Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX) 50%-lise osa väärtusest 15 527 eurot ehk 50% osakapitali väärtusest. Kohus peab usaldusisiku aruandes märgitud vara väärtust usutavaks ning lähtub sellest. Kuigi tavaolukorras võib Tartu linnas asuva elamu 1⁄2 kaasomandiosa väärtust pidada kõrgemaks, vähendab selle väärtust kaasomandiosa ühisomandis olemine. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et kinnisasja ühisomandis oleva kaasomandiosa väärtuse tavapärane turuhind ei ületa 30 000 eurot. Võlgnik ei ole kohtule esitanud andmeid, mis sellist hinnangut muudaksid. X OÜ ei ole esitanud 2023. ja 2024. aasta majandusaasta aruandeid, ega 2025. juulis tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni; osaühingule on määratud aruandetrahve. Andmed ettevõtte jätkuva tegutsemise ja vara kohta puuduvad. Viimase esitatud 2022. aruande kohaselt moodustas ettevõtte vara 485 euro ulatuses rahast ja 32 415 euro ulatuses teadmata nõuetest ja ettemaksudest. Muude andmete puudumisel on õige pidada ettevõtte osa väärtust mitte suuremaks kui sellele vastava osakapitali väärtus. 50%-line mittekontrolliv osalus ei ole eeldatavasti turul ostjatele huvipakkuv. Isegi kui eelnimetatud vara väärtus oleks ca kahekordne, ei oleks see piisav võlgniku kohustuste katmiseks. Sõltumata vara ja kohustuste bilansilisest vahekorrast on võlgnik nn likviidsusmaksejõuetuses (PankrS § 1 lg 2 teine alternatiiv). Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt rahuldada tema suhtes sissenõutavaks muutunud kohustusi ning selline olukord on püsiv. Ainus arvestatav vara on kinnisasi ning osaühingu 50%-line osalus. Tegemist ei ole varaga, mida oleks võimalik likviidseks muuta ning kohustuste täitmiseks kasutada 20 päeva jooksul.1 Mõlemad varad on olnud pikemat aega hõlmatud täitemenetlustega, mille käigus ei ole neile õnnestunud sissenõuet pöörata. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning varalise olukorra paranemine (likviidsuse taastumine) ei ole objektiivselt tajutav. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o eeldatavasti hooletu finantskäitumine. Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks, võlgniku varast jätkub pankrotimenetluses vähemalt esialgseteks toiminguteks (PankrS § 29 lg-d 1-2). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik ei ole soovinud kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 45 lg 1). Vastavalt FIMS § 18 lg-le 3 ei saa kohus otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlgniku nõusolekuta. Võlgnik ei ole menetlusest osa võtnud ega väljendanud soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Lähtuvalt FIMS § 18 lg-st 3 ei saa kohus seega algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ning piirdub üksnes pankroti väljakuulutamisega võlausaldaja avalduse alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Usaldusisik Raivo Piirla andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab seetõttu pankrotihalduriks Raivo Piirla. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis. Kohtu selgitused: o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata 1

Vt nt kohtuasi nr 2-23-6206, p 16.

3

pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed. o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. o Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. Avaldaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 teise lause ja toimiku põhjal hüvitatavaks kuluks võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 eurot. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ning on käibemaksukohustuslane. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, sh järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele, tutvumine võlgniku 4

panga väljavõtetega selle osas õigusliku positsiooni kujundamine, hinnangud tagasivõitmise võimalustele – 4 tundi; tutvumine pankrotiavaldusega selle osas õigusliku positsiooni kujundamine - 2 tundi; usaldusisiku aruande vara ja võlgade nimekirjade koostamine - 6 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 100 eurot ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 264 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Kuna käibemaksumäär on pankrotiavalduse lahendamise eelselt tõusnud 24%-le, lisandub tasule käibemaks summas 288 eurot ning tasu kogusummaks on 1 488 eurot PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri (usaldusisiku) tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.