Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit 100.00 eurot (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduse ja hagiavalduse täienduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 25.07.2018 laenulepingu nr 31003305828, mille alusel andis Placet Group OÜ kostjale laenu summas 200.00 eurot intressiga 44,72% aastas. Hageja on arvestanud viiviseid laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 44,72% aastas järgmiselt: viivisearvestuse algus 11.12.2018, viivisearvestuse lõpp 31.12.2018, võlgnevus 200.00 eurot, viivitatud päevade arv 21, viivise summa 5.15 eurot; viivisearvestuse algus 01.01.2019, viivisearvestuse lõpp 31.12.2019, võlgnevus 200.00 eurot, viivitatud päevade arv 365, viivise summa 89.44 eurot; viivisearvestuse algus 01.01.2020, viivisearvestuse lõpp 11.06.2020, võlgnevus 200.00 eurot, viivitatud päevade arv 163, viivise summa 39.83 eurot; viivise summa kokku 134.42 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Antud juhul on pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 7.1 kohaselt viivise määraks laenuintressi aastane määr 44,72% aastas. Laenulepingu nr 31003305828 kohaselt on intressimäär 44,72% aastas ning viivis 0,12% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära 5,6 korda. Hageja on hagiavalduse täpsustuses märkinud, et viivisemäär 44,72% aastas ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine, kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 3 lausega, kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris, muuhulgas leiab hageja, et kokkulepitud intressimäärast väiksem viivisemäär ei täidaks viivise eesmärki, viivisel on lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka sanktsiooniline eesmärk. Kohtupraktikas on öeldud, et hinnata tuleb iga tehingu konkreetseid asjaolusid, mistõttu pole olemas unikaalset mõistlikku viivise määra. Lisaks on kohtupraktikast tulenevalt viivisenõue juba põhimõtteliselt piiratud maksimaalselt põhinõude suurusega. Antud juhul ei nähtu asjast, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 kohaselt. Kohtu hinnangul on laenulepingu järgne kokkulepe viivise tasumiseks ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine. Viivisemäära kokkulepe vastab VÕS § 35 lg-s 1 nimetatud eeldustele. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-21-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega. Kõrge viivisemäär ei täida ka eesmärki motiveerida võlgnikku kohustust täitma. Eeltoodust tulenevalt on konkreetse lepingu asjaolusid arvestades hageja viivisenõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 24.05 eurot. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 110.37 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 24.05 eurot ja jätab rahuldamata summas 110.37 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 200.00 eurot, intressi 21.46 eurot, viivise 24.05 eurot ja sissenõudmiskulud 30.00 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi põhivõla summalt 200.00 eurot alates 12.06.2020, kuni põhinõude täitmiseni. Kokku nõudis hageja 401.88 euro maksmist, millest kohus rahuldab 73% (291.51 / 401.88). TsMS § 163 lg 1 järgi jääb 73% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 27% hageja enda kanda. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100.00 eurot ja õigusabikulud 480.00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120.00 eurot. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt esindamisele kokku 4 tundi. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 100.00 eurot. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 480.00 eurot. N.ö masshagide koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud ja vajalik kulu 120.00 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 220.00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 45.00 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendavast riigilõivust 55.00 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 120.00 eurot. Kuivõrd kohus jättis otsusega 73% hageja menetluskuludest kostja kanda mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 160.60 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (160.60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.