lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-18770/18

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-18770/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1801
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 244 lg 1, 3Ostueesõiguse mõiste ja teostamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineAÕS § 257 lg 3Ostueesõiguse seadmine ja tähendusKrtS § 20 lg 1Korteriomanike üldkoosolekKrtS § 29 lg 2Korteriühistu organi otsuse kehtetusTsMS § 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Forestline11753866(Avaldaja)Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu80007051(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

24.08.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-18770

Tsiviilasi

OÜ Forestline avaldus Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 17 korteriühistu vastu 29.11.2018 üldkoosoleku otsuste nr 1 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.03.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Forestline määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: OÜ Forestline (registrikood 11753866) lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Puudutatud isik: Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 17 korteriühistu (registrikood 80007051), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 09.03.2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta OÜ Forestline kanda.
3.Rahuldada Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 17 korteriühistu avaldus määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrata kindlaks ja mõista OÜ-lt Forestline Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 17 korteriühistu kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu 252 eurot (s.o lepingulise esindaja kulu). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsÜS § 38 lg 2Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus
VÕS § 249 lg 1Müügist teatamine ostueesõigust omavale isikule
VÕS § 250Ostueesõiguse teostamise tähtaeg

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik

1.OÜ Forestline (edaspidi avaldaja) esitas 12.12.2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 17 korteriühistu (edaspidi ka korteriühistu või puudutatud isik) vastu korteriühistu üldkoosoleku 29.11.2018 otsuste nr 1 ja nr 3 kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt otsuste tühisuse tuvastamiseks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi asukohaga F.R. Faehlmanni 17 - 4, Tallinn omanik. Maja haldamiseks on loodud korteriühistu Faehlmanni 17.
3.Korteriühistu 29.11.2018 üldkoosolekul võeti vastu järgnevad otsused: „Kiita heaks KÜ Faehlmanni 17 juhatuse koosoleku (01.09.2018) otsus lisada igakuistele kommunaalarvele Aruna Ehitus OÜ poolt esitatud viivised vastavalt korteriomanike kaasomandi osa suurusele“ (otsus nr 1) ja „Saata 30. novembril 2018. a e-maili teel kõigile pööningukorruse mõtteliste osade kaasomanikele teade, millega palutakse hiljemalt 07.detsembriks 2018 KÜ juhatusele kirjalikult teada anda, kes soovib ja kes ei soovi oma ostueesõigust kasutada. Kui selleks ajaks ei ole ükski Faehlmanni 17 pööningul asuva mõttelise osa kaasomanik teavitanud oma soovist pööningukorrusel asuvat mõttelist osa 110 000 euroga ära osta, korraldab KÜ virtuaalse üldkoosoleku, millega valitakse välja parim (kõrgeima hinnaga) pakkuja, kellega minnakse edasi ostu-müügi tehingusse“ (otsus nr 3).
4.Avaldaja palub tunnistada eeltoodud otsused kehtetuks. Ostueesõiguse piiramise otsusega on piiratud avaldaja ostueesõigust pööningukorruse omandamiseks sellisel viisil, et vastav õigus on muutunud sisutühjaks ning praktiliselt realiseerimatuks.
5.Alternatiivselt palub avaldaja lugeda otsused tühiseks, sest need on vastuolus heade kommetega ning rikuvad oluliselt imperatiivseid õigusnorme. Üldkoosolek otsustas piirata korteriomanike ostueesõigust pööningukorruse suhtes selliselt, et potentsiaalne ostueesõiguse teostaja on sunnitud otsustama ostueesõiguse teostamise üle kõigest ühe nädala jooksul. Samas ei anna otsuse kohaselt ka see korteriomanikule õigust pööningukorruse omandamiseks, kuivõrd seejärel alles valitakse välja kõrgeima hinnaga pakkuja. Lisaks sellele, et ostueesõigust peab teostama enne kui sõlmitakse ostjaga müügileping ning ostueesõiguse teostajale on teada selle lepingu tingimused, ning ostueesõiguse teostamise tähtaega piiratakse ebamõistlikult, sätestab otsus mingi kummalise täiendava ostupakkumiste menetluse, mille sisuks paistab olevat see, et ostueesõiguse teostaja võib ikkagi jääda ilma võimalusest kinnisasja omandamiseks kui keegi kolmas pakub pärast ostueesõiguse teostamist temast kõrgemat hinda.
6.Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja ostueesõigust ei ole otsusega nr 3 piiratud. Koosolek otsustas kõigepealt välja selgitada korteriühistu liikmete soovi teostada pööningu ostueesõigust ja alles selliste soovide puudumisel minna müügiprotsessiga edasi, et müüa moodustatav korteriomand kolmandatele isikutele. Müük kolmandale isikule ei välista müügilepingu järgset ostueesõiguse teostamist. Otsus nr 3 ei piira avaldaja

ostueesõigust. Lisaks on avaldaja teatanud puudutatud isiku juhatusele 07.12.2018 saadetud e-kirjas, et loobub ostueesõiguse kasutamisest. Esimese astme kohtu määrus

7.Harju Maakohtu 09.03.2020 määrusega rahuldati avaldus osaliselt ja tunnistati kehtetuks 29.11.2018 üldkoosoleku otsus nr 1. Maakohus jättis avalduse rahuldamata 29.11.2018 üldkoosoleku otsuse nr 3 kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.Maakohus viitas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg-le 1, § 20 lg-le 2, § 22 lg-le 3 ning märkis, et kuivõrd üldkoosolekul hääletati juhatuse liikmete vastutusest vabastamist, siis puudus koosolekul osalenud juhatuse liikmetel hääleõigus. Seega andis nimetatud otsuse poolt hääle 4 korteriomanikku, millega rikuti KrtS § 20 lg-s 1 sätestatud häälteenamuse nõuet ja nimetatud otsuse punkt 1 tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada.
9.Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et üldkoosolekul vastuvõetud punkt 3 ei piira ega välista avaldaja poolt ostueesõiguse teostamist. Avaldaja saab ostueesõigust teostada ka juhul, kui müügileping sõlmitakse kolmanda isikuga. Kohus jätab rahuldamata üldkoosoleku otsuse punkti 3 kehtetuks tunnistamise ja alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõude, kuna otsus ei ole vastuolus seadusega ega takista avaldajal ostueesõiguse teostamist.
10.Kuna kohus rahuldab avalduse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebus
11.Avaldaja palub 23.03.2020 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldus täies ulatuses ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
12.Otsus nr 3 piirab ostueesõiguse teostamist ning otsuse kehtima jäämise korral ei saa avaldaja ostueesõigust teostada. Otsusega anti ühistu liikmetele seitsme päevane tähtaeg ostueesõiguse kasutamiseks. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga.
13.Otsus nr 3 ei järgi ostueesõiguse regulatsiooni. Ostueesõiguse teostajal on õigus saada enne ostueesõiguse teostamise üle otsustamist müügilepingu koopia. Ühistu ei saa piirata VÕS §-s 250 sätestatud ostueesõiguse teostamise kahe-kuulist tähtaega. Sisuliselt on kohus võtnud seisukoha, et otsus nr 3 on nii selgelt õigusvastane, et seda tuvastada ei olegi vaja. Kui selgelt õigusvastane otsus nr 3 jääb kehtima, siis reguleerib ostueesõiguse teostamist nimetatud otsus mitte seadus. Menetluse edasine käik
14.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata. Osas, milles maakohus avaldaja avalduse rahuldas, on määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
17.KrtS § 29 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõude puhul tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 esimene lause sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
18.Asjaõigusseaduse § 73 lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. VÕS § 244 lg 1 esimene lause sätestab, et ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. VÕS § 244 lg 3 esimese lause järgi võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. VÕS § 249 lg 1 järgi peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. VÕS § 250 järgi võib kinnisasjade puhul ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast VÕS §-s 249 nimetatud teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega. AÕS § 257 lg 3 kohaselt on kinnisasja kaasomaniku ostueesõigusel samasugune asjaõiguslik toime nagu eelmärkel omandi üleandmise nõude tagamiseks.
19.Eeltoodud sätetest tuleneb, et ostueesõiguslane saab ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu ning ostueesõiguslane on saanud teadlikuks müügilepingust ja selle sisust. Korteriühistu 29.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsus nr 3 ei takista avaldajal teostamast VÕS § 244 lg-te 1 ja 3 kohast ostueesõigust. Otsuse nr 3 sisust nähtub, et korteriühistu liikmetele antakse esmalt võimalus osta ära kaasomandi mõtteline osa ning teatatakse, et huvi puudumisel valitakse välja parim pakkuja väljaspoolt, kellega sõlmitakse müügileping. Ka puudutatud isik on menetluses selgitanud, et üldkoosolek otsustas kõigepealt välja selgitada korteriühistu liikmete soovi teostada pööningu ostueesõigust ja alles selliste soovide puudumisel minna müügiprotsessiga edasi, et müüa moodustatav korteriomand kolmandatele isikutele. Ringkonnakohus märgib, et VÕS-s sätestatud ostueesõiguse teostamise võimalus algab just vastava kolmanda isikuga müügilepingu sõlmimist. Seetõttu on ebaõiged avaldaja väited, et otsus nr 3 piirab avaldajal ostueesõiguse teostamist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus leidnud õigesti, et avaldaja avaldus üldkoosoleku otsuse punkti 3 kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib ringkonnakohus menetluskulude jaotuse maakohtu menetluses ja määruskaebemenetluses. Maakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust määrust selles osas muuta. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks.
22.16.06.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku esindaja poolt määruskaebemenetluses teostatud toimingud järgnevad: 1) määruskaebusega tutvumine ja analüüs - 0,75 h; 2) seisukoha koostamine määruskaebuse osas ja esitamine kohtule – 1 h. Kokku on õigusabiteenuse kulu 252 eurot (sisaldab käibemaksu). Puudutatud isiku

lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

23.Avaldaja palus jätta menetluskulude suuruse kohtu otsustada.
24.Riigikohus on märkinud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetluses esindaja kulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindaja kulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm nr 3-2-1-58-13 p 14). Menetlusosalise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm nr 3-2-1-39-16, p 13).
25.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Arvestades määruskaebuse ja puudutatud isiku vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus määruskaebusega tutvumise ja selle analüüsi põhjendatud kuluks 0,75 h ning määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 1 h. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 1,75 h. Arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu ning puudutatud isiku esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja tunnitasumäär 120 eurot (lisandub käibemaks) põhjendatud. Kokku on ringkonnakohtu hinnangul seega põhjendatud menetluskulu 252 eurot (1,75 h x 120 eurot/h + käibemaks 42 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja