Hageja: Moneyzen OÜ (registrikood 12541882), lepinguline esindaja jurist I. O.
Moneyzen OÜ hagi S. M.i vastu võlgnevuse nõudes
Kostja: S. M. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Moneyzen OÜ hagi S. M.i vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista kostjalt S. M. (isikukood XXX) hageja Moneyzen OÜ (registrikood 12541882) kasuks Moneyzen OÜ ja kostja S. M.i vahel 03.04.2024 sõlmitud laenulepingust nr L241003860 tulenev põhivõlg 4298,66 eurot, intressid 448,95 eurot, lepingu haldustasu 49,60 eurot, 11.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 422,47 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (4298,66 eurot) alates 12.07.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 4298,66 eurot.
3.Käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud solidaarselt kostja S. M.i kanda.
Määrata hageja Moneyzen OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 630 eurot ja mõista kostjalt S. M. (isikukood XXX) hageja Moneyzen OÜ (registrikood 12541882) kasuks välja hageja menetluskulud 630 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv).
2-25-11228
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on Moneyzen OÜ hagi S. M.i vastu võlgnevuse nõudes. Vastavalt 11.07.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt 03.04.2024 sõlmitud krediidilepingust nr L241003860 tulenevat põhivõlgnevust 4298,66 eurot, intresse 448,95 eurot, lepingu haldustasu 49,60 eurot, 11.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid 422,47 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 12.07.2025 lepingujärgses määras 0,06% päevas kuni kohustuse täitmiseni.
2.Kostja esitas 30.07.2025 hagivastuse, milles teatas, et võtab hagi õigeks. Kostja palub kohtul menetluskulud hageja ja kostja vahel pooleks jagada.
3.Harju Maakohus andis 30.07.2025 kirjas pooltele tähtaja kuni 06.08.2025 kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks. Kompromissi mittesaavutamisel määras kohus tähtaja kuni 06.08.2025 menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamiseks kuni 08.08.2025.
4.Pooled kohtu määratud tähtajaks (s.o 06.08.2025) kokkuleppele ei jõudnud ega kompromissi ei esitanud.
5.Hageja esitas 05.08.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 630 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
6.Kohus selgitab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Lisaks tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).
7.Kuivõrd kostja võttis 30.07.2025 vastuses hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 03.04.2024 sõlmitud laenulepingust nr L241003860 tulenev põhivõlg 4298,66 eurot, intressid 448,95 eurot, lepingu haldustasu 49,60 eurot, 11.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 422,47 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (4298,66 eurot) alates 12.07.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 4298,66 eurot. Menetluskulude jaotus
2-25-11228
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Erandi sellest kehtestab TsMS § 168 lg 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega peavad selle sätte rakendamiseks leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks.
9.Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud pöörduma kahjuhüvitise nõudega kohtu poole, kuivõrd kostja ei ole hageja korduvatele pöördumistele sisuliselt vastanud ega võlgnevust kohtuväliselt tasunud. Kostja esitas 30.07.2025 hagivastuse, milles teatas, et võtab hagi kohe õigeks ning avaldas seejuures ka valmisolekut kompromissi sõlmimiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud.
10.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et TsMS § 168 lg 6 kohaldamist võimaldavad asjaolud tõendamist ei ole leidnud ja rakendamisele kuulub TsMS § 162 lg 1, millest tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks käesolevas vaidluses alused puuduvad.
11.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
12.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
13.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
14.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks
2-25-11228 vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.
16.Hageja esitas 05.08.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot. Hageja on kinnitanud, et kulud on seotud tsiviilasjaga nr 2-25-11228. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Kostja palus 30.07.2025 vastuses kohtul jagada kulud hageja ja kostja vahel pooleks. Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid.
18.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja menetluskuluks tsiviilasjas tasutud riigilõiv 630 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv 630 eurot.
19.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 630 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
20.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.