2-20-5623/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata määruse ärakiri avaldajatele ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Asjaolud Avaldajad esitasid 15.04.2020 avalduse ja 17.04.2020 avalduse täpsustuse A H pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri võlgnik xxx ning tema pärijateks on avaldajad. Kohus võttis 22.04.2020 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Seoses eriolukorraga määras kohus pankrotiavalduse läbivaatamise kirjalikus menetluses. Ajutine haldur pidi aruande esitama 14.05.2020 ja võlgnikul oli võimalik esitada kirjalik seisukoht ajutise pankrotihalduri aruande ja tasu osas hiljemalt 21.05.2020. Ajutine haldur esitas kohtule aruande 11.05.2020 ja avaldajad teatasid 12.05.2020, et on ajutise halduri aruandega tutvunud, nõustuvad selles toodud seisukohtadega ja ei soovi sellele midagi lisada. Ajutise halduri aruande kohaselt on seisuga 06.05.2020 arvelduskontol oleva raha jääk 1462,18 eurot. Võlgniku nimele registreeritud sõiduki (registrimärgiga xxx) väärtus pärandvara inventuuri kohaselt on 500 eurot. Kuna A H ei ole esitanud 2019.a. füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, siis selgub peale tuludeklaratsiooni esitamist, kas võlgnikul on tagastamisele kuuluvat tulumaksu või mitte. A H nimel olnud kohustusliku kogumispensioni konto osakute müügist kanti pärandvara hulka 3069,77 eurot, millega pärijad tasusid osaliselt kohustuse xxxle. Maanteeameti andmetel on võõrandatud võlgniku nimel olnud mitmeid sõidukeid. Võimaliku pankrotimenetluse käigus vajab kontrollimist, kas sõidukite võõrandamisega on kahjustatud võlausaldajate huve või mitte. Nähtuvalt pärandvara inventuurist kuulub A Hle xxx (registrikood xxx) osa. Osaühing on asutatud sissemakset tegemata ja majandusaasta aruanded on registripidajale esitamata. Sellest tulenevalt asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et tegemist ei ole varaga, mida saaks arvata pankrotivara hulka. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara on hinnanguliselt 1962,18 eurot. Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on järgmised: avaldajate matusekulud 718 eurot, xxx-le 3633,35 eurot ja xxx-le 7665,94 eurot, kokku vähemalt 12 017,29 eurot. Kohustused ületavad varasid 10 055,11 euro võrra. A H pärandvara suhtes aktiivseid täitemenetlusi ei ole. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et A H pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku surm. Ajutine haldur palub välja kuulutada A H pärandvara pankroti, nimetada A H pärandvara pankrotihalduriks Ly Müürsoo, välja mõista pankrotivarast OÜ-le Sentire M.K ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1020 eurot ning anda pankrotihaldurile õiguse esitada Maksu- ja Tolliametile A H tuludeklaratsioon 2019.a. kohta. Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja pärandvara arvelt ei ole võimalik kõiki kohustusi täita, siis on võlgniku pärandvara maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutine haldur on taotlenud kohtult pärandavara pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et A H pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd pärandvaras on vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). Haldur on teinud ettepaneku, et eriolukorra jätkudes määrata võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimine halduri poolt kirjalikus menetluses. Määruse koostamise seisuga on teada, et eriolukord kestab kuni 17. maini 2020 (kaasa arvatud) ning osa piiranguid jääb kehtima ka hiljem. Harju Maakohtu juhtkond on andnud suunised ja erireeglid kohtusaalide kasutamiseks peale eriolukorra lõppu, mille kohaselt muuhulgas ei ole lubatud kohtumajja tulla mistahes haigusnähtudega inimesel, kohtumajas tuleb jälgida 2+2 reeglit ning kehtestatud hügieeninõudeid. Kohus arvestades eeltoodut ja seda, et kohtule teadaolevalt on nii võlausaldajatel kui ka avaldajatel võimalik esitada dokumente elektroonselt ja neid ka digitaalselt allkirjastada, määrab üldkoosoleku toimumise kirjalikus menetluses. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Avaldajad ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 800 eurot, millele lisandub käbemaks. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 960 eurot koos käibemaksuga. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse, et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või transpordikulu konkreetse sõiduga konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust. Ajutine haldur on kuludena esile toonud telefoni, kontoritehnika, arvuti ja bürooruumide kasutamisega seotud kulud (nn bürookulud) summas 50 eurot. Maakohus nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse tunnihinnas ja nende eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus rahuldamata halduri kulutuste taotluse summas 60 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 960 eurot koos käibemaksuga välja pärandvara arvelt ning see tuleb tasuda OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935).