Võlaõigus

2-25-102651 Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 420 lg.1 ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kooskõlas TsMS § 415 lg.1 võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi. Hageja võib TsMS § 420 lg.1, § 630 lg.3 ja § 632 lg.1 tulenevalt esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

Kooskõlas TsMS § 405 lg.1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg.2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). Eeltoodust tulenevalt teeb kohus otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

1 https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine

2

2-25-102651 viivis 146,42 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kohus võttis hagi 12.06.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja on hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega kätte saanud. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastust hagile ei esitanud. Kostjale on menetlusse võtmise määruses selgitatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

Vastavalt TsMS § 407 lg.1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Eeldades faktiliste väidete omaksvõttu kostja poolt on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1,3, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1,6 ja § 1132 lg 2 p.1 järgi. Eeltoodust juhindudes rahuldab kohus tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused on järgnevad.

xxx AS ja kostja sõlmisid 05.10.2017 laenulepingu nr xxx. Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisas 2 esitatud lepingu ärakirjaga. Lepingu alusel sai kostja laenu 5000,00 eurot intressiga 6-kuu EURIBOR + 15 % aastas tähtajaga kuni 15.10.2022. Laenuandja on laenusumma 06.10.2017 Kostja kontole välja maksnud, milline asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisas 3 esitatud kostja kontoväljavõttega. Laenuleping nägi kostjale ette kohustuse teha igakuiseid intressist ja põhiosast koosnevaid annuiteetmakseid perioodil 15.11.2017 kuni 15.10.2022 iga kuu 15. kuupäeval. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud koos lepingutasuga kokku 4498,52 eurot, muus osas jäid kostja kohustused täitmata.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Kuivõrd hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, esitab hageja VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega arvestades hagis nõude selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduse alusel seaduslikus määras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oli kostjal kohustus tasuda igakuistel maksetähtpäevadel põhiosamakseid. Kuna kõrvalkohustused langesid ära pidi kostja ümberarvestatud kohustusena kokkulepitud kuupäevaks tasuma võrdses suuruses põhiosamakseid (vt TlnRnKo 2-23-126544 p 26). Kostja lepingust tulenevad kohustused on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks viimase maksetähtpäeva 15.10.2022 möödumisega. Kostjal on ümberarvestatuna tasumata põhivõlg 501,48 eurot (5000 – 4498,52 = 501,48 eurot).

10.12.2021 loovutas xxx AS laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Nõude loovutamine on tõendatud hagiavalduse lisas 4 esitatud nõude loovutamise teatisega.

3

2-25-102651

VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 76 lg.3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 82 lg.1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg.1 p.1 ja 6 võib võlausaldaja juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hageja on saanud kostjalt laenu 5000 eurot tähtajaga 15.10.2022. Hageja on sellest tagastanud 4498,52 eurot. Laenu tähtaeg on möödunud. Seega on hageja kostjale kui nõude omandajale võlgu põhivõlana 501,48 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhivõla osas põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Hageja arvestab viivist alates lepingu lõppemisest 16.10.20222 kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud seaduslikus viivisemääras ja soovib kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist seaduse alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 146,42 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on kohtu hinnangul põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja viivisenõue tulevikus sissenõutavaks muutuvas osas tuleb rahuldada ulatuses, mis on piiratud 355,06 euroga (põhivõlg 501,48 eurot miinus juba sissenõutavaks muutunud viivis 146,42eurot), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.