Välja mõista Luminec OÜ-lt 11.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 30,95 eurot OÜ Trumpit Solutions kasuks.
5.Välja mõista Luminec OÜ-lt viivised põhivõlgnevuselt 278,80 eurot määras 0,15% päevas alates 12.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni OÜ Trumpit Solutions kasuks.
6.Jätta OÜ Trumpit Solutions nõue Luminec OÜ vastu rahuldamata osaliselt osas, millega hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude summas 486 eurot ning viivised vastavalt summalt. Menetluskulud
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja on ettevõte, mis pakub erinevaid IT-teenuseid ja müüb muuhulgas arvuti- ja võrguseadmeid. Kostja on hageja klient, kes soetas 31.12.2018 hagejalt võrguseadmed (4 wifi-seadet, tulemüüri ja 2 võrgulülitit). 05.11.2019 õhtul pöördus hageja juhatuse liikme K Ki poole kostja juhatuse liige J V lühisõnumiga, kus teavitas, et kostja ruumides, kuhu võrguseadmed detsembris 2018 hageja poolt paigaldati, oli voolukatkestus ja peale seda on kadunud internet. 06.11.2019 hommikul kell 9:00 läks kostja objektile K K, kuid kuna kedagi kohal ei olnud, lahkus töid teostamata. Hiljem samal päeval läks kohale hageja töötaja B Õ, kes kahtlustas tulemüüriseadme Unifi USG riket, viis vigase seadme hageja kontorisse, kus lõpetas defekteerimise hinnanguga, et seade on töövõimetu (ei võta voolu sisse).
2.Hageja tellis kostja jaoks uue tulemüüriseadme Ubiquiti USG PRO. 07.11.2019 läks kostja objektile hageja juhatuse liige K K, paigaldas uue tulemüüriseadme ja internetiühendus taastus. Hiljem samal päeval kutsus kostja esindaja hageja uuesti välja viidates seekord probleemidele traadivaba internetiga. 08.11.2019 käis kostja objektil taaskord B Õ, et uurida traadivaba interneti probleeme. Ta tuvastas, et neljast seadmest kaks ei tööta korrektselt, ühe neist suutis toimima panna algseadistuste taastamisega, kuid teise mitte ja selle vahetas ta välja samasuguse Ubiquiti AC LR seadme vastu. Samuti paigaldas ta kostja seadmeruumi katkematu toiteallika EATON UPS 650 DIN. Taastus ka traadivaba internet. K K teavitas sõnumi teel J V, et probleem on lõplikult lahendatud.
3.15.11.2019 saatis hageja kostjale arve nr 5519 töö ja väljakutsete eest summas 1192,8 eurot koos käibemaksuga. Kostja seaduslik esindaja vastab arvele e-kirjaga, et Luminec OÜ on nõus maksma tasu ainult UPS-i eest, kuna leiab, et välja vahetatud vigased võrguseadmed oleks hageja pidanud vahetama garantii korras. Samuti leiab kostja, et ta ei pea tasuma väljakutse tasusid. Kostja juhatuse liige vastas samal päeval selgitustega, et voolukatkestusest tingitud rikked ei kuulu garantiilisele lahendamisele, kuid teeb soovist kliendile vastu tulla siiski pakkumise, et võib kliendi rikkis seadmed saata tootjale (Ubiquiti Inc.), kes selgitab välja, kas neid on võimalik garantiiliselt asendada. Samuti selgitab ta väljakutsetasude olemust (väljakutsetasu on tasu kohaletuleku eest ning selle sisse on arvestatud tehniku sõidu- ja ajakulu). 18.11.2019 pakkus hageja lisaks välja, et on valmis uued seadmed tagasi võtma, kui kostja neid ei soovi, kuid
klient keeldus. 26.11.2019 tasub kostja hagejale 428 eurot, 764,80 eurot on siiani tasumata.
4.Kostja on rikkunud VÕS § 208 lg-st 1 ja VÕS § 635 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tarnitud seadmete ja nende paigalduse eest rahasumma 764,80 eurot. Pooltel vahel on kehtiv leping, millel on nii müügi- kui töövõtulepingu omadused. Hageja on täitnud oma lepingulise kohustuse lahendada kostja probleemid internetiühendusega, kuid kostja on täitnud omapoolse kohustuse tasuda tööde ja uute seadmete eest rahasumma 1 192,8 eurot vaid osaliselt, tasudes kõigest 428 eurot. Lähtudes VÕS § 101 lg 1 p 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt rahasumma 764,80 eurot tasumist. Poolte vahel sõlmitud lepingut saab käsitleda kui VÕS § 208 lg 1 kirjeldatud müügilepingut (uued seadmed) ja VÕS § 635 lg 1 kirjeldatud töövõtulepingut (seadmete paigaldus ja seadistamine, vanade seadmete rikete tuvastamine). Hageja on täitnud VÕS § 208 lg-st 1 tuleneva kohustuse anda kostjale üle seadmed, kuid kostja on jätnud samast sättest tuleneva kohustuse tasuda hagejale seadmete ostuhind rahas osaliselt täitmata. Samuti hageja on täitnud oma VÕS § 635 lg-st 1 tuleneva kohustuse paigaldada ja seadistada seadmed, kuid kostja on jätnud osaliselt täitmata samast sättest tuleneva kohustuse tasuda hagejale teenuse osutamise eest rahas.
5.Poolte vahel 31.12.2018 sõlmitud seadmete müügileping ei sätesta täpseid garantiitingimusi. Seetõttu on igati kohane lähtuda seadmete tootja, ettevõtte Ubiquiti Inc garantiitingimustest, mis anti toona kostjale üle koos paigaldatud seadmetega ja mille punkt VI sätestab üheselt, et voolukatkestusest tingitud rikked ei kuulu garantiilisele lahendamisele.
6.Lähtudes VÕS § 113 lg-st 1 nõuab hageja kostjal viivise tasumist määral 0,15 % päevas alates müügiarve nr 5519 sissenõutavaks muutumisest 29.11.2019. Nõutava viivise summa hagi esitamise seisuga 11.02.2020 on 86 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kokku esitab hageja põhinõude summas 764,8 eurot, viivisenõude summas 86 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 40 eurot. Alates hagi esitamise päevast 11.02.2020 palub hageja kohtul välja mõista viivis põhinõudelt määras 0,15 % päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile vastu. 2018. aasta lõpus tellis kostja hagejalt täislahenduse uuele äripinnale aadressil xxx. Kostja palus hagejal pakkuda kostjale kõik vajalikud seadmed kvaliteetse ja töökindla interneti loomiseks antud äripinnale. Hageja teostas e-maili teel pakkumise ning loetles üles kõik seadmed, mida pidas vajalikuks kostja äripinnale vastupidava ja kiire internetisüsteemi teostamiseks. Luminec OÜ aktsepteeris antud pakkumise ning tellis tööd, mida ettevõtte esindaja K K hakkas teostama 2019. aasta esimeses kvartalis. 05.11.2019 kadus kostja ettevõtte äripindadel ootamatult internet. Kuna tegemist on tootmisettevõttega, siis kostja töö tegemiseks on hädavajalik interneti ja kaamerasüsteemide stabiilne olemasolu. Internetita on kogu kostja töö sisuliselt täielikult halvatud, jättes ettevõtte ilma kaameravalvest, tootmisliini kaamera jälgimisest ning suurusjärgus 20 seadmest, mis pidevalt omavahel ühenduvad.
8.Kostja tegevjuht tellis 05.11.2019 SMSi teel K Kilt tellimuse, et kostja ettevõttes internet ei tööta, nimetades põhjuseks „kilp käis korra sisse välja“. K K vastas, et saab hommikul 10 ajal läbi tulla. Hageja poolt paigaldatud seadmed sai välja võetud kostja poolt ning ka uuesti sisse lülitatud kostja poolt. Ehk tegemist ei olnud ootamatu voolukatkestuse, äikese, ülepinge või muuga. Kuna antud automaadi taga on vaid OÜ Trumpit Solutions poolt paigaldatud võrguseadmed, siis see välistab täielikult olukorra,
et mõnelt teiselt seadmelt saaks liinile tulla häire või ülekoormus, mis teeb seadmetele liiga. Väide, et kostja juures oli voolukatkestus, on väär.
9.K K vastas SMSi teel, et järgmisel päeval „10 ajal“ läheb ja vaatab olukorra üle. Ettevõte oli avatud ja kohapeal oli minimaalselt 4 töölist hetkel, kui kostja olukorda üle vaatama tuli. Samuti tunnistab K K seda ka ise 18.11.2019 e-mailis, et läks varem kohale, kuid siiski on selle eest arvel väljasõidutasu. Hilisemalt kohale minnes võttis K K kaasa tulemüüriseadme ning teostas sellele väidetavalt defekteerimise hinnangu. Kostja ei ole saanud ühte defekteerimise akti ega ka arvel nimetatud hooldustööde töölehte, olgugi, et seda on hageja käest korduvalt küsitud.
10.07.11.2019 tuli kostja äripinnale hageja tööline (B Õ), mitte K K. Tööline tõi kaasa uue tulemüüri ning paigaldas selle. Internetiühendus taastus, kuid vaid osaliselt. Samal päeval tagasi tulnud tööline ei saanud interneti endiselt toimima. 08.11.2019 tuli sama tööline taaskord kostja objektile ning vahetas taaskord seadmeid välja. Samuti paigaldati toiteallikas UPS, mis tagab seadmetele voolu juhul, kui seadmetelt kaob püsitoide. Hageja ei kooskõlastanud kordagi tellijaga, et paigaldab kostja serverikappi uue seadme (UPS), olenemata sellest oli kostja nõus selle seadme eest nõus tasuma. Kostjal tekkis küsimus, et miks paigaldas hageja selle seadme nüüd, mitte siis, kui kostja tellis kõik vajalikud seadmed katkematu ja kvaliteetse interneti toimimiseks.
11.15.11.2019 edastas hageja kostjale arve 5519. Arve peal olid hooldustöö töölehed 7H (mida ei ole ettevõttele Luminec OÜ esitatud), 5 väljakutset (Luminec OÜ teostas ühe väljakutse) ning samuti kõik vahetatud seadmed. 26.11.2019 tasus kostja ära 428 eurot ning põhjendas seda ka e-maili teel. Kostja ei ole nõus arvet täis kujul maksma ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Asjas puudub vaidlus, et kostja on hageja klient, kes muuhulgas soetas 31.12.2018 hagejalt võrguseadmed (4 wifi-seadet, tulemüüri ja 2 võrgulülitit). Kostja soovis, et hageja pakuks tervikliku internetilahendus kostja äripinnale aadressil xxx. 05.11.2019 kadus kostja äripinnal internet ning kostja teavitas hageja seaduslikku esindajat sellest SMSi teel. Hageja seaduslik esindaja ja hageja töötaja käisid seejärel neljal korral kostja äripinnal internetiga seotud probleeme eemaldamas, sealhulgas paigaldati kostja äripinnal asuvasse serverikappi uus seaduse UPS. Hageja esitas kostjale seoses teostatud toimingutega ja uute paigaldatud seadmetega 15.11.2019 arve nr 5519 summas 1192,80 eurot (dtl 64). Kostja on arvest tasunud 428 eurot.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista välja arvel nr 5519 kajastatud summast seni tasumata põhivõlgnevus 764,80 eurot, 11.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 86 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot ning alates 12.02.2020 viivised põhinõudelt määras 0,15 % päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
15.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli parandustööde teostamiseks sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes, mille kohaselt üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Riigikohus on lahendis nr 2-16-5962 p-s 14 välja toonud, et töövõtu olemuslik eesmärk on kokkulepitud tulemuse saavutamine. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 642 lg 1 esimese lause järgi vastutab töövõtja töö
lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Oluline on seega asjas tuvastada, milles pooled kokku leppisid.
16.Kohus edastas 15.05.2020 pooltele e-kirja, milles selgitas, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist on käesolevas asjas oluline välja selgitada, milles olid pooled kokku leppinud, et kohtul oleks võimalik hinnata, kas hageja tehtud töö vastas lepingu tingimustele. Kohus selgitas, et hageja kohustus on kohtu ette tuua täpsed asjaolud ja tõendid selle kohta, millistel tingimustel oli hageja ja kostja vahel leping sõlmitud. Olukorras, kus hageja nõuab kostjalt muuhulgas väljakutsete tasusid, tuleb hagejal selgitada ja tõendada, millistel alustel ja miks just hageja nimetatud summades on hagejal õigus kostjalt vastavat tasu nõuda. Samuti tuli hagejal iga arvel nr 5519 kajastatud elemendi puhul selgitada ja tõendada, mis asjaoludel on kostja hagejalt vastava eseme või teenuse saamist soovinud ning miks hagejal on õigus selle eest hageja nimetut ulatuses tasu nõuda, s.o miks tegemist ei ole garantii alla minevate esemete või töödega. Täiendavalt juhtis kohus poolte tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-14113 p-le 17, milles Riigikohus on rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt ka Riigikohtu 20. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1109-04, p 25). Esitatud dokumentaalne tõend, millest tulenevatele asjaoludele ei ole pooled tuginenud, on asjakohatu ja tuleb tagastada.
17.Kohus märgib, et arve nr 5519 (dtl 64) kohaselt soovib hageja, et kostja hüvitaks hagejale hooldustööd 7 tunni ulatuses summas 315 eurot, 4 väljakutset summas 135 eurot, Ubiquiti USG PRO summas 277 eurot, Ubiquiti AC LR summas 119 eurot ning EATON UPS 650 DIN summas 148 eurot. Kõigile nimetatud summadele lisandub käibemaks.
18.Kohus leiab, et seoses hageja osutatud remonditeenusega on nimetatud nõuetest põhjendatud 1 väljakutse. Nimelt ilmneb kostja seadusliku esindaja 05.11.2019 SMSist hagejale (dtl 31), et kostja palub hagejal olukorda üle vaatama tulla, kuna puudub internet. Seega on kostja teinud hagejale väljakutse, mis tähendab, et nimetatud teenuse osutamist on kostja hagejalt tellinud ning hagejal on õigus kooskõlas VÕS § 635 lõikega 1 selle eest tasu saada. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu korduvate väljakutsete eest, olukorras, kus hageja ei ole suutnud esmase väljakutse raames tekkinud probleeme kõrvaldada. Seega loeb kohus hageja nõude seoses väljakutsetega põhjendatuks ühe väljakutse raames summas 45 eurot + km ning leiab, et kostjal tuleb tellitud väljakutse eest hagejale tasuda 54 eurot. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja pidi kostja äriruumides käima korduvalt, oli tingitud hagejast endast, kuna esmakordselt ei saabunud hageja kokkulepitud ajal ning järgnevatel kordadel tegeles hageja jätkuvalt sama probleemi likvideerimisega, mis kvalifitseerub ühe väljakutse alla.
19.Seoses hageja nõudega mõista kostjalt välja hooldustööde tasu 7 tunni ulatuses summas 315 eurot + km (378 eurot), märgib kohus järgmist. Hageja arvest nähtuvalt tugineb nimetatud nõue töölehele nr 6569. Samas ei ole hageja nimetatud töölehte tõendina
esitanud ning nähtuvalt kostja vastuväidetest ei ole seda ka kostjale üle antud. Seega ei ole hageja esitanud tõendeid, mis võimaldaksid kohtul hinnata, et hageja poolt väidetavalt tehtud töö oli poolte vahel kokku lepitud, vastas kokkuleppe tingimustele, oli põhjendatud ning väljus garantiiliste tööde valdkonnast, kuigi kohus on hagejale 15.05.2020 e-kirjas selgitanud, et vastavate asjaolude kohtu ette toomine ja tõendamine on hageja tõendamiskoormis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude hooldustööde tasu hüvitamiseks 7 tunni ulatuses.
20.Hageja palub kostjalt täiendavalt välja mõista seadmete maksumused Ubiquiti USG PRO eest summas 277 eurot (+ km), Ubiquiti AC LR eest summas 119 eurot (+km) ning EATON UPS 650 DIN eest summas 148 eurot (+km). Kokku palub hageja kostjalt seadmete eest välja mõista 652,80 eurot (544 eurot +km). Kohus leiab, et nimetatud osas on hageja ja kostja vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
21.Kohtu hinnangul puudub vaidlus, et hageja on nimetatud seadmed kostjale üle andnud ning kostja on need vastu võtnud, samuti ei ole kostja avaldanud, et kõnealustel seadmetel esineks puudusi. Seega on kostja kohustatud antud seadmete eest hagejale VÕS § 208 lg 1 alusel tasuma 652,80 eurot. Asjas puudub vaidlus, et kostja on hagejale arve nr 5519 alusel juba tasunud 428 eurot, mis tuleb eeltoodud summast maha arvestada. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks seoses kostjale võõrandatud seadmetega välja mõista 224,80 eurot (652,80-428). Kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks kokku välja põhivõlgnevuse 278,80 eurot (54+224,80).
22.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised põhivõlgnevuselt määras 0,15% päevas vastavalt arvel nr 5519 märgitule. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised. Kohus leiab, et viivised tuleb välja mõista alates 30.11.2019 kuupäevast, kui kostja jäi võlgnevuse tasumisega viivitusse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlgnevuselt 278,80 eurot määras 0,15% päevas alates 30.11.2019 kuni hagi esitamiseni, mis oli 11.02.2020. Võttes arvesse, et nimetatud perioodi sisse jääb 74 päeva, on kostja viivisevõlgnevus 11.02.2020 seisuga 30,95 eurot (278,80 x0,0015x74).
23.Hageja taotleb ka täiendavate viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla
summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS §-ga 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlgnevuselt 278,80 eurot määras 0,15% päevas alates 12.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni kasuks.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Antud juhul on kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistnud viivised, seega tuleb hageja taotlus rahuldada ning kostjalt hageja kasuks VÕS § 1131 lg 1 alusel välja mõisa sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 278,80 eurot, 11.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 30,95 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja alates 12.02.2020 viivised põhinõudelt 278,80 määras 0,15 % päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus jätab hageja nõude rahuldamata osas, mis puudutab põhinõuet summas 486 eurot ning viiviseid vastavalt summalt.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 1 309,53 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi osaliselt, peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.