Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-19-20373 tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja nõue M P esitas Viru Maakohtule hagiavalduse ME Holding OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid 11.09.2019 töövõtulepingu sõiduauto (hagejale kuuluva Huyndai SantaFe, reg.nr XXX) pukseerimiseks Soomest Narva linna. Hageja tasus 11.09.2019 kostjale pukseerimise eest ettemaksu ning kohe pärast auto kohale toimetamist sularahas kokku 690 eurot. Kostja pidi auto kohale toimetama sellises seisundis, nagu ta selle kätte sai. Pukseerimise hetkeks oli autol ainult üks puudujääk – õli lekkimise tõttu vajas see väikest remonti ja kohaletoimetamist hageja elukohta. Auto oli küll kohale toimetatud, kuid ebaõige pukseerimise tõttu lõhutud ning vajas juba kapitaalremonti. Ebakvaliteetse pukseerimise teenuse tõttu tekkis hagejal kahju summas 3 002 eurot (auto remont). Hageja andis kostjale võimaluse kahju hüvitada kohtuväliselt, kuid kostja ei ole hageja nõudmistele reageerinud. Hageja leiab, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele ja seetõttu peab ta hagejale kahju hüvitama. Kostja vastus hagile Kostja tema vastu esitatud nõudeid ei tunnista. Hageja väide, et vaidlusalune auto oli terve ning et sellel oli ainult õlileke, ei vasta tõele. Tegelikkuses läbis hageja auto enne pukseerimist raske avarii – vasak külg mõlkis ja nurk oli täiesti katki. Seda kinnitab ka hagiavaldusele lisatud foto, mis ei olnud kindlasti tehtud Narvas, vaid Soomes. Samuti andis hageja kostjale vale info enne pukseerimist – nimelt ütles hageja, et pukseerimise põhjuseks on auto mittekäivitumine. Hageja kinnitas Helsingis, et õlileket ei ole. Kostjale soovitati kardaan auto küljest lahti ühendada, et tagavedu järel poleks. Kostja ka nii tegigi. Pärast rasket avariid on üsna tavalised käigukasti, vahekasti või silla kahjustused, millest võis lekkida ka õli. Kuna aga pärast avariid ei olnud ekspertiisi tehtud, siis on nüüd võimatu öelda, millest kahjustused tegelikkuses autol tekkisid. Hageja auto läbisõit on 231 315 km. Hageja ei ole tõendanud, et ta on auto kaste nõuetekohaselt hooldanud. Ilma vajaliku hoolduseta on nii käigu- kui ka vahekasti keskmine iga 200 000 km, antud juhul oli see oluliselt ületatud. Pukseerimisel ei saanud kindlasti vahekast kannatada, kuna see oli kardaaniga auto küljest lahti ühendatud. Hageja pole ka tõendanud, et seda kahju polnud võimalik väiksemate kuludega likvideerida. Automaatkäigukastiga autot tohib järel vedada maksimaalselt 30 km korraga ilma, et sellest mingeid vigastusi tekiks. Kostja vedas autot kolmel erinevalt korral, s.o Helsingi-Tallinn 15 km, Jõhvi-Sillamäe 10 km ning Sillamäe-Narva 25 km. Kostja selgitas 19.05.2020 istungil, et ta pukseeris autot mitte rohkem kui 30 km korraga, Tallinnast Jõhvi oli see toodud treileriga. Kostja pukseeris autot kõigepealt Sillamäele ning sealt juba edasi Narva. 2/7

2-19-20373 Kostja leidis täiendavalt ka, et pukseeris autot nõuetekohaselt ehk rattad maas – sellise viisi lubatavust on kinnitanud istungil ka hageja kutsutud tunnistaja. Kostja on veendunud, et vahemaal Jõhvist Narva ei saanud autol selliseid vigastusi tekkida. Need on põhjustatud Soomes juhtunud avariiga. Auto vajab ka regulaarset käigu- ja vahekasti hooldust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks autot nõuetekohaselt hooldanud. Selline kahju ei saanud tekkida kostja tegevusest ning seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas tõenditena Topauto hoolduspakettide nimekirja ning 16.09.2019 arve summas 269 eurot, sõiduauto Santa Fe, reg.nr XXX pukseerimise eest Tallinnast Jõhvi. Hageja täiendavad seisukohad Autol oli ainult kütusepumba rike, mis oli ka fikseeritud Helsingis ja enne avariid. Autol oligi kütuseleke, mitte õlileke nagu oli esialgselt ekslikult hagiavalduses märgitud. Hageja märkis ka, et mistahes rasket avariid ei ole olnud – Soome buss riivas vaid hageja autot, mis seisis tee ääres ning kannatada said vaid auto keredetailid, mis ei mõjutanud liikumist. Kindlustuspoliisi alusel olid need kahjustused korda tehtud. Hageja ostis auto 22.04.2019 ning enne ostu oli teostatud registreerimiseelne nõuetekohane kontroll, järgmisel päeval oli ka vahetatud õli ning tehtud täielik tehnohooldus. Vahekasti vigastuse põhjus oli kindlaks tehtud autoremonditöökojas Hõbenool – nimelt ebaõige pukseerimine põhjustas vigastusi. Nelikveo auto pukseerimisel ei ole lubatud auto pukseerimine esivõi tagaotsaga üles ning esi- või tagaratastega maas. Maas asuvate rataste all pidi olema abikäru. Kui käru ei ole, võib autot pukseerida platvormil või abikäru esi- ja tagarataste all. Kostja pukseeris hageja autot esiotsaga üles, mille tagajärjel läks vahekast katki. Kohtuistungil 19.05.2020 selgitas hageja, et autot tuli pukseerida, kuna sellel ei töötanud kütusepump. Pukseerimise tagajärjel said aga kannatada käigukast, tagareduktor ja vahekast. Hageja leidis täiendavalt ka, et kostja poolne rikkumine on tõendatud – kostja pukseeris autot rattad maas, mida tõendab foto ja mida ei tohi teha nelikveo automaatkäigukastiga autode puhul. Samas loobub hageja oma nõudest summas 690 eurot, s.o summas mille ta maksis kostjale auto pukseerimise eest. Hageja palus seega kostjalt välja mõista kokku 2 312 eurot. Hageja märkis, et kostja esitatud arve pukseerimise eest on võltsitud ja koostatud tagantjärgi. Kuid isegi kui see nii ei ole, piisaks auto rikkeks selle valesti pukseerimine Helsingist Tallinna ning Jõhvist Narva.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi on vähendatud nõude osas põhjendatud ning kuulub selles osas rahuldamisele. Hageja hagist osaline loobumine summas 690 eurot tuleb vastu võtta ning lõpetada selles osas menetlus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ning kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping pukseerimisteenuse osutamiseks – kostja pukseeris hagejale kuuluvat sõiduautot Huyndai SantaFe, reg.nr XXX, Helsingist Narva (dtl 3, 5). Hageja on kostjale teenuse eest tasunud 690 eurot (dtl 4). Poolte vahel ei ole põhimõtteliselt vaidlust ka, et auto ei olnud pärast pukseerimisteenuse osutamist kasutuskõlblik, s.o auto käigukast ei olnud töökorras (dtl 6, 8 ja 9). Pooled vaidlevad selle üle, kas käigukasti kahjustused on tekkinud kostja poolt auto ebaõige pukseerimise tagajärjel või muul põhjusel ning kui suur on tekitatud kahju. 3/7

2-19-20373 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1, 3 ja 4 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-te 1-3, 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude. Kuna poolte vahel on lepingu alusel tekkinud võlasuhted (pooled ei vaidle, et nende vahel oli sõlmitud leping pukseerimise teenuse osutamiseks ning et see oli kehtiv), ei tule kõne alla kahju hüvitamine deliktiõiguslikul alusel. Hageja võib seega VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:     

kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Eespool toodud asjaolusid peab tõendama hageja ning kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav või et rikkumist ei olnud. Esiteks tuleb seega kohtul vastata küsimusele, kas kostja osutas teenust nõuetekohaselt või mitte, s.o kas auto oli nõuetekohaselt pukseeritud. Kohus ei võta arvesse hageja esitatud tõendit „pukseerimise juhis“ (dtl 9), kuna see on esitatud vene keeles ning ei ole teada, milliste autode kohta see on koostatud ning kust on see väljavõte tehtud. Kohtuistungil oli tunnistajana üle kuulatud A OÜ juhatuse liige A S , kes selgitas, et vaidlusalune auto oli valesti puksiirile kinnitatud, s.o automaatkäigukastiga nelikveoga autot ei tohi pukseerida tagurpidi ehk osalise paigutamisega. See on ka auto kasutusjuhendis märgitud. Nelikveoga auto peab olema täielikult platvormile paigutatud, s.o rattad ei tohi puudutada maad, seda enam automaatkäigukastiga autol puhul. Kui ei tööta mootor, siis pump, mis asub automaattransmissioonis, ei tööta ning õlirõhk ei ole piisav käigukasti määrde jaoks ja see lekib välja. Tavaautodel automaattransmissiooniga on lubatud pukseerimine väikese kiirusega väheste vahemaade peale. Vaidlusalune auto oli koormatud ratastega maapinnal vedamisel, mis viib käigukasti võlli pöörlemisele, kui seal puudub rõhk, ilma õlita töötavad detailid vigastuvad. 4/7

2-19-20373 Tunnistaja ei osanud küll öelda, kas autol oli kardaan lahti ühendatud või mitte, kuid selgitas, et kostja oleks pidanud võllid lahti ühendama, siis poleks probleemi juhtunud. Kindlasti ei saanud vigastused tekkida juhtunud avariist. Lisaks, kui auto toimetati kohale, tuli selle kapoti alt suitsu. Tunnistaja teatas ka, et temperatuur käigukasti pinnal ületas 100 kraadi. Tavalises režiimis ei ületa see 90 kraadi. Lisaks ei olnud käigukasti ühendused lahti ühendatud, mis tingis käigukasti rikke. Läbivaatamise tulemused kinnitavad seda. Kui auto kohale toodi, olid selle tagarattad puksiirvankri peal, esirattad maa peal. Pärast kostja poolt auto puksiiriga toomist ja tunnistaja juures selle kütusesüsteemi remontimist, viidi vaidlusalune auto puksiiriga (auto oli sel juhul juba täielikult platvormi peale paigutatud) teise remondikotta. Kohus on ka tutvunud Huyndai Santa Fe kasutusjuhendiga, mis on vabalt kättesaadav internetis (nt https://issuu.com/hyundaimotorbaltic/docs/santafe_2013_om_est). Kasutusjuhendi järgi tohib neljaveolisi autosid pukseerida ainult nii, et kõik rattad on maapinnalt üles tõstetud, kasutades rataste tõsteseadet koos ratasplatvormiga või tasapinnalist transportimisvarustust (nt platvormitreilerit). Kasutusjuhend sisaldab ka hoiatust, et neljaveolist autot ei tohi kunagi pukseerida nii, et selle rattad on maas, see võib käigukasti ja nelikveosüsteemi tõeliselt kahjustada (juhendi lk 6-28). Kohtule esitatud tõenditest nähtub aga, et vaidlusalust autot pukseeriti selliselt, et selle tagarattad olid maas (dtl 43). Lähtudes tunnistaja ütlustest ja auto kasutusjuhendist leiab kohus seega, et antud juhul ei oma tähtsust kui suur oli vahemaa, mida kostja korraga läbis ega kiirus, millega autot pukseeriti. Juhendis on muuhulgas märgitud, et kaherattaveolisi autosid võib pukseerida nii, et tagarattad on maas ja esirattad on üles tõstetud, kuid ei tohi pukseerida autot tagumise otsaga ees nii, et auto esirattad on maas – see võib autot kahjustada. Kostja on aga märkinud, et pukseeris hageja autot mõlemad otsad maas. Ajutiselt on võimalik autot pukseerida nt köie abil, kuid seda mitte kiiremini kui 15 km/h ja mitte üle 1,5 km (juhendi lk 6-32). Kostja ei pukseerinud seega hageja autot nõuetekohaselt. Ka kasutusjuhendist selgelt tuleneb, et mittenõuetekohane pukseerimine võib auto käigukasti kahjustada. Sellega on seega tõendatud põhjuslik seos mittenõuetekohase pukseerimise ning käigukasti kahjustamise vahel. Kostja ei ole oma rikkumise vabandatavust kuidagi tõendanud ega põhjendanud. Kohtule ei ole ka esitatud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et autot oli võimalik teisiti pukseerida ilma, et sellele oleks kahju tekkinud. Ka kostja väiteid, et auto kahjustused on tekkinud muul põhjusel, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Soomes tekkinud avarii tagajärjel sai kannatada auto kere (dtl 6, 7, 12). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et avariiga kaasnesid ka muud tõsisemad kahjustused. Sellega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on oma kohustust rikkunud ja selle tagajärjel on hagejale tekkinud kahju, kostja vastutab tekitatud kahju eest. Järgnevalt peab kohus analüüsima, kui suur oli tekkinud kahju, mida kostja peab hagejale hüvitama. Riikohus märkis lahendi nr 3-2-1-129-13 p-s 27, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seda kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 järgi ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Põhimõtteliselt sarnane tagajärg tuleneb ka VÕS § 101 lg 3, mille järgi ei või võlausaldaja tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. 5/7

2-19-20373 Kostja viitas muuhulgas sellele, et käigu- ja vahekasti kahjustused võisid tekkida auto nõuetekohase hoolduse puudumise tõttu. Seega on kostja sisuliselt väitnud, et kahju on kasvõi osaliselt tekkinud hageja enda tegevuse/ tegevusetuse tõttu. Kohus leiab, et nimetatud kostja väide on paljasõnaline ning tõendamata. Hageja on kohtule selgitanud ning istungil üle kuulatud tunnistaja on kohtule kinnitanud, et auto ostmisel oli tehtud tehniline kontroll ja vahetud õli (dtl 41). Tunnistaja selgitas muuhulgas, et just tema oli see, kes tegi aprillis 2019 vaidlusaluse auto vajaliku hoolduse, s.o vahetas filtrid ning õli käigukastis. Sel ajal oli auto liiklusvõimeline, Soomes seisis auto seetõttu, et sellel lõhkes õlitoru. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, mis lükkaks ümber hageja öeldut, et auto oli läbi vaadatud ja nõuetekohaselt hooldatud aprillis 2019. Kohus on seisukohal ka, et nõuetekohane auto hooldus ei pea toimuma vaid vastava auto margi esinduses. Kohtule ei ole seega esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et auto käigukasti kahjustused võisid kasvõi osaliselt tuleneda auto vanusest või nõuetekohase hoolduse puudumisest. Seega leiab kohus, et ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kostja leidis ka, et kahjuhüvitis on liigselt suur. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et käigukasti oleks võimalik asendada või parandada väiksemate kuludega. Hageja esitas remondikulude tõendid (dtl 11-17), millest nähtub, et tegemist on uue käigukasti soetamise ja asendamise kuludega. Kohus leiab, et tegemist on eluliselt usutavate kuludega, kuna käigukasti remont on teadaolevalt kallis, sõltumata sellest, kas tegemist on uue või vana autoga. Kostja ei lükanud ümber ühtegi kuluartiklit, mis ei oleks väidetavalt käigukasti remondiga seotud või ei oleks olnud vajalik. Eeltoodu alusel rahuldab kohus vähendatud nõudega hagi täies ulatuses, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 2 312 eurot. Otsuses märkimata tõendid jätab kohus tähelepanuta kui asjasse puutumatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab seega menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et tema õigusabikulud on summas 1 130 eurot ning riigilõiv 300 eurot. Kuna hageja loobus osaliselt hagist, tuleb allesjäänud nõudelt (s.o 2 312 eurot) tasuda riigilõivu summas 250 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seoses osalise loobumisega võib aga hageja taotleda poole riigilõivu (summalt 50 eurot) tagastamist, s.o summas 25 eurot. Kohus leiab ka, et hageja õigusabikulud summas 1 130 eurot, ei ole põhjendatud. Esiteks selgitab kohus, et enne kohtumenetluse algatamist tekkinud kulud ei ole menetluskulud ning neid on võimalik kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena. Kuna hageja ei ole kahju hüvitamise nõuet selles osas esitanud, ei saa seda ka kostjalt välja mõista. 6/7

2-19-20373 Samuti leiab kohus, et ei ole põhjendatud esindaja kulu kuni 16.02.2019, kuna puuduvad mistahes tõendid, millest nähtuks, et hageja osales sel ajal menetluses esindaja kaudu – dokumendid olid hageja enda poolt allkirjastatud. Samuti ei olnud esitatud esindaja esindusõiguse olemasolu tõendavaid dokumente. Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on muuhulgas see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ning tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest hageja lepingulise esindaja olemasolu kuni 16.02.2019. Kohus on seisukohal ka, et juhul, kui hagejat esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Seega ka kostja ei saanud kuni 16.02.2019 hageja esindajakulu ette näha, kuna ei saanud eeldada, et hageja osaleb menetluses esindaja kaudu. Muus osas leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Esindaja tasu on 90 eurot tunnis, mis on käesoleva vaidluse puhul mõistlik. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja õigusabikulud summas 500 eurot ning riigilõiv summas 250 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 750 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.