2-20-7137/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Asjaolud Võlgnik esitas 15.05.2020 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 20.05.2020 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik on tegutsenud erinevatest materjalidest avatäidete vahendajana ekspordiks ja ka koduturul. Majandustegevus seiskus lõplikult 2020 alguses. Arvestades, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 312 829,04 eurot, arvelduskontol ei ole vabu rahalisi vahendeid piisavalt, töötamise registris töötajaid registreeritud ei ole, kõik koostöölepingud on lõpetatud, siis asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et võlgnikul puuduvad ressursid, millega saaks majandustegevust jätkata ja seega on ilmne, et võlgnik on maksujõuetu. GK Trade Export OÜ ei ole registripidajale esitanud 2018 majandusaasta aruannet. Kuna 2018 majandusaasta aruanne on registripidajale esitamata, asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et raamatupidamise korraldamine ei vastanud täies ulatuses nõuetele. Ajutisele haldurile esitatud 2018.a. majandusaasta aruande järgi oli GK Trade Export OÜ-l 2018 müügitulu 1 475 616 eurot ja majandustegevuse tulemiks kahjum -129 913,00 eurot. Seega oli GK Trade Export OÜ majandustegevus kahjumlik juba 2018. aastal. GK Trade Export OÜ osakapital on äriregistri andmetel 42 500 eurot. Ka ajutisele haldurile esitatud 2018.a. majandusaasta aruandes kajastub osakapitali nimiväärtuseks 42 500 eurot. Seisuga 31.12.2018.a. oli GK Trade Export OÜ omakapital 5292 eurot, mis on alla poole osakapitalist. Kuna omakapital ei vastanud nõuetele juba seisuga 31.12.2018, siis ilmselgelt on pankrotiavaldus esitatud kohtule hilinenult. Nõuded on garantiiperioodi jooksul koostööpartneritele tasutud garantiisummad, millede laekumine GK Trade Export OÜ-le sõltub sellest, kas koostööpartnerid peavad puuduste kõrvaldamiseks tellima lisatöid ja rahastama neid garantiirahadest või mitte. GK Trade Export OÜ-l on ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara hinnanguliselt 4782,86 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevad kohustused riigile, hankijatele ja töötajatele moodustavad kokku vähemalt summas 312 829,04 eurot. GK Trade Export OÜ vara suhtes ei ole täitemenetlusi algatatud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine pankrotihaldur tuvastanud ei ole. Maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äriprojektid ekspordiklientidega ja Eesti Vabariigis. Seega on maksejõuetuse põhjuseks esialgsetel andmetel muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik esitas ajutine halduri aruande osas seisukoha, milles märgib, et asjaolu, et registrile ei ole saadetud majandusaruannet, ei ole kaasa toonud maksejõuetust. Samuti ei ole pankrotiavaldus esitatud hilinemisega, sest tegevus toimus ning võlgnikud lubasid tasuda võlgnevused, kuid seejärel kehtestati eriolukord.

Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 312 829,04 eurot ja vara 4782,86 euro väärtuses. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et arvestades kohustuste suurust, vabade rahaliste vahendite mittepiisavust, töötajate ja koostöölepingute puudumist, siis puuduvad võlgnikul ressursid majandustegevuse jätkamiseks. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). Seoses jätkuvate piirangutega COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks, muuhulgas ei ole lubatud kohtumajja tulla mistahes haigusnähtudega inimesel, kohtumajas tuleb jälgida 2+2 reeglit ning kehtestatud hügieeninõudeid, määrab kohus üldkoosoleku toimumise kirjalikus menetluses. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1190 eurot ilma käibemaksuta. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1190 eurot, millel lisandub käibemaks 238 eurot, kokku 1428 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse, et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või transpordikulu konkreetse sõiduga konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust. Ajutine haldur on kuludena esile toonud bürookulud, s.h. telefoni kasutamine, mobiiltelefoni kasutamine, skänneerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bürooruumide kasutamine, transpordikulud 10 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse tunnihinnas ja nende eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus rahuldamata halduri kulutuste taotluse summas 12 eurot koos käibemaksuga. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus maksab ajutise halduri tasu summas 1428 eurot välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.