Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 428537,18 eurot, kuid teadaolev vara puudub. Ajutise haldur ei välista, et võivad esineda alused kahjunõude esitamiseks võlgniku juhtorgani liikmete vastu, kuna võlgniku juhtorganite tegevuses ilmnevad raske juhtimisvea tunnused, mis hagi esitamise puhul toovad endaga kaasa juhtorgani liikmete varalise vastutuse. Ajutise halduri hinnangul ilmnevad raskete juhtimisvigade tunnused PankS § 28 mõttes. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutine haldur on taotlenud kohtult pankroti väljakuulutamist. Võlausaldaja lähtudes ajutise halduri aruandes välja toodud asjaoludest, s.o. võlgnikule ei ole vara, kuid on suures summas kohustused suurusjärgus 430,000 eurot, võlgnik venitab ja pidurdab käesolevat menetlust, võlgnikul ei ole nähtavat äritegevust, palub välja kuulutada võimalikult ruttu võlgniku pankroti, sest võlgnik on selgelt maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku esindajad ei esita maksuaruandeid ega tee mitte mingisuguseid toiminguid, et jätkata võlgniku äritegevust ja kokku leppida võlgniku võlgade tasumise osas. Võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, et pankrotimenetlus saaks jätkuda isegi kui võlgnikul ei ole varasid nende kulude katteks. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd peale ajutise halduri tasu määramist, jääb veel kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Lisaks on võlgniku juhatuse liige ja endine juhatuse liige ajutise halduri taotlusel kohustatud esitama kassa- ja raamatupidamisdokumendid, kõik lepingud ning üle andma kassa jäägi. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). Määruse koostamise seisuga on teada, et eriolukord kestab kuni 17. maini 2020 (kaasa arvatud) ning osa piiranguid jääb kehtima ka hiljem. Harju Maakohtu juhtkond on andnud suunised ja erireeglid kohtusaalide kasutamiseks peale eriolukorra lõppu, mille kohaselt muuhulgas ei ole lubatud kohtumajja tulla mistahes haigusnähtudega inimesel, kohtumajas tuleb jälgida 2+2 reeglit ning kehtestatud hügieeninõudeid. Kohus arvestades eeltoodut ja seda, et kohtule teadaolevalt on nii võlausaldajatel kui ka avaldajatel võimalik esitada dokumente elektroonselt ja neid ka digitaalselt allkirjastada, määrab üldkoosoleku toimumise kirjalikus menetluses. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1350 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 22,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 60 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1350 eurot koos käibemaksuga. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse, et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või transpordikulu konkreetse sõiduga konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust. Ajutine haldur on kuludena esile toonud büroo üldhalduskulud, registripäringud interneti teel, sidekulud, paber dokumentide printimiseks ja koopiate valmistamine, printer, arvuti jne summas 250 eurot. Maakohus nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse tunnihinnas ja nende eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus rahuldamata halduri kulutuste taotluse summas 250 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus maksab ajutise halduri tasu summas 1350 eurot välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.