Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

3.3 Pärast kompromisslepingu sõlmimist ei oma pooled teineteise vastu mistahes rahalisi ega muid nõudeid, sõltumata sellest, milline võib olla võlakohustuse alus ning pooled loevad kõik vastastikused nõuded ja kohustused tingimusteta lõppenuks, v.a need, mis tulenevad käesolevast kompromisslepingust. 3.4 Pooled loevad teineteise vastu nõuetest loobumise ja vastastikuste võlakohustuste lõpetamise kokkulepet negatiivseks konstitutiivseks võlatunnistuseks, mis lõpetab jäädavalt, lõplikult ja ammendavalt käesoleva vaidluse ja kõikvõimalikud pooltevahelised edasised vaidlused, samuti kõik pooltevahelised võlakohustused, v.a need, mis tulenevad käesolevast kompromissist. 3.5 Pooled kinnitavad, et nad ei ole vaidlusalustest õigussuhetest tulenevaid või tuleneda võivaid nõudeid loovutanud kolmandatele isikutele ega tee seda ka tulevikus. 3.6 Osaühing xxxx ja R K kinnitavad, et nad pole esitanud ega loovutanud notari R T vastutuskindlustusel põhinevaid nõudeid. 3.7 Notar R T tasub xxxx OÜ arvelduskontole nr xxxx lõpliku ja suurendamisele mittekuuluva summana 8 500 (kaheksa tuhat viissada) eurot 3 (kolme) kalendripäeva jooksul kohtulikku kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. 3.8 Alates määruse punktis 3.7 nimetatud kohustuse täitmise momendist on kõik notari R T kohustused, v.a kompromisslepingust tulenev konfidentsiaalsuskohustus lõppenud, sõltumata sellest, millisest alusest võivad need tuleneda. Koos notari R T kohustuse lõppemisega käesoleva lepingu allakirjutamisel on lõppenud ka igasugused notari R T vastutuse alused Osaühingu xxxx ja R K ees. 3.9 Kuigi käesolev leping välistab notari R T vastutuse Osaühingu xxxx ja R Ki ees, mis ekskludeerib ka vastutuskindlustusnõuded, kinnitavad pooled täieliku selguse huvides, et käesolev leping välistab kõik Osaühingu xxxx ja R Ki nõuded, mis võivad olla seotud notari R T vastutuse kindlustamisega. Käesoleva lepingu sõlmimisega loobuvad Osaühing xxxx ja R K kõigist nõuetest notari R T kindlustusandja vastu. 3.10 Pooled on kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud sh võimalikud kohtuvälised kulud, aga ka igasugused muud kulud menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalised kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid teineteise suhtes seoses käesolevas asjas või mõnes muus tsiviilasjas või siis muus menetluses kantud menetluskuludega. 3.11 Pooled kinnitavad, et nad pole tsiviilasjaga nr 2-20-3858 seotud asjaolusid kommenteerinud viisil, et need võivad jõuda avalikkuse ette. Pooled hoiavad saladuses kõik tsiviilasjaga nr 2-20-3858 otseselt või kaudselt seotud asjaolud, sh kompromisslepingu tingimused, ning hoiduvad nende asjaolude avaldamisest kolmandatele isikutele. Kolmandateks isikuteks pole poolte advokaadid, audiitorid ja notaribüroo, kus notar R T tegutseb, kellele panevad vastavalt pooled samuti konfidentsiaalsuskohustuse, mille täitmise eest nad vastutavad. Pooled hoiduvad isiklikult või teiste isikute kaudu käesoleva tsiviilasja ja kompromissiga seotud asjaolude kommenteerimisest kolmandate isikute või avalikkuse ees. Pooltel on õigus üksnes konstateerida, et tsiviilasi nr 2-20-3858 2(4)

lõpetati menetlusökonoomia huvides kompromissiga, kusjuures kohus pole ühegi poole suhtes rikkumisi tuvastanud, samuti, et kohus pole notaripoolset vastutust tuvastanud. Konfidentsiaalsuskohustuse tähtaeg ei ole ajaliselt piiratud. Pool, kes rikub konfidentsiaalsuskohustust, tasub teisele poolele leppetrahvi sõltumata kahju tekkimisest iga üksiku rikkumisjuhu eest 10 000 eurot. Pooled peavad sellist leppetrahvi mõistlikuks. Leppetrahv vähendamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu xxxx hagi notari R T vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled ja R K esitasid 18.05.2020 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Ühtlasi taotlesid menetlusosalised vaidluse kinniseks kuulutamist kuna menetlus, sh kompromiss puudutab poolte ärisaladust, kompromisslepingus on konfidentsiaalsusklausel ja tsiviilvaidlus ei puuduta avalikku huvi. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega, vastab menetlusosaliste huvidele, ei riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kuna menetlusväline kolmas isik on kompromissiga võtnud endale vabatahtlikult kohustused, siis kehtib kompromiss ka menetlusvälise kolmanda isiku suhtes. Kohus võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada (TsMS § 661 lg 4). Vastavalt poolte kokkuleppele lühendab kohus TsMS § 661 lg 4 alusel käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise aega kolmele päevale alates kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud. Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem (TsMS § 38 lg 1 p 6). Ärisaladuseks peetakse teavet, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja 3(4)

kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (EKTÄKS § 5 lg 2). Kohtule jääb arusaamatuks, missugust osa menetluses esitatud asjaoludest või kompromissis nimetatud kokkulepetest peavad pooled ärisaladuseks. Kohus mõistab, et menetlusosalistel on huvi hoida teavet vaidluse kohta konfidentsiaalsena, sest vaidluse olemasolu võib kahjustada menetlusosaliste mainet ja seeläbi nende majanduslikke huve, kuid kohus ei saa sellel põhjusel kuulutada menetlust tervikuna kinniseks. Kohus leiab, et kuna menetlusosalised ei ole sisustanud kaitstavat ärisaladust ning kohtu hinnangul ei nähtu menetluses esitatud dokumentidest ärisaladust, siis ei ole menetluse kinniseks kuulutamine põhjendatud. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi (TsMS § 462 lg 1 ls 1). Arvestades menetlusosaliste taotlust peab kohus põhjendatuks asendada kompromissi jõustumisel ja enne kompromissi kinnitava määruse avaldamist menetlusosaliste nimed tähemärkidega ja jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid ja registrikoodid. Kohtu hinnangul on see sobivam meede kui menetluse kinniseks kuulutamine, et tagada menetlusosaliste huvi kaitsta menetlusosaliste mainet. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.