Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

dokumentide

poolt kohtu deposiiti kantud 1300 eurot arvelt. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 214,24 eurot välja mõista võlgnikult.

ASJAOLUD

16.04.2020 esitas Solutionest OÜ avalduse Modulare Development OÜ pankroti väljakuulutamiseks. 22.04.2020 kohtumäärusega võttis kohus Solutionest OÜ avalduse Modulare Development OÜ pankroti välja kuulutamiseks menetlusse. Harju Maakohtu 14.05.2020 määrusega kohus kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 1300 eurot. Avaldaja tasus nimetatud summa kohtu deposiiti. Harju Maakohtu 25.05.2020 määrusega kohus nimetas Modulare Development OÜ-le ajutise pankrotihalduri Martin Krupi. Ajutine haldur esitas 09.06.2020 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgniku vara moodustub kahjustada saanud põhivarast, nõuetest, mille laekumine on ebatõenäoline ja bilansis kassana kirjeldatud rahast, mille sissenõudmine juhatuse liikmete käest nõuab täiendavaid kulutusi. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotikulusid katta ja võlausaldaja nõudeid rahuldada. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 54 263,10 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse tekkimise üheks peamiseks

põhjuseks 29.01.2020. a võlgniku jaoks tsiviilasja nr. 2-19-400 tehtud negatiivne lahend. Ajutisel pankrotihalduril hinnangul on võlgniku majandustegevus lõppenud ja sisse ei ole suudetud nõuda oma võlglastelt võlgu olevaid summasid. Suurt rolli on mänginud maksejõuetuse tekkimisel ka võlgniku juhatuse liikmete ebapädevus võlgniku juhtimisel, mis väljendub puudulikus raamatupidamise korraldamises ja võlgniku rahaliste vahendite ebakorrapärases kasutamises. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus on hakanud välja kujunema 2019. aastal, millal võlgnikul on hakanud tekkima erinevad kohustused, mille tasumisega võlgnikul raskusi on olnud, see võib tuleneda ka juhatuse liikmete omavahelistest erimeelsustest. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud 2020. a alguses, millal jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr. 2-19-400, millega võlgnikult mõisteti Telineasennus OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 38 650 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 838,65 eurot ja kahjuna kohtueelne õigusabikulu 720 eurot ning viivis põhinõudelt (38 650 eurot) alates 10.09.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 38 650 euro tasumiseni. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku arvelduskontodelt on suures ulatuses võlgniku juhatuse liikmetele tehtud ülekandeid selgitusega sularaha kassasse ja kulude katteks. Nimetatud tehingute suhtes võib kuludokumentide puudumisel esineda tagasivõitmise võimalusi. Tehingud vajavad täpsemat analüüsimist. 11.06.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Võlausaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 4000 eurot. Kohus määras 15.06.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 22.06.2020 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot. Võlausaldaja taotlusel on kohus deposiidi tasumise tähtaega korduvalt pikendanud. 04.08.2020 teatas võlausaldaja esindaja, et võlausaldaja on võlgniku juhatuse liikmega sõlminud kokkuleppe ning ei pea seetõttu enam vajalikuks deposiidi tasumist ja nõustub raugemisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotikulusid katta ja võlausaldaja nõudeid rahuldada. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 54 263,10 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus määras 15.06.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 22.06.2020 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot. Võlausaldaja taotlusel on kohus deposiidi tasumise tähtaega korduvalt pikendanud. 04.08.2020 teatas võlausaldaja esindaja, et võlausaldaja on võlgniku juhatuse liikmega sõlminud kokkuleppe ning ei pea seetõttu enam vajalikuks deposiidi tasumist ja nõustub raugemisega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme X Xi. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,75 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1237,50 eurot 13,75 tundi, tunnitasuga 90,00 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 247,50 eurot. Arvestades ajutise halduri töö mahtu on kohtu hinnangul ajutise halduri tasu taotlus kokku summas 1485

(koos käibemaksuga) põhjendatud. Kohus leiab, et halduri kulutused 29,24 eurot on põhjendatud ja vajalikud. 14.05.2020 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1300 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 1300 eurot tuleb välja maksta ajutisele haldurile 14.05.2020 kohtu deposiiti tasutud 1300 eurot arvelt. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 214,24 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.