hagiavalduse lisas 6 on märgitud, et sissenõudmiskulu on 50 eurot. Hagis on märgitud teised summad. Ka muude tehtud toimingute puhul ei ole märgitud nende maksumust, vaid üldiselt selgitatud, et hageja tegi kulutusi ühenduse saamiseks (helistanud, registripäringud ja inkassoettevõtja teenused). Kohus selgitab, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna hagiavaldusest ei nähtu,
2-19-16376 millises summas on hageja pärast lepingu lõppemist tegelikult sissenõudmiskulusid kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, kohus leiab, et sissenõudmiskulu 50 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
6.Lepingu järgi krediidisumma tagasimakse viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist krediidiintressiga võrdses määras. Viivise määr on lepingu kohaselt 24% aastas ja 0,07% päevas.
7.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Hageja on arvestanud viivist lepingu kehtivuse ajal alates 15.05.2018.a kuni 15.07.2018.a summas 2,19 eurot. Pärast lepingu lõppemist alates 31.07.2018.a kuni 22.10.2019.a 24% aastas summas 1178,14 eurot. Poolte vahel sõlmitud viivisemäär on seega 0,07 % päevas, mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% kuni 8,05% aastas.
9.Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
10.Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,07% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna kokkulepitud viivisemäär osutus tühiseks, siis hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemäära alusel.
12.Alates 12.02.2016.a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär on 0,022% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS
2-19-16376 § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas osaliselt. Sissenõutavaks muutunud viivise 2,19 eurot perioodi 15.05.2018.a kuni 15.07.2018.a eest jätab kohus rahuldamata, kuivõrd hagiavaldusest ei nähtu, millise summa alusel hageja eelnimetatud viivist nõuab. Seega ei ole viivis perioodi 15.05.2018.a kuni 15.07.2018.a eest kontrollitav. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 31.07.2018.a kuni 22.10.2019.a eest on 394,19 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest järgnevast päevast – 23.10.2019.a. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
15.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 77% ulatuses (6530,60/5044,80), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
17.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 14.11.2020.a määruses punktis 6 kohus selgitas, et menetlusosalistel tuleb esitada kohtule 20 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid, kui menetlusosalised ei ole juba seda teinud (TsMS § 174 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv 450 eurot ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 346,50 eurot (450*77%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
18.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.
2-19-16376 /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.