Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja 1(4)

2-19-127587 esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis kostja 17. mail 2019 hagejalt auto Volvo S60 reg.märk XXX. Auto müüdi ära, kuid raha pole hageja siiani saanud. Kostja kirjutas 09. augustil 2019 omakäelise võlakirja, milles kohustus tagastama hagejale 01. septembriks 2019 ostusumma 900 eurot. Nõutud summa on jäetud kostja poolt tähtajaks hagejale tagastamata. Hageja esitas 30. septembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 901,63 euro saamiseks. Kohus tegi 10. oktoobril 2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 24. jaanuaril 2020 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõue kostja vastu 901,63 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Sama päeval Viru Maakohus tegi kohtumääruse, mille alusel esitas hageja hagiavalduse. Võlakirja alusel kostja põhivõlg moodustab 900 eurot. Võlgnik kohustus tagastada 900 eurot kuni

ASJA KÄIK

Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale e-postiga 16. märtsil 2020. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja esitas 16. märtsil 2020 e-päringu kohtule, milles küsis, milline on tähtaeg kostjal võlgnevuse hagejale tasumiseks. 2(4)

2-19-127587 Kohus selgitas kostjale 07. aprilli 2020 kohtunõudega, et kohus menetleb hageja nõude kohtumenetluses ning juhul kui kostja on nõus hagiavalduses esitatud nõude ja võlgnevuse suurusega, võib kostja esitada kohtule vastava taotluse nt hagi õigeksvõttu kohta või pöörduda hageja poole, et leppida kokku hagejaga menetluse lõpetamise kohta nt kompromissiga vms. Kuna kostja ei esitanud kohtule kohtu poolt määratud ajaks sõnaselget vastust hagiavaldusele, pikendas kohus kostjale kohtu poolt antud vastamise tähtaeg (TsMS § 63). Kohus andis kostjale tähtaja hiljemalt 27. aprilliks 2020 nõuetekohase vastuse hagiavaldusele kohtule esitamiseks. Kohus selgitas kostjale, et tähtaegselt kohtule vastamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 alusel. Kohus edastas 07. aprillil 2020 menetlusdokumendi kostjale kostja poolt kohtule avaldanud aadressile (e-mail) TsMS § 314-1 lg 2 alusel. Kostja kohtule hagiavalduse vastust kohtu antud tähtajaks 27. aprilliks 2020 ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 900 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 30,10 eurot, kokku 930,10 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot, kohtutäituri tasu summas 24 eurot ja õigusabikulude summas 30 eurot, kokku 249 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 175 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Asja läbivaatamise kulud on mh menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud (TsMS § 143 p 4). 3(4)

2-19-127587 Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu summas 24 eurot on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks õigusabi kulud 30 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 30 eurot juriidilise abi kasutamise eest hagiavalduse koostamiseks kui õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et hageja viidatud õigusabikulud juriidilise abi kasutamise eest ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Kohus jätab hageja menetluskulud 30 eurot juriidilise abi kasutamise eest kostjalt välja mõistmata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 219 eurot (175+20+24). Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.