2-20-7887/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Asjaolud Võlgnik esitas 29.05.2020 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 03.06.2020 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Ajutise halduri aruandest nähtub, et äriühingu põhitegevusala on katusetööd. 2017 ja 2018 aasta majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Ajutine haldur toob esile, et kui sõidukid õnnestub enampakkumise teel võõrandada ja kolmandatelt isikutelt võlad sisse nõuda, siis on vara hinnanguline koguväärtus 14129,70 eurot. Teadaolevad võlad on seisuga 03.06.2020 kokku 82 723.14 eurot. 20.11.2017 koostas ja edastas maksuhaldur võlgnikule kontrollakti 12.23/040849-17, milles leidis, et äriühing ei saa osadelt tehingutelt seni deklareeritud sisendkäibemaksu maha arvata. Analoogilised kontrollaktid koostas maksuhaldur ka 04.05.2018 (kontrollakt 12.2-3/039159-28) ning 29.05.2018 (kontrollakt 12.2-3/043487-7). Kontrollaktide koostamiseni viis asjaolu, et võlgnik kasutas oma ehitusobjektidel alltöövõttu, mille maksuhaldur kvalifitseeris ümber tööjõurendiks. Iga üksiku kontrollakti saamise järel alustas võlgnik esmalt vaidemenetlust ning seejärel halduskohtumenetlust. Kohtumenetluse käigus ei õnnestunud võlgnikul oma seisukohti vajalikul määral tõendada. Kohtulahendite tegemise järel asus võlgnik tegema muid töid, et tekkinud maksuvõlga vähendada. Osaliselt see ka õnnestus, kuid reeglina oli raskendatud maksuvõla avaldamise tõttu, sest senised kliendid ei sõlminud võlgnikuga uusi lepinguid ja äriühing tegi vaid väiksemaid garantii- ja parandustöid. Võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksevõimelisuse analüüs näitab, et nii võime tasuda lühiajalisi kohustusi kui ka maksevõime kordaja on ülinõrgad. Ajutine haldur palub määrata tasuks 765 eurot ja kulutuste katteks 200 eurot. Võlgnik, tutvunud ajutise halduri aruande ja tasu taotlusega, avaldab, et tal ei ole aruandes toodu osas vastuväiteid. Niisamuti ei ole tal vastuväiteid ajutise halduri tasule. Võlgnik palub kuulutada välja Vivian Grupp OÜ pankroti ning nimetada pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 82 723,14 eurot ja vara hinnanguliselt 14 129,70 euro väärtuses. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgade tasumise

võimalused puuduvad. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peep Lillemäe. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 765 eurot ilma käibemaksuta. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 765 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse, et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või transpordikulu konkreetse sõiduga konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust.