Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista hagi. Hageja väited kostja poolt talle kahjustuste tekitamisest ei vasta tegelikkusele. Kostja küll oli hageja juures 2015/2016. aastavahetusel, kuid kostja ei tekitanud hagejale kahju ehk hammaste väljalöömist jalaga näkku. Peale kostja oli samal ajal hageja juures külas veel mitmeid isikuid. Uue aasta vastuvõtmiseks võeti napsu ning kõik olid purjus, kui M. äkki muutus agressiivseks ja tuli kostjale rusikatega kallale ning paiskas kostja põrandale. Mingi aja pärast tulid kuskilt M. M. , hageja ja H. M. ning M. M. ja hageja hakkasid ka kaklema ja ründasid nii kostjat, kes lamas põrandal, kui ka M. . Kostja oli kõikide nende all ja ei tea, kes lõi hagejal hambad välja. Mõne minutiga kaklus lõppes ja kohale kutsuti kiirabi ja politsei. Kiirabi viis hageja ära, kuid varsti oli ta kodus tagasi. Kostja ööbis peale seda 1. jaanuari 2016 juhtumit hageja pool, ta käis korduvalt hagejal külas, hagejal ei olnud mingeid pretensioone kostja vastu. Mingit kokkulepet väidetava kahju hüvitamisest pole keegi kostjaga arutanud ega kokku leppinud. Hageja kinnitas vestluses kostjaga, et tal on ammu probleemid hammastega. Kostja jaoks oli täielikuks üllatuseks hageja poolt kohtusse esitatud hagi ja selles märgitu. Kostja pole süüdi hagejale kahju tekitamises ehk hammaste väljalöömises ning hageja poolt on kostja süü tõendamata. Samuti pole tõendatud ka hageja poolt nõutav kahjusumma ja selle suurus. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõuab kostjalt kostja poolt hagejale tekitatud kehavigastuse tagajärjel tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja teo õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1 p 2) tõendamise koormus lasub hagejal ning kostjal kui kahju tekitajal tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada VÕS § 1050 lg 1 järgi oma süü puudumine või seda, et esinevad vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud talle õigusvastase kahju tekitamise. Hageja on esitanud asja materjalide juurde Lõuna-Eesti Haigla (edaspidi LEH) ambulatoorse epikriisi (tl

11-12), millest nähtuvalt on J. M. 01.01.2016 kell 05.22 fikseeritud kehavigastused: löödud rusikaga näkku, ülahuulel seesmiselt lahtine haav, hambad osaliselt välja löödud. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri vastuskirja kohaselt (tl 60, 98) on politsei infosüsteemis MIS registreeritud juhtum, mille kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oli kaklus; kell 04.05 uus kutse, et uus kaklus; tüli oli tekkinud M. M. külla tulnud sõpradega M. M. , M. K. ja M. L. vahel; kiirabi toimetas M. M. pea- ja seljavigastuste kontrolliks haiglasse, J. M. suu verine, läks samuti kiirabiga kaasa; kaklejatel lubas majaomanik H. M. öömajale jääda; 04.01.2016 vesteldi politseiametniku poolt M. M. telefoni teel, viimane rääkis, et tähistas hea sõbra M. M. uue aasta saabumist, alkoholi tarbimise käigus tekkis väike sõnavahetus ja sõber lükkas teda vastu kummutit, kuna tegemist on sõbraga ja tundis ka endal tülis süüd, siis menetluse alustamist ei soovi. Tunnistaja H. M. annab kohtus ütlusi (tl 131-132), et nad istusid abikaasaga pingi peal ja järsku tuli kostja koridorist nagu keravälk suurde tuppa ja lõi abikaasale jalaga näkku ning läks välja; osa abikaasa hambaid kukkus põrandale ja otsisid neid sealt ja said kolm hammast; kutsuti kiirabi ja politsei tuli ka korraga kaasa; kostja lõi jalalabaga, täistallaga; kiirabiga mindi haigla juurde, tunnistaja rääkis arstidele, et abikaasal löödi hambad välja; abikaasal on viletsad hambad, kuid ta ei ravi neid; tal paistetas suu üles, võttis tablette nädala; abikaasa oli kindlasti keskmises joobeseisundis, promille ei tea. Pooled on kohtuistungil kohtule mõnevõrra erinevalt selgitanud 2015/2016. aastavahetuseöö sündmusi. Hageja selgituste kohaselt läksid xxxxx ja xxxx koridoris omavahel tülli, hageja läks vahele ja lahutas neid; nad rahunesid maha ja hageja istus suures toas laua taga abikaasaga, kui kostja tuli ja lõi talle parema jalaga näkku; hagejal hambad lendasid; kostja lõi kolm kõrvuti ülemist hammast välja; kostja lõi veel ukseklaasi katki ja laamendas edasi; edasi tuli kiirabi ja hageja viidi Võrru; paar kuud valutas; on all ka hambad korrast ära, neljas hammas tuli vist ise ära; hagejal puuduvad materiaalsed vahendid hambaarstile minekuks. Kostja seletab kohtuistungil, et tema mäletamist mööda nad M. istusid kuskil suures toas, kus oli suur laud kaetud seina ääres ja ta oli mingi hetk koridoris pikali maas ja M. oli tal peal rusikatega; xxxx ja xxx tulid veel tema peale ja siis tulid vahele xxxxxxx ja xxxxxx, kes seal olid ja lahutasid neid ära; siis ta läks sauna ja kõik seal rahunesid maha; seda ta ei tea, mis majas edasi juhtus; seda ta ei tea, kas xxx olid vigastused, kui kostja sauna läks; hommikul räägiti seda, et xxx on hambad puudu. Kirjalikus vastuses hagile on kostja selgitanud, et uue aasta vastuvõtmiseks võeti napsu ning kõik olid purjus, kui M. äkki muutus agressiivseks ja tuli kostjale rusikatega kallale ning paiskas kostja põrandale; mingi aja pärast tulid kuskilt M. M. , hageja ja H. M. ning M. M. ja hageja hakkasid ka kaklema ja ründasid nii kostjat, kes lamas põrandal, kui ka M. ; kostja oli kõikide nende all ja ei tea, kes lõi hagejal hambad välja. Tunnistaja M. L. annab ütlusi (tl 132-133), et neil oli tore õhtu kuni selle hetkeni, kui nad tulid xxxx sõbraga suitsetamast ja xxxx, see meesterahvas ja xxx olid xxxxx peal, koridoris mingi rüselus käis; xxxxx oli all, xxxx, xxx ja M. olid kambakesi tema peal, sõbra nime ei mäleta, kes lahutas selle situatsiooni; xxxxx oli väike marrastus; peale rüselust viidi xxxxx suht kiirelt kõrvalhoonesse saunamajja; ta ei mäleta, see oli tema jaoks väga suur šokk, mis seal toimus; seda, et xxxxx oleks kedagi löönud, tunnistaja silmad kahjuks või õnneks ei näinud; xxxxx kolisid nad poolteist aastat tagasi lahku. Kohus leiab, et hageja väited kostja poolt hageja hammaste väljalöömise kohta suures toas on leidnud tõendamist tunnistaja H. M. ütlustega, politsei infosüstemi juhtumikirjeldusega, millest

nähtuvalt hageja suu oli verine ja ta läks kiirabiga kaasa ning LEH ambulatoorse epikriisiga. Kostjapoolne tunnistaja M. L. , kes kirjeldab rüselust koridoris, on kinnitanud seda, et tema silmad kahjuks või õnneks ei näinud seda, et xxxxx oleks kedagi löönud. Kostja on kahtluse alla seadnud tunnistaja H. M. ütluste usaldusväärsuse. Kohtu hinnangul ei saa ilmselt tunnistajale H. M. ette heita asjaolu, et LEH ambulatoorsesse epikriisi on märgitud, et hagejat on löödud näkku rusikaga, sest H. M. on kohtule andnud tunnistajana ütlusi, et ta rääkis haiglas, et abikaasal löödi hambad välja; asjaolu, et kostja lõi hagejal hambad välja jalaga on tunnistaja väitnud järjekindlalt nii oma esialgses seletuskirjas (tl 13), kui ka ütlustes kohtuistungil (tl 131-132). Politsei infosüsteemi juhtumikirjelduses on hageja löömisele eelnenud sündmuste kirjeldus käesolevas asjas menetlusosaliste poolt antud kirjeldustest mõnevõrra erinev ilmselt seetõttu, et asja materjalidest nähtuvalt on politsei fikseerinud olukorra sündmuskohal viibinud erinevate isikute jutu järgi ning sellest juhtumikirjeldusest ei nähtu ka asjaolud, kuidas J. M. suu veriseks sai ja kes seda tegi, mis on käesolevas asjas oluline; asja materjalidest nähtub, et asjaosalistel on ka käesoleval ajal erinev seisukoht eelnenud intsidendi oletatavate põhjuste ja kulgemise kohta, mis võib olla tingitud ka nende isikute mäletamisvõime erinevusest tarbitud alkoholikoguste tõttu. Kostja on kohtus väitnud, et seda ta ei tea, kas xxx olid vigastused, kui kostja sauna läks; hommikul räägiti seda, et xxx on hambad puudu. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja H. M. ütluste tõepärasuses, sest need on kooskõlas teiste tsiviilasja materjalidega. Kehavigastuse olemasolu ja selle põhjustamine kostja tegevusega annab aluse pidada kostja tegevust õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi, mis sätestab kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise kui õigusvastase teo (Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 11). VÕS § 130 lg 1 järgi tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 127 lg 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1,2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline; varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjusliku seose kindlakstegemiseks kasutatakse juhul, kui kahju põhjustanud teoks peetakse aktiivse käitumise akti, elimineerimismeetodit: kui kostja kahjustava tegevuse (tervisekahjustuse tekitamise) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Seega on käesolevas asjas objektiivne teokoosseis täidetud. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 kostja süüd eeldatakse. Kostja ei ole esitanud tõendeid tema süüd välistava asjaolu esinemist. Hageja on esitanud kahju suuruse tõendamiseks Ooris Hambaravi hambaarsti raviplaani, mille kohaselt on J. M. vajalik ülalt 4 hamba ekstraktsioon 4x25 eurot; alt 3 hamba ekstraktsioon 3x 25 eurot+ kaarieseravi 50-80 eurot; proteetika üles täisprotees 400 eurot, alla osaline plaatprotees 380 eurot (tl 92).

Kostja vaidleb vastu, et kui väidetavalt kostja lõi hagejal kolm hammast välja, siis ta tahab kostja arvel parandada kogu oma suu ja teha täisproteesid nii ülesse kui alla. Kohus nõustub kostjaga selles, et kahju tekitaja vastutab ainult selle kahju eest, mis on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Hageja on selgitanud, et ülevalt neljas hammas tuli tal kunagi ise ära. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid alt kolme hamba ekstraktsiooni ja alla osalise plaatproteesi paneku vajaduse kohta kostja tegevuse tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ka hammaste eest piisavalt hoolt kandnud. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja kolme ülahamba ekstraktsiooni 75 eurot ja üles täisproteesi 400 eurot, s.o. varalise kahju kokku 475 eurot kostja poolt hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratud suuruses (tl 59), sest kostja jalalöögist põhjustatud ülahuule haav ja kolme vasaku esihamba väljalangemine põhjustas hagejal suurt valu, igapäeva argielu toitumine on häiritud, sotsiaalne suhtlus on ebameeldiv ja piinlik ning hammaste taaastamisega kaasneb palju ebameeldivusi (valu, töölt puudumine). VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sellele juhtis kohus korduvalt ka poolte tähelepanu (tl 55, 68). Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Tervisekahjustuse tekkimise korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tervisekahjustuse tekitamine), mitte mittevaralise kahju (füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste) olemasolu (Riigikohtu 10. mai 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-37-17, p 14). VÕS § 130 lg 2 kohaldamisel tuleb arvestada hageja kehavigastuse raskust ja muid kehavigastusega kaasnenud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi. Tuleb arvestada ka seda, milline oli hageja osa kahju tekitanud sündmuse põhjustamisel, sh hageja võimalus ohtu tajuda ja selle realiseerumist hoolikalt käitudes vältida. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-85-08, p-d 11–13). Kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Kohus arvestab hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel eelkõige sellega, et hageja kannatas tema seletuse kohaselt paar kuud valu ning tema elukvaliteet oli tuntavalt häiritud, seejärel oli hageja võimeline tavapärase elukorralduse juurde naasma. Eeltoodud asjaolusid ja varasemat kohtupraktikat arvesse võttes peab kohus käesolevas asjas mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 300 eurot. Hageja ei ole kohtu ette toonud negatiivseid asjaolusid, mis tingiksid nimetatust suurema hüvitise määramise. Asjakohane ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas kostja viide kostja ja hageja poja vahelistele võlasuhetele. Kostja leiab, et kuna hageja ise peale seda sündmust ei läinud hambaarsti juurde ja ei ravinud oma hambaid, mille tõttu nende seisund võis veelgi halveneda ja see toimus pika aja jooksul

ning hageja ise osales kakluses ja selles on mingis osas ka hageja süü, et need kahjud tal tekkisid, tuleks kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel vähendada. VÕS § 139 lg 1,3 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et käesolevas asjas kahju tekitamisele aitas kaasa hageja tahtlus või raske hooletus, mistõttu puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohus on seisukohal, et kahju tekitaja vastutab kahju tekitamise eest. Neil asjaoludel tuleb J. M. hagi M. M. vastu osaliselt rahuldada ja M. M. välja mõista J. M. kasuks kokku 775 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab otstarbekaks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja on taotlenud asjas menetluskulude hüvitamist, kuid ei ole kohtule esitanud menetluskulude kandmise kohta tõendeid. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub ta menetluskuluna hagejalt välja mõista esindaja õigusabi eest koos käibemaksuga 1947 eurot ja tunnistajatasu 120 eurot, kokku 2067 eurot (tl 128-129). Vastavalt menetluskulude jaotusele jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.