Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Andres Suik 31.08.2020, Tallinn 2-20-7063 O Ć , A Ć hagi N B vastu vĂ”la nĂ”udes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindaj
40 686,90 eurot Hageja I: O Ć (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Hageja II: A Ć (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Aivari Olli (Olli & Partnerid OĂ; e-post: [email protected]); Kostja: N B (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Roman Maksimenko FIE, (isikukood xxxx, Narva mnt 4, kab 206, Tallinn, e-post: ([email protected], [email protected]) Kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta rahuldamata O Ć ja A Ć hagi N B vastu vĂ”la nĂ”udes.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine: 2.1 JÀtta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. 2.2 VÀlja mÔista hagejatelt solidaarselt kostja kasuks menetluskulud summas 630 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele vÔib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (PÀrnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 pÀeva jooksul, alates otsuse apellandile kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kÀesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilÔiv sÔltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus vÔidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sÀtestatud alustel vÔib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja
2-20-7063 pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJATE SEISUKOHAD
1.Hagejad O Ć ja A Ć esitasid 14.05.2020 Harju Maakohtule hagi N B vastu vĂ”la nĂ”udes.
2.Hagi asjaolude on V Ć Ìi, ik xxxx abikaasa ja pĂ€rimistunnistuse alusel V Ć i vara pĂ€rija O Ć ik. xxxx ja A Ć , ik. xxxx (edaspidi âHagejadâ). Vastavalt N B (edaspidi âKostjaâ) ja V Ć vahel 06.12.2014 sĂ”lmitud kommertskokkuleppele, millega kohustus tagastama 36 000 eurot, ning VĂ”lausaldaja kohustus ĂŒle andma enda osaluse ettevĂ”ttes xxxx OĂ (Lisa nr 1, Lisa 2) Kostja kohustub maksma V Ć i (surnud) abikaasale ja pojale, kes on ka pĂ€rimistunnistuse alusel pĂ€rijad (Lisa nr 3), O Ć Ìle ja A Ć Ìle laenulepingute pĂ”hivĂ”lgnevus summas vastavalt 36 000 eurot millele lisandub seadusest tulenev viivis summas 4686,90 eurot. Kokku Kostja vĂ”lgnevus Hagejale on 40 686,90 eurot, mis tuleb tasuda laenulepingust tulenevast kohustusest O Ć arvelduskontole xxxx. Kostja pole tasunud hagejale antud summat vaatamata meeldetuletusele. (Lisa nr 4).
3.Hagejad mĂ€rgivad, et vastavalt VĂS §-le 8 on lepingu nĂ€ol tegemist tehinguga kahe vĂ”i enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub vĂ”i lepingupooled kohustuvad midagi tegema vĂ”i tegemata jĂ€tma. VĂS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele tĂ€itmiseks kohustuslik. VĂS § 578 lĂ”ike 1 kohaselt on kompromissileping leping Ă”iguslikult vaieldava vĂ”i ebaselge Ă”igussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste jĂ€releandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nĂ”ude sissenĂ”utavuse suhtes. Sama paragrahvi lĂ”ike 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajĂ€rjel loobuvad lepingupooled oma nĂ”uetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued Ă”igused. Riigikohus on 06.05.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15 selgitanud, et juhul kui kompromissilepingus sisaldub deklaratiivne vĂ”latunnistus, siis ei saa selle eesmĂ€rgiks ja tulemuseks olla uue kohustuse loomine, vaid ĂŒksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seelĂ€bi vĂ”lgniku loobumine vĂ”imalikest vastuvĂ€idetest vĂ”lanĂ”udele, millega lihtsustatakse vĂ”la sissenĂ”udmist.
4.Oma 27.07.2020 menetlusdokumendis ei nĂ”ustu hagejad kostja toodud vĂ€idetega ning leiavad, et tegemist ei ole kompromisskokkuleppega hageja ja kostja vahel. Tegemist on vĂ”latunnistusega. VĂ”laĂ”igusseaduse § 30 kohaselt on vĂ”latunnistus leping, millega lubatakse kohustuse tĂ€itmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus vĂ”i millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Seega tehakse vahet: âą konstitutiivsel vĂ”latunnistusel â tegemist on iseseisva kohustusega, mille kehtivus ei sĂ”ltu selle aluseks oleva vĂ”imaliku tehingu kehtivusest; âą deklaratiivsel vĂ”latunnistusel â vĂ”latunnistusega ei looda uut kohustust, vaid ĂŒksnes kinnitatakse juba olemasolevat kohustust eesmĂ€rgiga lihtsustada vĂ”lausaldaja nĂ”ude maksmapandavust ning vĂ€listada vĂ”lgniku vĂ”imalikke vastuvĂ€iteid vĂ”lale. Hagejad on seisukohal, et tegemist on konstitutiivse vĂ”latunnistusega, mis tuleneb kommertslepingu punktis 3 tulenevast kokkuleppest, kuna antud kommertslepinguga on pooled kokku leppinud vĂ”lasummas 36 000 eurot, millised on Kostja antud lepingu allkirjastamisega ka saanud.
5.Riigikohtu praktika kohaselt vĂ”ib vĂ”latunnistus olla konstitutiivne (abstraktne) VĂS § 30 mĂ”ttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sĂ”ltumatu vĂ”lakohustus, millele ei saa esitada muid kui vĂ”latunnistusest endast tulenevaid vĂ”i selle kehtivust vaidlustavaid vastuvĂ€iteid (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3212106, p 13; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32114911, p 20). Konstitutiivseks vĂ”latunnistuseks vĂ”ib olla ka selline leping, mille pooled sĂ”lmivad mingi ĂŒhise (kas majandusliku vĂ”i muu) eesmĂ€rgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ĂŒhele vĂ”latunnistuse poolele varalise kohustuse (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32114715, p 13). Samuti on Riigikohus varem selgitanud, et seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse vĂ”latunnistuse andmises ning missuguse sisuga vĂ”latunnistust
2-20-7063 pooled soovisid sĂ”lmida, tuleb selgitada vĂ”latunnistuse kui lepingu tĂ”lgendamise teel, kohaldades mh VĂS §s 29 sĂ€testatut (vt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 32114715, p 13; 24. mĂ€rtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32110316, p 16). VĂ”latunnistuse tĂ€hendus mÀÀratakse vĂ”latunnistuse sisu ja eesmĂ€rgiga, arvestades kĂ”iki vĂ”latunnistuse sĂ”lmimise asjaolusid, sh lepingueelseid lĂ€birÀÀkimisi, poolte huve jms.
6.Lisaks on Kostja enda vastusega kinnitanud, et ta pole enda kohustust (xxxx OĂ osakute mĂŒĂŒki 25% ulatuses) antud kommertskokkuleppega tĂ€itnud ning seda kinnitab ka vĂ€ljavĂ”te Ă€riregistrist (Lisa 1).
KOSTJA VASTUVĂITED
7.Kostja esitas 25.06.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnista hagi tÀielikult. Kostja arvates hageja ei ole oma nÔuet tÔendanud ega pÔhjendanud seda seaduse kohaselt. Kostja palub jÀtta hagi rahuldamata ja kÔik menetluskulud panna hageja kanda.
8.Hageja viitab nĂ”udes esmalt niinimetatud 06.12.2014 kommertskokkuleppele kostja ja V Ć i vahel. Hagejate arvates sellest kokkuleppest kostjal tekkis vĂ”lakohustus V Ć i ees. TsMS kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited, kui seadusest ei tulene teisiti. VĂ”lakohustuse tekkimiseks peab vĂ€hemalt olema tĂ”endatud raha ĂŒleandmise ja vastuvĂ”tmise fakt. Antud juhul kĂ€esolev dokument«kommertskokkulepe» - ei tĂ”enda seda fakti.
9.Hageja nĂ”udmine on vasturÀÀkiv ja jĂ€rjepidetu. Hageja lisab hagile 27.06.2019 kohtueelse nĂ”udmise kostjale, milles ta kinnitab, et selle kokkuleppe kohaselt hageja V Ć olevat vĂ”tnud endale kohustuse tagastada kostjale xxxx OĂ osaku osa, aga kostja vĂ€idetavalt peab tagastama V Ć ile 36000 eurot. Selles nĂ”udmises ei mainita kompromisskokkuleppe sĂ”lmimist kostja ja V Ć i vahel. Kuid hagis endas hageja viitab veel ka sellele faktile, et kostja ja V Ć i vahel olevat tegelikkuses olnud sĂ”lmitud kompromissleping, mille kohaselt pooled olevat loobunud mingitest (teadmata millistest) endistest nĂ”udmistest ja tunnistanud oma uusi Ă”iguseid. Nimelt nii vĂ”ib tĂ”lgendada VĂS § 578 lg 2 kompromisslepingu kohta ja mitte kuidagi teisiti.
10.Oma hagis hageja ei tÔendanud vÔimalike nÔudmiste olemasolu pooltel teineteise vastu minevikus ega niinimetatud kompromisslepingu olemasolu. Kui hageja peab 06.12.2014 kommertskokkulepet kompromisslepinguks, siis sel juhul ta peab tÔendama, millised vastastikused Ôigused ja nÔudmised olid pooltel minevikus. Kui hageja leiab, et seda tÔendada ei ole vaja, ja et loobumine varasematest nÔudmistest tuleneb kompromisslepingust (milliseks antud juhul loetakse kommertskokkulepet), siis tulenevalt selle kokkuleppe sisust ei ole vÔimalik tuvastada, et see oli leping poolte kohustuste ja Ôigustega. Ainult sellisel juhul dokumenti saab nimetada lepinguks.
11.Kostja ja V Ć tegid varem omavahel koostööd, kummalgi oli erinev tegevusala. Pooltel ei olnud piisavalt Ă”igusalaseid teadmisi, et kuidagi kehtestada sellist koostööd kĂ”rgemal ja seaduslikul tasandil. Selleks et see oleks vĂ”imalik edaspidi, nad otsustasid tĂ”estada teineteisele tĂ”sist kavatsust teha koostööd, sĂ”lmides mingit kokkulepet, mida selle sisust lĂ€htudes vĂ”ib nimetada vaid kavatsuste protokolliks. Kavatsuste protokoll (kokkulepe) ei eelda ĂŒldsegi kohustuste ja Ă”iguste tekkimist pooltel. Kostja rĂ”hutab veel kord, et ta ei ole saanud V Ć ilt mingit raha 04.12.2014 kommertskokkuleppe kohaselt. Mingit raha saamise fakti sellest kokkuleppest ei tulene.
12.Niinimetatud kommertskokkuleppe kohaselt pooled kavatsesid tulevikus kinnistada oma koostööd. Selle kokkuleppe p. 1-s mĂ€rgitakse, et Kostja annab ĂŒle 25 % xxxx OĂ aktsiaid ja ei ole
2-20-7063 isegi mĂ€rgitud, kellele annab ĂŒle; seda saab ainult arvata. Peale selle vĂ€ljend «annab ĂŒle» ei tĂ€henda, et «andis ĂŒle». See rÀÀgib ainult kavatsusest ĂŒle anda. Samuti kokkuleppes on mĂ€rgitud, et annab ĂŒle 25% aktsiaid, kuigi osaĂŒhingus ei ole aktsiaid, vaid on osakud. Ei ole nĂ€idatud, kuidas antakse ĂŒle 25% nendest aktsiatest/osakutest. Seejuures puuduvad viited Ăriseadustikule. Ei ole mĂ€rgitud, kas V Ć on xxxx OĂ juhatuse liige. Kokkuleppe p. 2 ja p. 3 ei ole mĂ€rgitud, kellele konkreetselt makstakse dividende ja seda tuleb ainult arvata suure tĂ”enĂ€osusega.
13.Kokkuleppe p. 3-s mĂ€rgitakse, et 36000 euro suuruse dividendi maksmise korral V Ć annab oma osaku kostjale. Teadmata on, kuidas antakse ĂŒle osak ja millal. Teadmata on, millest tuleneb kokkuleppes, et V Ć il juba on osak xxxx OĂ-s. Hageja ei tĂ”enda seda millegagi. Seejuures kokkuleppe p. 3-s mĂ€rgitakse, et ainult juhul, kui ettevĂ”tte dividendid on 36000 eurot 36 kuu jooksul, V Ć annab oma osaku kostjale. Kuid ei ole millegagi tĂ”endatud, et xxxx OĂ olid 36 kuu jooksul 36000 eurot ja et need dividendid olid ĂŒldse olemas. SeetĂ”ttu vĂ”ib ainult oletada, et kui neid dividende ei olnud, siis ei pea V Ć tagastama seda, mis talle ei kuulu. Selline juriidiline kaasus tekkis selle kokkuleppe koostamisel.
14.PĂ€rast selle lepingu (kavatsuste protokolli) allkirjastamist ei sĂ”lminud V Ć ja kostja hiljem lepingut, mis sisaldaks poolte kohustusi ja Ă”igusi. Sellest kokkuleppest jĂ€reldub: 1) Poolte Ă”igusalane kirjaoskamatus. Pooltel oli liiga pealiskaudne ettekujutus sellest, millele nad alla kirjutasid ja kavatsesid teha edaspidi. 2) Pooled tegelikkuses sĂ”lmisid kavatsuste protokolli, et tulevikus sooritada teatud toiminguid, kuid ei mĂ”istnud, kuidas neid toiminguid Ă”igesti vormistada, et pooltel tekkiksid kohustused ja Ă”igused. 3) Selle kavatsuste protokolli kohaselt 25% osakute ĂŒleandmist ei toimunud, sest osaku mĂŒĂŒk vĂ”i selle jagamine ja vÔÔrandamine kolmandale isikule nĂ”uab notariaalset tĂ”estamist Ăriseadustiku § 149 lg 4 kohaselt, vastasel juhul tehing loetakse tĂŒhiseks TsĂS § 83 kohaselt. Peale selle, Ăriseadustiku § 150 lg 1, lg 3 kohaselt osaĂŒhingus peab olema fikseeritud teatis osaku vÔÔrandamise kohta ja osaku ĂŒlemineku tunnistus. Seda tingimust pooled samuti ei tĂ€itnud. 4) Osakute mĂŒĂŒgi vĂ”i osaku jagamise kohta kolmandale isikule vÔÔrandamiseks kehtivad ostueesĂ”iguse reeglid, mis eeldavad teiste osanike nĂ”usolekut vĂ”i OĂ otsust nĂ”usoleku kohta Ăriseadustiku § 149, § 152 lg 1 kohaselt. Neid tingimusi ei tĂ€idetud. 5) Ei ole tĂ”endatud V Ć i raha ĂŒleandmine kostjale OĂ 25% osakute ostmiseks. 6) VĂ”imatu on tuvastada, kellele pidi tulevikus maksma dividende ja seega tuvastada, mida kavatsesid tulevikus teostada kostja ja V Ć .
15.Kommertskokkuleppe p. 4-s olid ette nĂ€htud poolte investeeringud Ă€riĂŒhingu arendamisse, mida pidi vormistama eraldi kokkuleppega. Mis samuti viitab sellele, et see oli kavatsuste protokoll, sest hageja ei esitanud eraldi investeeringute kokkulepet kostja ja V Ć i vahel. VĂS § 8 kohaselt leping on tehing, millega pool vĂ”i mĂ”lemad pooled kohustuvad tegema mingit toimingut. KĂ€esolevast kommertskokkuleppest ei tulene poolte kohustusi, kuid on toimingute teostamise kavatsus tulevikus, s.t. tegemist on vaid kavatsuste protokolliga. Kui seda kokkulepet teoreetiliselt vĂ”iks esitada lepinguna, siis ka sel juhul hageja ei tĂ”endanud kostjapoolset rahaliste vahendite saamist V Ć ilt ega tĂ”endanud, et kostja sai dividende summas 36000 eurot kolme aasta jooksul. Kui need dividendid olid ja pooled lugesid kĂ€esolevat kokkulepet lepinguks, siis sel juhul hageja ei pĂ”hjendanud, mis V Ć ei esitanud kostja vastu oma nĂ”udmisi kuni oma surmani.
16.Hageja ei tĂ”endanud, et kostja ja V Ć i vahel oli sĂ”lmitud kokkulepe xxxx OĂ 25% osakute vÔÔrandamiseks. Hagi lisas esitatud pĂ€rimistunnistuses ei ole mĂ€rgitud, et V Ć omas 25% osakuid xxxx OĂ-s ja hageja on xxxx OĂ osakute osa pĂ€rija. Hageja ei tĂ”endanud, et kommertskokkulepe on kompromissleping.
17.22.08.2020 menetlusdokumendis leidis kostja, et oma 27.07.2020 vastuses kostja vastuse peale hageja faktiliselt osaliselt muudab oma hagi pÔhjenduse. Esialgses hagis hageja nimetas kokkulepet kostjaga kompromisslepinguks, millest tuleneb vÔlatunnistus ja viitab Riigikohtu
2-20-7063 seisukohale selles osas. Viimases vastuses sama kokkulepet hageja nimetab lihtsalt vÔlatunnistuseks. JÀrgnevalt hageja viitab juba teistsugusele Riigikohtu praktikale, mis selgitab, kuidas vÔib tuvastada, et tegemist on vÔlatunnistusega ja kohustustega selle jÀrgi. See tÔendab veel kord, et hagejal puudub selge seisukoht oma nÔudmise pÔhjendamiseks.
18.Hageja deklaratiivselt kinnitab, et kostja sai hagejalt 36000 eurot. Kuigi on ilmne, et selle kokkuleppe sisust ei tulene kuidagi, et kostja kinnitas mingi summa saamist hagejalt. Kokkuleppes ei mĂ€rgita, millal konkreetselt kostja annab ĂŒle 25% osakuid. Peale selle, osaku mĂŒĂŒk peab olema vormistatud notariaalselt, mida kostja juba nimetas esimeses vastuses. Seega selle kokkuleppe allakirjutamisega ei saanud toimuda osakute ĂŒleandmine hagejale ega saanud olla saadud 36000 eurot kostja poolt. Niinimetatud kokkulepet vĂ”ib parimal juhul tĂ”lgendada kui kavatsuste protokolli sĂ”lmida tulevikus tehing oletatavasti osaku osa mĂŒĂŒgi kohta. Hageja esitatud kokkuleppest ĂŒldse ei tulene mingeid vĂ”lakohustusi ja seda, et kostja oleks mingit summat saanud.
19.TĂ”epoolest, pooled kavatsesid tulevikus sĂ”lmida notariaalset kokkulepet kostja osaku osa mĂŒĂŒgi kohta ja hakata koos Ă€ri ajama, kuid see tehing jĂ€i Ă€ra. Ainult notariaalselt tĂ”estatud kokkuleppega hageja saaks tĂ”endada, et osakute mĂŒĂŒgi tehing oli toimunud, ja kostja sai selle eest mingi summa. SeetĂ”ttu on ilmne, et pĂ€rast kavatsuste protokolli allakirjutamist ei oleks saanud teha notariaalset tehingut ilma konkreetse kuupĂ€evata ja see tĂ”endab, et seda tehingut ei toimunud. SeetĂ”ttu hageja ei saanudki kostjale kuulunud firma 25% osakute omanikuks. Asjaolu, et kostja ei saanud hagejalt mingit raha, tĂ”endab ka fakt, et kokkuleppe kirjutasid pooled alla 06.12.2014 ja pĂ€randaja V Ć ei esitanud kostjale mingeid nĂ”udmisi kuni oma surmani 08.10.2018.
20.Viimases vastuses hageja viitab 24.03.2017 Riigikohtu seisukohale, otsus tsiviilasjas nr 32110316, p 16. Nimetatud kohtu seisukoht puudutab nimelt vĂ”lakirja. Faktiliselt Riigikohus viitab VĂS § 29, kuidas tĂ”lgendada kokkuleppeid poolte vahel. Kohaldades selle paragrahvi sĂ€tteid, kostja ei leia, et hageja poolt esitatud 06.12.2014 kokkulepet saaks lugeda vĂ”latunnistuseks, sest selle kokkuleppe kohaselt mingite rahaliste vahendite ĂŒleandmist kostjale aset ei leidnud. Ei ole tĂ”endatud rahaliste vahendite saamist kostja poolt selle kokkuleppe kohaselt. Samuti on selgusetu, miks hageja jÀÀb kindlaks nimelt 36 000 euro suuruse summa ĂŒleandmise vĂ€itele.
21.Kui kujutada teoreetiliselt, et V Ć kokkuleppe allakirjutamise pĂ€eval 06.12.2014 vĂ”i varem olevat andnud kostjale sularahas 36000 eurot ja pĂ€rast kokkuleppe allakirjutamist kostja firma 25 % osakute ĂŒleandmist (mĂŒĂŒki) notari juures ei toimunud, siis pĂ€randaja V Ć il alates 07.12.2014 tekkis Ă”igus nĂ”uda kostjalt temale ĂŒle antud rahaliste vahendite tagastamist. Kuid pĂ€randaja ei esitanud kostjale mingit nĂ”uet peaaegu 4 aasta jooksul. TsĂS § 146 lg 1 kohaselt aegumise tĂ€htaeg tehingutes on 3 aastat. Kui saaks teoreetiliselt vaadelda saadud summat 36000 eurot samuti kui alusetut rikastumist, siis ka sel juhul TsMS § 151 lg 1 kohaselt aegumine moodustab 3 aastat. Kuna aegumise tĂ€htaja arvestamine algas pĂ€randajal ja hagejal 07.12.2014, siis aegumine saabus 07.12.2017. SeetĂ”ttu hageja nĂ”udele tuleb kohaldada ka aegumist, ja sel pĂ”hjusel tuleb hageja nĂ”ue jĂ€tta rahuldamata TsĂS § 142 lg 1, § 143, § 144 kohaselt. Seega kostja peab hageja nĂ”udmist mitte ainult pĂ”hjendamatuks, tĂ”endamatuks, ja sellele saab kohaldada aegumist, kui hageja ise alusetult leiab, et kokkulepet tuleb lugeda vĂ”latunnistuseks ja et 06.12.2014 kostjale olevat ĂŒle antud 36000 eurot.
KOHTUOTSUSE PĂHJENDUSED
22.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lÀhtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 (tl 5 pöördel, tl 40). Hinnates asjas kogutud tÔendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jÀtta rahuldamata.
2-20-7063
23.Hagejad nĂ”uavad kostjalt vĂ€idetava vĂ”la tasumist summas 36 000 eurot vastavalt hagejate Ă”iguseellase ja kostja vahel 06.12.2014 sĂ”lmitud kommertskokkuleppele (tl 6-7). Hageja vĂ€idab hagiavalduses, et kostja kohustus maksma V Ć i abikaasale ja pojale O Ć Ìle ja A Ć Ìle, kes on pĂ€rimistunnistuse alusel pĂ€rijad (tl 8-9), laenulepingute pĂ”hivĂ”lgnevuse summas 36 000 eurot, millele lisandub seadusest tulenev viivis summas 4686,90 eurot.
24.Hagi rahuldamise eelduseks oleks see, kui eelviidatud kommertskokkuleppest saaks jĂ€reldada kostja kohustust tasuda hagejale hagis nĂ”utud rahasumma. Hagiavalduses on hageja viidanud oma nĂ”ude materiaalĂ”igusliku aluse osas, justkui vĂ”iks 06.12.2014 kommertskokkulepe olla kompromissileping vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 578 lg 1 tĂ€henduses. Oma 27.07.2020 menetlusdokumendis tuginevad hagejad aga sellele, et 06.12.2014 kokkuleppe nĂ€ol ei ole tegemist kompromisskokkuleppega, vaid hoopis konstitutiivse (abstraktse) vĂ”latunnistusega VĂS § 30 mĂ”ttes. Kostja omakorda rĂ”hutab, et ta ei ole saanud V Ć ilt mingit raha 06.12.2014 kommertskokkuleppe kohaselt ja raha saamise fakti sellest kokkuleppest ei tulene. Kostja arvates oli 06.12.2014 kokkulepe oma sisult kavatsuste protokoll, millest ei tulenenud pooltele konkreetseid Ă”igusi ja kohustusi.
25.Kohus on seisukohal, et 06.12.2014 kommertskokkulepe ei ole kompromissileping vĂ”laĂ”igusseaduse VĂS § 578 lg 1 tĂ€henduses. Kostja mĂ€rkis Ă”igesti, et kompromissilepingule tuginemine eeldaks poolte varasemate Ă”iguste ja kohustuste tuvastamist. VĂS § 578 lg 1 on sĂ€testatud, et kompromissileping on leping Ă”iguslikult vaieldava vĂ”i ebaselge Ă”igussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste jĂ€releandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nĂ”ude sissenĂ”utavuse suhtes. VĂS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajĂ€rjel loobuvad lepingupooled oma nĂ”uetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued Ă”igused. Kuna kohtule pole esitatud mistahes tĂ”endeid, mis vĂ”iks viidata 06.12.2014 kommertskokkuleppele kui kompromissilepingule ja sellele ei tugine 27.07.2020 menetlusdokumendi kohaselt ka hageja, loeb kohus tuvastatuks, et 06.12.2014 kommertskokkulepe ei ole kompromissileping vĂ”laĂ”igusseaduse VĂS § 578 lg 1 tĂ€henduses.
26.Samuti loeb kohus tuvastatuks, et 06.12.2014 kommertskokkuleppega ei andnud kostja hagejate poolt vĂ€idetud konstitutiivset ehk abstraktset vĂ”latunnistust. VĂS § 30 lg 1 on sĂ€testatud, et leping, millega lubatakse kohustuse tĂ€itmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus vĂ”i millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on vĂ”latunnistus. Seda, kas pooled tahtsid kommertskokkuleppega luua vĂ”imaliku algse kohustuse olemasolust sĂ”ltumatut (abstraktset) vĂ”latunnistuse andja kohustust sisaldavat kokkulepet, tuleb selgitada vĂ”latunnistuse kui lepingu tĂ”lgendamise teel, kohaldades mh VĂS §-s 29 sĂ€testatut. VĂS §-s 30 sĂ€testatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmĂ€rgiks on luua iseseisev ja sĂ”ltumatu nĂ”udealus. Poolte tahet luua abstraktne vĂ”latunnistus ei saa eeldada (vt Riigikohtu 17.03.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12).
27.Kohus leiab, et hagejate vĂ€ited kostja poolt konstitutiivse (abstraktse) vĂ”latunnistuse andmise kohta on tĂ€ielikult paljasĂ”nalised ja vastuolus 06.12.2014 kokkuleppe sisuga. 06.12.2014 kommertskokkuleppest ei ole vĂ”imalik tĂ”lgendada selliselt, nagu oleks kostja selle alusel vĂ”tnud endale abstraktse kohustuse hagejatele 36 000 euro tasumiseks. VĂS § 29 lg 1 on sĂ€testatud, et lepingu tĂ”lgendamisel lĂ€htutakse lepingupoolte ĂŒhisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sĂ”nade ĂŒldlevinud tĂ€hendusest, on mÀÀrav lepingupoolte ĂŒhine tahe. KĂ€esoleval juhul ei ole aga ĂŒhtegi viidet sellele, et lepingupoolte tegelik ĂŒhine tahe 06.12.2014 kommertskokkuleppe sĂ”lmimisel oleks erinenud kokkuleppes kasutatud sĂ”nade ĂŒldlevinud tĂ€hendusest, seega ei ole kohtul alust kĂ”rvale kalduda kokkuleppe tekstis kokkulepitust.
28.Kommertskokkuleppe p 1 kĂ€sitleb kostja poolt 25% xxxx OĂ osaluse ĂŒleandmist,
2-20-7063 tĂ€psustamata, kellele, millal ja millistel tingimustel peaks ĂŒleandmine toimuma. Kokkuleppe p-d 2 ja 3 kĂ€sitlevad tingimuslikus vormis dividendide maksmist ja sellega tingimuslikult seotud âettevĂ”tte osakuteâ ĂŒleandmist hagejate Ă”iguseellase poolt kostjale. Kokkuleppe p 4 kĂ€sitleb vĂ”imaliku eraldi kokkuleppe alusel teostatavaid investeeringuid ettevĂ”tte arengusse (tl 7). Seega mistahes kommertskokkuleppe punkt ei vĂ”imalda isegi mitte kaudselt jĂ€reldada, nagu vĂ”tnuks kostja hagejate ees abstraktse kohustuse hagejatele 36 000 euro tasumiseks. Lisaks eeltoodule pole hageja esitanud mistahes tĂ”endeid selle kohta, kas ja millisel viisil pooled 06.12.2014 kommertskokkulepet dividendide maksmise ja osaluse ĂŒleandmise osas ĂŒldse tĂ€itsid.
29.VĂS § 9 lg 1 kohaselt sĂ”lmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nĂ”ustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VĂS § 9 lg-st 1 tulenevalt on lepingupunkti selgus selle Ă”igusliku siduvuse vĂ€ltimatu eeltingimus. Kuna kommertskokkuleppes puudub mistahes vormis kostja kohustus hagejatele 36 000 euro tasumiseks, siis tuleb loomulikult eitada ka piisavat selgust sellises tingimuses kokkuleppe saavutamiseks. Kohus on seisukohal, et VĂS § 9 lg 1 mĂ”tteks on mh vĂ€ltida olukordi, kus kohustuste tekkimise eeldused on lepingus tĂ€pselt mÀÀratlemata ning vĂ€idetav kohustatud lepingupool ei saa mĂ”istlikult vĂ”ttes aru, et ta oleks endale kohustuse vĂ”tnud.
30.Hagejad on hagis paljasĂ”naliselt viidanud ka kostja âlaenulepingu pĂ”hivĂ”lgnevusele.â Samas pole hagejad esitanud mistahes tĂ”endeid selle kohta, et hagejad oleks andnud kostjale laenu vĂ”i et kostjal oleks muul moel tekkinud hagejate ees hagis vĂ€idetud kohustus n-ö vĂ”la tasumiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus mĂ€rgib, et tuginemaks oma nĂ”udes laenusuhtele, tulnuks hagejal tĂ”endada, et ta on kostjaga sĂ”lminud laenulepingu (TsMS § 230 lg 1 esimene lause, Riigikohtu 20.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508, p 23). Hagejad ei ole mistahes viisil tĂ”endanud laenulepingu sĂ”lmimist (sh esitanud tĂ”endeid, millal kostjale vĂ€idetavalt laenu anti, mis tingimustel) ega rahasumma ĂŒleandmist kostjale.
31.KokkuvÔttes jÀÀb tÔendamatuse tÔttu rahuldamata. Kuna hageja pÔhinÔue jÀÀb rahuldamata, jÀÀb rahuldamata ka viivisenÔue, sest kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole kostjal hagejate ees sissenÔutavaks muutunud kohustusi. Kohus ei hinda kohus eelnevalt kÀsitlemata poolte muid vÀiteid ja tÔendeid, sest need ei ole asja Ôigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lÔppjÀreldust hagi rahuldamata jÀtmise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut sellele, kas 06.12.2014 kommertskokkulepe oli sÔlmitud n-ö kavatsuste protokollina vÔi muudel asjaoludel.
32.Kohus mÀÀrab vastavalt kÀesoleva asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 on sÀtestatud, et kui otsus on tehtud kaashagejate vÔi -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad vÔi -kostjad menetluskulude eest vÔrdsetes osades, kui kohus ei mÀÀra teisiti. Kuna hagi jÀÀb rahuldamata, siis jÀtab kohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
33.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 mÀÀrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide pÔhjal. Kostja 22.08.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale kÀesolevas asjas osutatud Ôigusabi 9 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot, kokku 810 eurot (vt tl 52-53).
34.TsMS § 175 lg 1 alusel mÔistab kohus lepingulise esindaja kulud vÀlja pÔhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja tunnihind 90 eurot/h mÔistlik.
2-20-7063 Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 9 h on kĂ€esolevas asja keerukust ja mahtu ning kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente arvestades osaliselt pĂ”hjendamatu. Kohtu hinnangul ei ĂŒleta kĂ€esoleval juhul kostja lepingulise esindaja mĂ”istlik ajakulu 7 h. Eeltoodu alusel mÀÀrab kohus kostja lepingulise esindaja pĂ”hjendatud ja vajalikeks Ă”igusabikuludeks 630 eurot (7 x 90). Seega tuleb hagejatelt solidaarselt vĂ€lja mĂ”ista kostja kasuks menetluskuludena 630 eurot. Kostja taotlus menetluskulude hĂŒvitamiseks jÀÀb rahuldamata summas 180 eurot.
35.Kuna menetluskulud jÀÀvad hagejate kanda, siis puudub kohtul vajadus kĂ€esoleva kohtuotsusega kindlaks mÀÀrata hagejate menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. HĂŒvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mÀÀrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt vĂ”ib menetluskulude kindlaksmÀÀramise peale edasi kaevata menetluskulude hĂŒvitamiseks Ă”igustatud vĂ”i menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ĂŒletab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.