2-25-9121/8 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

võõrandanud neli sõidukit (s.h. haagised) HooRatas OÜ-le. Vastavalt esitatud müügiarvele oli sõidukite hinnaks 23 546,00 eurot (s.h. käibemaks). Müügihind on tasaarvestatud suuremas osas. HooRatas on arve eest tasunud 5893 eurot. Äriregistri andmetel ei ole ostja seotud isik võlgnikuga, v.a. ühise majandustegevuse (kaubavedu maanteel) kaudu. Muu vallavarana on võlgnikul kajastatud kasutatud metalli lõike- ja painutuspink, kasutatud treipink, kännu giljotiin, mööbel. Muud vara võlgnikul registritesse kantud ei ole ning muud materiaalset vara ei ole kajastatud ka võlgniku raamatupidamise dokumentides Kokku on ajutise halduri esialgse prognoosi kohaselt võimalik vara väärtus ca 95 200 eurot. Vara väärtus võõrandamisprotsessi käigus eelduslikult muutub. Ajutisele haldurile teadaolevalt oli ajutise halduri nimetamise ajal võlgnikul bilansis kajastatud liisinglepingute (kapitalirent) alusel kasutatav vara vastutava kasutajana. Võlgnikul olid kehtivad kapitalirendi lepingud AS-ga Swedbank Liising (4 ühikut) ja AS-ga Luminor Liising (27 ühikut). Teadaolevalt on käesolevaks ajaks kõik lepingud lõpetanud Luminor Liising ning vara on võlgniku kinnitusel liisingule tagastatud. Swedbank Liising esitas teatise lepingute ülesütlemiseks alates 06.08.2025. Luminor Liising on osa sõidukeid juba hinnanud ning edastanud müügiks LKW Trucks OÜ-le. Võlgnikul on avatud Eestis asuvatest krediidiasutustest arvelduskontod: Swedbank (EE022200221039848779), saldo 12 055.22 eurot; Swedbank (EE892200222047154771), jur.isiku üleöödeposiit. Konto juurde oli avatud 4 deebetkaarti, kontol omasid allkirja õigust juhatuse liikmed Y.A ja Y.Q. LHV Pank (EE127700771003031101), saldo 12 345,15 eurot (saldo on muutunud seoses ajutise halduri nõusolekuga vajalike maksete tegemiseks. Konto juurde oli avatud deebetkaart, mis oli Y.A kasutuses. Allkirjaõiguslik isik kontol Y.A. Luminor Bank (EE939609601200062112), saldo 10,56 eurot. Konto juures olid allkirjaõiguslikud isikud Y.A ja Y.Q. Pangakaarte konto juurde avatud ei olnud. SEB Pank (EE681010220292954226), saldo 36,85 eurot. Allkirjaõiguslikke isikuid ei olnud määratud. Konto juurde oli avatud deebetkaart, mille valdajaks oli Y.Q. Haldur on teostanud kontode esialgse analüüsi viimase aasta kohta, mille käigus ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud ülekandeid, mis ei võiks ega peaks olema seotud võlgniku majandustegevusega. Kaartidega on toimunud sularaha väljavõtmist, mis on kajastatud kassa aruannetes. Rahalisi vahendeid pangakontodel krediidiasutuse poolt esitatud andmete kohaselt kokku 24 447,78 eurot. Kuivõrd pärast ajutise halduri nimetamist on võlgnik täitnud veel osaliselt lepinguid (nt. hakkepuidu müük), siis tõenäoliselt on saldod suurenenud. Samuti on ajutine haldur seisuga 16.07.2025 andnud nõusoleku võlgniku LHV Pank kontolt kasutada rahalisi vahendeid vajalike maksete teostamiseks, seoses tegevuse lõpetamisega, summas 7 691,99 eurot. Võlgniku andmete kohaselt oli seisuga 11.06.2025 ostjatelt laekumata arvete summa 226 558,18 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole kogu summa enam sissenõutav, sest selles sisalduvad ka nõuded võlgnike vastu, kes on käesolevaks ajaks pankrotistunud (Sarves Grupp 24251,13 eurot (registrist kustutatud), Vuusnik OÜ 80236,02 eurot). Samuti tuginedes võlgniku ja Swedbank kirjavahetusele, siis DSV Road A/S tasub faktooringuga summas 56 674,39 eurot. Eeltoodust tulenevalt võib olla reaalselt sissenõutav 65 396,64 eurot. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on võlgnikul vara, mille realiseerimisväärtus ajutise halduri hinnangul võib olla kuni 95 200 eurot ning lisaks rahalised vahendid pangakontodel. Debitoorse nõude summat käesoleval ajal vara väärtusena ei arvestata.

Pandiga tagatud nõuded teadaolevalt puuduvad. Täitemenetluste registris on täitmisel üks nõue (AS Terminal), nõue kajastatakse hankijate nõuetega koos. Maksu- ja Tolliametile kohustus tasumata maksude osas seisuga 16.07.2025 on 320183,11 eurot. Maksukohustus on kõikide maksuliikide osas, s.h. erijuhtude tulumaks ja intress. Maksuhalduri kinnitusel ei ole võlgniku suhtes tehtud maksuotsuseid ja puuduvad esitamata deklaratsioonid. Hankijatele on tasumata kohustused 322 725,52 eurot seisuga 11.06.2025. Arved on tasumata enamuses perioodi eest 2024 – 2025, kuid esineb ka tasumata arveid 2023.a. II poolest. Swedbank Liising AS ees on täitmata kohustused summas 42 285,69 eurot. Luminor Liising AS ees on täitmata kohustused summas 1 792 861,23 eurot. Liisinguand on lepingud üles öelnud ja vara on tagastatud (või tagastamisel), seega tuleb esitatud nõudeid käesoleval ajal lugeda tingimuslikuks nõudeks. Nõuete lõplik jääk selgub pärast liisingvara müüki liisinguandja poolt. Hankijate kohustuste seas on hõlmatud kohustused seotud isikute ees summas 119 656,78 eurot järgmiselt: FIE Y.Q – 17 856,18 eurot; Freven OÜ (tööjõu rent) – 51 609,20 eurot (esitanud pankrotiavalduse); Lavassaare Töökojad OÜ – 50 191,40 eurot (üürileping). Töötajatega on töösuhted lõpetatud, v.a. üks leping. Kehtiv tööleping hõlmab töötaja poolt vara müügiks ja liisingule üleandmiseks ettevalmistamist. Töötajatel on saamata töötasu mai ja juuni 2025 eest ning kasutamata puhkusehüvitis, hüvitis töösuhte lõpetamisest etteteatamata aja eest ja lõpetamishüvitis, KOKKU summas 148 603,97 eurot. Töölepingud lõpetati enamuses 12.06.2025 ajutise halduri nõusolekul, sest seoses tegevuse lõppemisega puudus võimalus töötajate tööga kindlustamiseks. Kahe töötajaga on lepingud lõpetatud hiljem seoses haiguslehel viibimisega. Pankroti väljakuulutamisel on võimalik esitada töötajate nõuded Eesti Töötukassale hüvitamiseks seaduses sätestatud määras. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on OÜ-l MASSINER teadaolevaid kohustusi seisuga 16.07.2025.a vähemalt summas 2 626 659,52 eurot, millest tingimuslikuks loetakse 1 835 146,92 euro ulatuses. Seega sissenõutavaks muutunud kohustuste summa 791 512,60 eurot. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide kohaselt lõppes võlgniku aktiivne majandustegevus 2025.a. juunis, kui võlgnik ise esitas pankrotiavalduse. Selleks ajaks oli enamus tegevusest lõppenud (vaid mõned autod viibisid veel tööülesannete tõttu väljaspool Eestit). Võlgniku juhatus otsustas pankrotiavalduse esitamisega tegevuse lõpetada, mistõttu tegevuse jätkamine ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik, selleks puudub juba nii vajalik tööjõud kui ka vahendid. Võlgniku selgituste kohaselt on käesoleval ajal veel lõpetamata 2022.a. sõlmitud leping RMK-ga metsataimede masinistutamiseks, mille aastane maht oli 80 000 eurot. Käesolevaks ajaks on võlgnik lepingust täitnud käesoleva aasta kevadise istutusperioodi tööd ning alates augustist peaks teostama sügisese perioodi tööd. Lepingu ülesütlemisel kaasneb lepingust tuleneva kahju tasumine ca 6300 eurot, kuid see ei taasta võlgniku üldist maksevõimet. Tuginedes asjas kogutud tõenditele, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnik alustas tegevust 2005.a. alltöövõtjana AS-le Tootsi Turvas. Osutati turba kogumise teenust, koos vajaliku tehnika ja töötajatega. Alates 2008.a. jätkati sama tegevust Osaühing Massiner nime alt. Alltöövõtt AS-le Tootsi Turvas oli üks peamisi tegevusi ning kestis kuni 2024.a. lõpuni. Poolte vahel olid sõlmitud tavaliselt töövõtulepingud kestvusega 3 aastat. Iga 4

lepingu lõppemise järel toimusid veebruaris-märtsis läbirääkimised uue lepingu sõlmimiseks. 2025.a. AS Tootsi Turvas võlgnikuga uut lepingut ei sõlminud, tuues põhjuseks, et võlgnikul on täitmata kohustused Maksu- ja Tolliameti ees ning oli kartus, et võlgnik pole lepingu täitmiseks suuteline. Juhatuse selgituste kohaselt oli turba tootmine ettevõtte jaoks oluline, sest heade ilmastikutingimuste korral oli võimalik teenida korralikku kasumit ning selle arvelt oli võimalik katta transpordi kulusid. Kahjuks antud tegevusvaldkond sõltub suuresti ilmastikuoludest, mistõttu viimsed aastad ei ole selles osas väga head olnud ja seega prognoositavat tulemust ei saavutatud. Tootmise kulud osutusid tavapärasemast kõrgemaks. Turbatootmise äralangemine 2025.a. halvendas veelgi ettevõtte olukorda, sest tuli koondada töötajad ning vastav tehnika jäi seisma. Teine tegevusvaldkond oli koostöö RMK-ga, mis algas rasketehnikaga raielankide ettevalmistamisega taimede istutamiseks ja ekskavaatoriga taimede istutust RMK-le. 2022.a. sõlmiti 4-aastane metsataimede masinistutuse leping (viimane osa sellest veel täitmata) 2014.a. sõlmiti leping RMK-ga puiduhakke tootmiseks kestvusega 5 aastat. Sellele lisandus 2017.a. puiduhakke tootmise ja transpordi leping Graanul Mets OÜ-ga. Kolmas tegevusvaldkond oli transport, sh. tehnika korrashoid ja rentimine. Võlgnik rentis tehnikat välja ning tegeles ise peamiselt tehnika korrashoiu ja hooldusega. Pärast Covidpandeemiat suurenes turul nõudlus transporditeenuse järgi, mistõttu otsustati seda suunda laiendada. Perioodil 2022-2023 sõlmis võlgnik 13 uut liisinglepingut veoautode ja haagiste omandamiseks. Väidetavalt olid liisingvaraks kallid masinad, et neid oleks võimalik pikaajaliselt kasutada ka pärast lepingute lõppemist. 2023.a. keskel toimus ootamatu pööre transporditeenuse turul, mis läks langusesse, intressid tõusid järsult, läbisõidud vähenesid. Samuti oli oluline osa kütuse kallinemisel. Nõudlus tehnika rendi järele praktiliselt puudus. Kuna tehnika oli olemas ja seda ei olnud võimalik realiseerida mõistliku hinnaga, siis otsustati ise rahvusvaheliste vedude turule siseneda. Kuigi kõik transpordivahendid olid tööga hõivatud, siis kasumit enamuses kuudest ei suudetud teenida, sest püsikulud olid pronoositust kõrgemad. Problemaatiliseks osutus ka kvalifitseeritud tööjõu leidmine. 2023.a. detsembris tegi võlgnik tekkivate makseraskuste tõttu esimest korda Luminor Liisingule taotluse maksepuhkuse saamiseks, kuid saadi eitav vastus. Kuni 2024.a. septembrini tasuti liisingmakseid koos märkimisväärsete viivistega. Kahjuks ei olnud selline tegevus jätkusuutlik ning 2024.a. novembris esitati kohtule saneerimisavaldus. Saneerimiskava oli võlausaldajate poolt heaks kiidetud, kuid kava heakskiitmise viimasel päeval esitas Luminor Liising kohtule eitava vastuse, mistõttu kava jäi kinnitamata. Võlgnik esitas apellatsiooni, kuid Ringkonnakohus jättis maakohtu lahendi muutmata. Riigikohus ei võtnud võlgniku kaebust menetlusse. Seega, esitas võlgniku juhatuse koheselt ka pankrotiavalduse. 2024.a. majandusaasta aruande kohaselt võrreldes 2023.aastaga on võlgniku käive suurenenud ca 1 milj. euro võrra, samas on kasvanud sama palju ka kaupade ja teenuste kulud, samuti tegevuskulud ja tööjõukulud. Intressikulud on kahel viimasel aastal olnud samas suurusjärgus. Aruandeaasta lõpuks on kahjum võrreldes eelmise perioodiga 2,8 korda. Aruannet auditeerinud audiitor on rõhutanud asjaolu, et esineb oht ettevõtte tegevuse jätkuvusele, põhjuseks käibevahendite puudujääk. Ka juhtkond deklareeris, et jooksvate kulude katteks oli sunnitud müüma likviidset vara. Haldur rõhutab, et suur osa tegevusest baseerus siiski liisingvaral, mille kasutamisega seoses olid ettevõtte jooksvad kulud kõrged ning neid ei olnud võimalik ka vähendada. Ettevõtte enda vallasvara väärtus võrreldes kohustustega on marginaalne ning selle kasutamine ettevõtte tegevuses oli praktiliselt olematu. Kogu transporditeenus oli rajatud liisingvara kasutamisele. Samuti kasvas pidevalt maksuvõlg, mille tõttu maksuhaldur arestis võlgniku kontod. Ajutise halduri hinnangul tekkisid esmased makseraskused 2023.a. lõpul ja võlgnik muutus lõplikult maksejõuetuks 2025.a. märtsis, kui kohus jättis saneerimiskava kinnitamata. Isegi, kui teise või kolmanda astme kohus oleks saneerimiskava kinnitanud, siis on tõenäoline, et võlgnik poleks suutnud ka läbi saneerimise oma tegevust jätkata, sest võimalused makseraskuste ületamiseks 5

võrreldes 2024.a. lõpuga olid oluliselt vähenenud. Maksejõuetuse põhjuseks oli suur võõrkapitali (liisingvara) suur osakaal ja sellega seotud jooksvate kulude suurenemine (intressi tõus). Majanduse üldine langus ning võlgniku poolt osutatavate teenuste kasutamise oluline vähenemine. Ajutise halduri esialgsel hinnangul, et ole maksejõuetuse põhjuseks kuritegu PankrS mõttes, vaid selleks on muud asjaolud, mida võlgnikul ei olnud võimalik endal ette näha. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustusi täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu. Võlgnikule kuulub vara ja rahalisi vahendeid ning nõudeid, millede väärtus prognoositavalt kokku on ca 100 000 eurot. Tegelik väärtus kujuneb välja müügiprotsessi käigus. Ajutine haldur ei välista, et prognoositud summad võivad jääda ka väiksemaks. Võlgniku juhatuse liige teatas kohtule 29.07.2025, et nõustub ldiselt ajutise pankrotihaduri aruandes märgituga. Jääb eriarvamusele võlgniku maksejõuetuks muutumise aja osas, leides, et saneerismiakava kinnitamisel oleks võlgnik suutnud maksevõime säilitada. Kohus leiab esitatud materjalide põhjal, et tuleb Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt, mis on asjas tõendiks, on võlgnik püsvalt maksejõuetu. Vastupidine ei ole kinnitust leidnud. Võlgniku majandustegevus on seiskunud, pudub väljavaade selle taastamsieks. Samuti puuduvad andmed, mis, mis lükkaksid ümber ajutise halduri aruandes sisalduva väited ja järeldused. Sisulist vaidlust võlgniku maksejõuetuse osas ei ole. Võlgniku vara väärtus on oluliselt väiksem võrreldes teadaolevate kohustuste suurusega, majandustegevuse puudumsie tõttu ei ole ette näha võlgnevuste vähenemist. Seega on võlgnikul väljakujunenud alaline maksejuetus, kuna varast ei jätku kõigi kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada OÜ MASSINER pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 2963,60 eurot (sisaldab käibemaksu 573,60). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu tehtud töö eest tuleb jätta võlgniku kanda ja välja mõista pankrotivarast äriühingu kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha PankrS § 31 lg 6, samuti tühistab pankrotiavalduse tagamise abinõud, kuna pankrotivara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 kohaselt. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 6