Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. 14.04.2020 kohtumäärusega võttis kohus võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse. 28.04.2020 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, leides, et võlausaldajaga sõlmitud käendusleping on heade kommete vastane ning tühine. Ajutine pankrotihaldur esitas 25.05.2020 kohtule järgneva aruande: Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul halduri hinnangul vara hinnangulises väärtuses 50 000 eurot. Võlgniku teatel töötab võlgnik Global Nord Timber OÜ-s materjali insenerina ning on ka nimetatud ettevõttes juhatuse liige ja tema keskmine neto sissetulek on 540 eurot kuus. Võlgnik on ka X OÜ juhatuse liige, kuid võimalik töötasu või juhtorgani liikme tasu ei ole teada. Arvestades, et alampalk on käesoleval ajal 584,00 eurot, ei ole võimalik võlgniku sissetulekule sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras pöörata. Võlgniku arvelduskontodel krediidiasutustes on rahalisi vahendeid summas 15,87 eurot. Võlgnikul on osalused äriühingutes X Kinnisvara OÜ-s, registrikood x, ning X OÜ-s, registrikood x. Nimetatud osalused kuuluvad ühisvara hulka võlgniku abikaasaga. X Kinnisvara OÜ-st on võlgniku nimel 5 000,00 krooni (319,56 euro) suurune osalus, osakapitali kogusuurus 40 000 krooni (2 556,47 eurot). Teadaolevalt kuulub äriühingule loodukaitsealal olev maatükk, millele seni ei ole õnnestunud planeeringut teostada. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades võlgniku võimalikku osa ühisvarast, on võlgnikule kuuluva vara väärtus osaluste näol ca 1 500 eurot. Käesoleval hetkel kuulub võlgnikule ühisvarana koos abikaasaga kinnisasi, registriosa nr 761001, elamumaa 329 m2, aadressil x, millele omakorda on võlgniku nimele registrisse kantud hoonestusõigus registriosa nr x. Võlgniku ühisvara hulka kuulub ridaelamuboks, ehitusaluse pinnaga 161 m2. Hoonestusõigusele on seatud hüpoteegid vastavalt: esimesel järjekohale summas 400 000 krooni Aktsiaseltsi Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks, teisele järjekohale summas 500 000 krooni Aktsiaseltsi Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks, kolmandale järjekohale summas 1 000 000 krooni Aktsiaseltsi Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks, neljandale järjekohale summas 420 000 krooni Aktsiaseltsi Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks, viiendale järjekohale summas 1 211 000 krooni AS SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku ühisvarasse kuuluvate kinnistute väärtuseks on kogumis ca 200 000 eurot. Ajutine haldur on esialgu seisukohal, et võlgniku osa väärtuseks ühisvarast on ca 50 000 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 1 291 318,02 eurot, millest teadaolevalt sissenõutavaks on muutunud kohustused summas 1 196 359,01 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Hetkel on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 50 000 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 1 291 318,02 eurot. Seega võlgniku vara võlgniku kohustusi ei kata. Samuti ei suuda võlgnik täita sissenõutavaks muutunud kohustusi jooksvalt ja see seisund ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik sattunud raskustesse seoses äritegevuse käigus antud käendustele, millest tulenevaid kohustusi võlgnikult on hakatud sissenõudma tulenevalt põhivõlgniku poolt kohustuste täitmata jätmisega. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik ei ole esitanud haldurile ega kohtule avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine.

25.05.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlausaldaja jäi oma avalduse juurde. Võlgnik vaidles jätkuvalt pankrotivaldusele vastu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja võlgniku X X pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kirjaliku nõusoleku alusel vandeadvokaadi Kristo Teder. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Võlausaldaja Crowdestate Collateral Agent OÜ esitas kohtule võlgniku X X pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on käesoleval hetkel teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 1 291 318,02 eurot, millest teadaolevalt on sissenõutavaks muutunud kohustused summas 1 196 359,01 euro ulatuses. Võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 50 000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, võlgniku maksejõuetuse põhjus võivad olla äritegevuse käigus antud käendused, millistest tulenevaid kohustusi on võlgnikult hakatud sisse nõudma tulenevalt põhivõlgniku poolt kohustuste täitmata jätmisega. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ning kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 29.05.2020 kl 12:00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 19.06.2020 kell 10:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinn, saal 4020. Pankrotihaldur Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku X X pankrotihalduriks. Kohus määrab Kristo Tederi võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või

kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur Kristo Teder on palunud määrata ajutise halduri tasuks 855 eurot, millele lisandub käibemaks 171 eurot, kokku 1 026 eurot ning vajalike kulutuste katteks 20 eurot, millele lisandub käibemaks 4 eurot, kokku 24 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri Kristo Tederi tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu kuulub väljamaksmisele pankrotivara arvelt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-2- 1-23-13. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja esitas 26.05.2020 kohtule menetluskulude nimekirja, paludes välja mõista võlgnikult menetluskulud summas 1 496 euro. Võlgnik pole võlausaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu, on võlausaldaja lepingulise esindaja

toimingud ja nende ajakulu põhjendatud. Võlausaldaja lepingulised esindajad on osutanud õigusabi 7 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 130 eurot tunnis + käibemaks. Võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind (130 eurot + käibemaks) ei ületa turu keskmist, mistõttu selle võib võtta kindlaksmääratavate menetluskulude aluseks. Seega on võlausaldaja vajalikud ja põhjendatud esinduskulud kokku 1196 eurot (koos käibemaksuga). Sellele lisandub riigilõiv 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulude suuruseks 1 496 eurot. Kohus jätab rahuldamata võlausaldaja taotluse mõista menetluskulud välja võlgnikult. Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3- 2-1-23-13.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.