3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.06.2020 kell 11.00, kohtusaalis nr 4. Võlausaldajatel tuleb üldkoosolekul osalemise soovist teatada hiljemalt 11.06.2020, saates taotluse e-posti aadressile: [email protected] . Taotluses tuleb märkida tsiviilasja number ja isiku andmed.
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
5.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
6.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
9.Määrata ajutise halduri tasuks 397 eurot (lisandub käibemaks 79, 40 eurot) kokku 476, 40 eurot.
10.Välja mõista riigieelarvelistest vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud 397 eurot (lisandub käibemaks 79, 40 eurot) kokku 476, 40 eurot, mis kanda OÜ Civilex arvelduarvele nr EExxx Swedbank.
11.Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist ajutise pankrotihalduri tasu maksmiseks.
2-20-106
EDASIKAEBAMISE KORD
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD
1.A. K. esitas Viru Maakohtule 29.04.2020 pankroti- ja kohustustest vabastamise avalduse.
2.Viru Maakohtu 14.05.2020 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja määrati ajutiseks halduriks Tiia Kalaus.
3.Ajutine pankrotihaldur esitas 26.05.2020 aruande, mille kohaselt võlgnikul rahvastikuregistris elukohta määratletud ei ole, kuid pankrotiavalduse kohaselt elab võlgnik aadressil xxx, kinnistu kuulub võlgniku isale, E. K.le. Perekonnaseisult on vallaline, ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on töötu. Kinnisvara ja sõidukeid ei oma. Võlgnikul on SEB Pangas avatud kolm kontot, kahe konto jääk on 0 eurot ja ühe konto jääk on 1,79 eurot. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel on perioodil 2019 võlgnikule palgatulu deklareerinud juunist – novembrini X AS. Igakuine brutotasu on olnud ca 1000 eurot. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule 1000 € suurune osa X OÜ-s. Ajutise halduri hinnangul võib osaühingu osa olla väärtusetu, sest tõenäoliselt ühingul puudub aktiivne majandustegevus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara. Vallasvarana on 1000 euro suurune osalus osaühingus. Kokku on võlgnikul kohustusi võlausaldajatele summas 29 383,44 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt kergekäeliselt ja ilma tõsise vajaduseta võetud kiirlaenud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, võlgniku vara väärtus ja sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning esineks alus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku panroti, on ajutine haldur on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul pankades rahalisi vahendeid ei ole. Puudub vallas- ja kinnisvara, sõidukid. Teadaolevaid kohustusi ca 29 383,44 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puuduvad varalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
5.Võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kinnitusega, et ta kohustub täitma PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustusi. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul puudub. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud
2-20-106 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 tulenevalt võlgniku, E. K. pankrot välja kuulutada.
6.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 33 lg 7). Tiia Kalaus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalausi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) (PankrS § 33 lg 1).
7.Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasu 7,1 töötunni eest kokku 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise menetluse kulude katteks palub ajutine haldur mõista välja riigieelarvelistest vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot kokku 476,40 eurot OÜ Civilex arvelduarvele nr EExxx Swedbank. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ja halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg ja tehtud kulutused põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse ja ei ole ülemäärane. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile teadmiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist halduritasu maksmiseks.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.