lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-6086/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 23.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-6086/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-20-6086 OÜ Tuudevere Kordon hagi solidaarselt Creaturae OÜ ja Heiki Parts vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 200 000 eurot kirjalikus menetluses Silvi Maiste

Hagihind Asja lahendamine Kohtunik Hageja

Hageja esindaja Kostja I

23. september 2020

OÜ Tuudevere Kordon (registrikood xxxxxxxx, aadress xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx) X-X.X (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post) Creaturae OÜ (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx xxx, xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post) X.X.(isikukood xxxxxxxxxxxx; e-post)

Kostja II/kostja I seaduslik esindaja

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt Creaturae OÜ-lt ja Heiki Partsilt (Parts) OÜ Tuudevere Kordon kasuks võlgnevus summas 100 000 (millest põhinõue on 65 390 eurot) eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi 11.06.2018 – 24.04.2020) summas 9798,62 eurot, kokku 109 798,62 eurot.
3.Jaotada menetluskulud ning jätta menetluskulud 55% ulatuses solidaarselt kostjate ja 45% ulatuses hageja kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista Creaturae OÜ-lt ja Heiki Partsilt OÜ Tuudevere Kordon kasuks hageja kantud menetluskulu summas 990 eurot.
5.Saata otsus menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus 03.11.2017 sõlmisid OÜ Tuudevere Kordon (hageja) ja Creaturae OÜ ( kostja 1) laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu summas 65 390 eurot. Kostja 1 kohustus laenu tagastama 1 kuu jooksul (laenulepingu punkt 3.1), st hiljemalt 03.12.2017 ning tasuma intressi 20% laenu tagastamata osalt. Kostja 1 ei täitnud enda kohustusi, kuid väitis, et plaanib võtta enda tütarühingu Incipience, Inc. OÜ-le (kuuluvate kinnisasjade tagatisel laenu ning sellest laekuvate vahendite abil hageja ees võlgnevust vähendada. 12.07.2018 edastas hageja kostjale 1 nõudekirja ning palus hiljemalt 19.07.2018 tasuda hagejale laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud summad või pakkuma hagejale vastuvõetavat lahendust laenu jt summade tasumiseks. Kostja 1 lubas korduvalt enda kohustused laenuandja ees täita ning otsida võimalusi olukorrale lahenduse leidmiseks. Poolte läbirääkimiste tulemusel sõlmisid hageja ja kostja 1 09.06.2019 konstitutiivse võlatunnistuse. Viidatu kuupäevaks oli kostja 1 laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees juba 104 138,27 eurot, kuid hageja oli nõus kostjale 1 vastu tulema maksegraafiku sõlmimisega ja nõude vähendamisega, st laenulepingust tulenevad põhi- ja kõrvalnõuete tasumise asemel lepiti kokku uues kohustuses. Võlatunnistuse alusel kohustus kostja 1 hagejale tasuma 100 000 eurot vastavalt võlatunnistuse punktis 4 kokkulepitud maksegraafikule. Punkti 4 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale võlgnevuse summas 100 000 eurot 40 (neljakümne) võrdse 2500 (kahe tuhande viiesaja) euro suuruse osamaksena iga kuu 10. kuupäevaks käesoleva kokkuleppe sõlmimisest arvates. Esimese osamakse kohustus kostja 1 tasuma 10.06.2018. Kostja 1 ei järginud maksegraafikut ning ei ole hagi esitamise seisuga tasunud mistahes võlatunnistustest tulenevaid osamakseid. 05.08.2019 edastas hageja kostjale 1 teate, milles viitas, et vastavalt võlatunnistuse punktile 6 on hagejal õigus lugeda kõikide maksete täitmise tähtpäevad saabunuks ja nõuda kogu võlgnevuse kohest ja täielikku tasumist, kui kostja 1 on võlatunnistuse punktis 4 toodud kahe osamakse tasumisega (osaliselt või täielikult) viivituses. Eeltoodust tulenevalt luges hageja kõikide võlatunnistusest tulenevate kohustuste tähtpäevad saabunuks ja palus kostjal 1 tasuda kogu võlgnevus 15 kalendripäeva jooksul, st hiljemalt 20.08.2019. Eelnimetatud teates pakkus hageja kostjale 1 välja võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse sissenõudmise edasilükkamist ja osamaksete alusel tasumise jätkamist juhul, kui kostja 1 pakub hagejal lisatagatise käenduse, garantii, pandi vms näol. 05.08.2019 kinnitas kostja 1 hageja teate kättesaamist ning 14.08.2019 teatas hagejale, et tal ei ole võimalik kogu võlgnevust tasuda. Kostja 1 kinnitas, et suudab tasuda sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku summas 5000 eurot ning andma lisatagatise juhatuse liikme, Heiki Partsi, käenduse näol eeldusel, et hageja ei nõua kogu võla kohest tagastamist. Hageja nõustus kostja ettepanekuga. Hageja ja Heiki Parts ( kostja 2) sõlmisid 20.08.2019 käenduslepingu võlatunnistusest ja selle lisadest tulenevate kostja 1 kõikide kohustuste. Käenduslepingu punkti 4 kohaselt kui Võlgnik ei täida või täidab mittekohaselt oma Võlatunnistusest (või Lisadest) tulenevaid kohustusi ning Võlausaldaja otsustab nõuda kohustuse täitmist Käendajalt, teatab Võlausaldaja Võlgniku kohustuse mittetäitmisest Käendajale. Käendaja kohustub 5 (viie)

pangapäeva jooksul Võlgniku poolsete kohustuste mittetäitmisest teadasaamisest täitma Võlgniku kohustuse Võlausaldaja ees kuni punktis 2 toodud ulatuses. 16.04.2020 esitas hageja vastavalt käenduslepingu punktile 4 kostjale 2 teate, et kostja 1 Võlatunnistusest tulenevad kohustused on kohaselt täitmata ning esitas kostjale 2 nõude Võlatunnistusest tulenevate kostja 1 eelviidatud kohustuste täitmiseks. Hageja palus võlgnevuse summas 200 000 eurot likvideerida 5 päeva jooksul. 20.04.2020 edastas kostja 2 kostja 1 juhatuse liikmena kostja 1 eest ja nimel ning enda eest ja nimel hagejale e-kirja, milles tunnistas taaskord võlgnevust, kuid keeldus Võlatunnistuse ja käenduslepingu alusel tekkinud kohustuste täitmisest. Kostja 1 ega kostja 2 ei ole käesoleva taotluse esitamise seisuga eeltoodud kohustusi täitnud. Hageja palub mõista solidaarselt Creaturae OÜ-lt ja Heiki Parts’ilt OÜ Tuudevere Kordon kasuks välja 175 000 eurot; mõista Creaturae OÜ-lt OÜ Tuudevere Kordon kasuks välja 25 000 eurot; jätta kõik menetluskulud solidaarselt Creaturae OÜ ja Heiki Parts kanda. Kostjate seisukoht Kostja 1 tunnistas võlatunnistuse alusel hageja ees nõuet summas 100 000 eurot. Hageja on esitanud kostja 1 vastu võlatunnistuse täitmise nõude summas 100 000 eurot ja viivise nõude summas 171 000 eurot, mida on vähendanud 100 000 euroni. Hageja on viivist valesti arvestanud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist võlatunnistuses sätestatud 100 000 eurolt. Laenu andis hageja kostjale 1 aga summas 65 390 eurot. Kohtupraktika kohaselt ei saa VÕS § 113 lg 6 kohaldamist vältida ühe võlasuhte teisega asendamise teel (vt ka 3-2-1-169-13, p 29). Kuivõrd hageja on nõudnud viivist ka võlatunnistuse sõlmimisel sissenõutavaks muutunud viiviselt ja intressilt, on hageja nõue ebaõige. Korrektne võlatunnistuse alusel esitatud nõue saaks olla täitmisnõue summas 100 000 eurot ja viivise nõue summalt 65 390 eurot perioodi 11.06.2018 kuni hagi esitamiseni 29.04.2020. Õige viivisearvestus 0,25% määraga on seega 112 634,28 eurot. Eeltoodud viivisemäär on aga ebamõistlikult kõrge, tegemist ei ole mõistliku viivisemääraga ning see on kostjat 1 kahjustav, lähtuda tuleks VÕS § 113 lg-s 1 sätesatust ehk seadusega lubatud viivisemäärast, millisel juhul võiks hageja maksimaalselt viivist nõuda 8% aastas ehk kokku summas 9870,09 eurot. Hageja nõue kostja 1 vastu on seega 100 000 eurot (põhinõue), millele lisandub viivise nõue summas 9870,09 eurot. Alternatiivselt palub kostja 1 VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada 100 000 eurolt 65 390 euroni, sest kuigi pooled sõlmisid eraldiseisva kokkuleppe ehk võlatunnistuse ja kostja 1 nõustus tasuma hagejale uue kohustusena 100 000 eurot, andis hageja laenu summas 65 390 eurot. Hageja ei ole väitnud, et talle oleks kahju tekkinud, mistõttu võib viivist nõuda põhinõudega samas summas. Tulenevalt sellest, et hageja nõue kostja 1 vastu ei ole 200 000 eurot nagu hagiavalduses märgitud, vaid on 109 870,09 eurot, siis ei saa hageja nõuda kostjalt 2 hagiavalduses märgitud 175 000 eurot. Kohtu põhjendused

1.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja I ja hageja vahel on sõlmitud 03.11.2017 laenuleping. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostja I ja hageja vahel on sõlmitud 10.06.2019 võlatunnistus, mille kohaselt kostja I tunnistas, et tal on hageja ees võlgnevus summas 100 000 eurot (millest 65 390 on põhinõue ning 38 748,27 intress ja viivise nõue kokku).
2.Kostja II ja hageja ei vaidle asjaolu üle, et nende vahel on 20.08.2019 sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kostja II vastutab kostja I hageja ees lasuva võlgnevuse tasumise eest ning käendaja vastutuse maksimumsumma on 175 000 eurot.
3.Kostjad tunnistavad oma võlgnevust summas 100 000 eurot (tl 60).
4.Pooled vaidlevad viivise nõude üle.
5.Hageja on viivist nõudnud summalt 100 000 eurot alates 11.06.2018 kuni hagi esitamiseni määras 0,25% õigeaegselt tasumata jäänud summast iga viivitatud päeva eest.
6.Kostjad vaidlevad hageja viivise arvestamisele vastu. Kostjad leiavad, et hageja saab viivist nõuda ainult põhinõudelt 65 390 eurolt, mitte 100 000 eurolt, mis sisaldas juba viivise ja intressi nõuet (tl 60).
7.Poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse kohaselt on põhivõlgnevuseks 65 390 eurot, koos intressi ja viivise nõudega kokku 100 000 eurot (tl 47).
8.VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega juhul, kui võlatunnistuse järgi märkisid pooled võlgnetava summa koosseisus ka 03.11.2017. a laenulepingu järgse intressi ja viivise, on sellelt võla osalt viivise arvestamine vastuolus VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud keeluga.
9.VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Sätte kohaldamist ei saa vältida ühe võlasuhte teisega asendamise teel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 29). Seega on ka võlatunnistuses lubatud intressi ja viivist arvestada vaid esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt (3-2-1-2-14 p 13).
10.Kostjad on seisukohal, et võlatunnistuses kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ning see on kostjaid kahjustav. Kostjad on palunud kohtul arvestada viivist seadusjärgses määras.
11.VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
12.Eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo nr 3-2-1-6605, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13).
13.Käesoleval juhul on võlatunnistus sõlmitud küll kahe ettevõtja vahel, kuid kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kümme korda. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hetkel on hageja esitanud solidaarnõude ka füüsilise isiku vastu.
14.Kohus on seisukohal, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär 0,25% päevas ehk 91,25% aastas on ebaproportsionaalselt suur.
15.Tulenevalt eeltoodust saab hageja nõuda viivist põhinõudelt 65 390 eurolt seadusjärgses määras perioodi 11.06.2018 – 24.04.2020 eest, mis on 9798,62 eurot.
16.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 109 798,62 eurot (100 000 + 9798,62).

Menetluskulud

17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
19.Kuivõrd kohus rahuldas hagi ligikaudselt 55% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 55% ulatuses kostjate ja 45% ulatuses hageja kanda.
20.Kostjad ega ka hageja menetluskulude nimekirja kohtu antud tähtajaks esitanud ei ole.
21.Kohus lähtub menetluskulude arvestus ainult hageja poolt makstud riigilõivust summas 1800 eurot.
22.Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt, seega tuleb kostjatel solidaarselt hagejale hüvitada 55% hageja menetluskuludest. 1800-st 55% on 990 eurot, seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 990 eurot hageja kantud menetluskulude katteks.
23.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
24.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja