Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu avaldus Reino Käära vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-19-116992 Avaldaja: Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu (registrikood 80526012), valitseja OÜ Tartu Elamuhaldus, volitatud esindaja Rein Pärtel, e-post: [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: Reino Käär (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post: XXX Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu avaldus Reino Käära vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista Reino Kääralt Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu kasuks põhivõlgnevus perioodi 1. jaanuar 2019. a kui 31. oktoober 2019. a eest 833 (kaheksasada kolmkümmend kolm) eurot 72 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis 114 (ükssada neliteist) eurot 53 senti.
3.Jätta menetluskulud Reino Käära kanda.
4.Rahuldada Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu menetluskulude rahaliseks suuruseks 429 (nelisada kakskümmend üheksa) eurot 20 senti (koos käibemaksuga), s.o riigilõiv 50 eurot ja valitseja tasu 379 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Välja mõista Reino Kääralt Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu kasuks menetluskulud 429 (nelisada kakskümmend üheksa) eurot 20 senti (koos käibemaksuga).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 17. juunil 2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Reino Kääralt (puudutatud isik) 732 euro 17 sendi saamiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna R. Käärale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Kohus andis 18. novembri 2019. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Korteriühistu esitas 29. novembril 2019. a Tartu Maakohtule avalduse puudutatud isikult põhivõla 833 euro 72 sendi ja viivise 114 euro 53 sendi väljamõistmiseks. Avalduselt on tasutud riigilõiv 200 eurot. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi asukohaga Aida 4 // XXX, Tartu omanik alates XX.XX.XXXX. Korteriühistu on korteriomandi majandamiseks teinud kulutusi vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-dele 40 ja 41. Majandamiskuludeks on eelkõige korteriühistu vajalikud kulud elu- ja mitteeluruumide, nende pindala osatähtsusele vastava hoone ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt hoone majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Tulenevalt korteriühistu põhikirjast on korteriühistu otsused hoone majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete kohustus majandamiskulude eest tasuda tuleneb ka korteriühistu põhikirja p-dest 3.2.9 jj. Korteriühistu ja valitseja on nõuetekohaselt täitnud ühistu liikmete üldkoosolekute otsustega pandud kohustused täita korteriomanike üldkoosoleku seaduspärased otsused ning rakendanud elamu ja eluruumide tavapäraseks majandamiseks vajalikke abinõusid. Puudutatud isik ei ole nõude aluseks olevaid korteriühistu otsuseid seaduses ettenähtud korras ja ajal vaidlustanud. Vaatamata korteriühistu poolt tehtud põhjendatud majandamiskuludele ja puudutatud isiku poolt nende tegelikule kasutamisele ning puudutatud isikule igakuiselt saadetud arvetele ja meeldetuletustele, ei ole puudutatud isik osutatud teenuste eest pikaajaliselt ja vajalikus ulatuses tasunud. 2019. aastal on puudutatud isik tasunud ainult ühel korral juulis 150 eurot, mis on arvestatud viiviste katteks. Perioodi 1. jaanuarist 2019. a kuni 31. oktoobrini 2019. a eest on puudutatud isiku põhivõlg korteriühistu ees 833 eurot 72 senti. Viivise arvestamise aluseks on põhikirja p-d 3.2.10 ja 3.2.10.1, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,15 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise võlg on 31. oktoobri 2019. a seisuga 114 eurot 53 senti.
3.Puudutatud isik ei ole kirjalikku vastust avaldusele esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude perioodi 1. jaanuar 2019. a kuni 31. oktoober 2019. a eest koos sissenõutavaks muutunud viivise nõudega. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikule kuulub Tartus aadressil Aida tn 4 // XXX korteriomand. Kinnistusraamatu väljavõttest seisuga 25. november 2019. a nähtuvalt kuulub puudutatud isikule XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr XXX. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule veebruarist 2019. a kuni oktoobrini 2019. a väljastatud arved.
Alates 1. jaanuarist 2018. a kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 26 lg 1 järgi võib korteriühistu juhatuse asemel korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik (valitseja). Korteriühistu põhikirja p 6.1. kohaselt on ühistu juhtorganid üldkoosolek, juhatus või valitseja juhatuse asemel. Valitseja õigused ja kohustused on sätestatud põhikirja p-s 6. Korteriühistu ja OÜ Tartu Elamuhaldus vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud teenuse osutamise leping, mille p 1.1. järgi on OÜ Tartu Elamuhaldus korteriühistu valitseja, mis juhib ja esindab korteriühistut juhatuse asemel.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus TsMS § 613 lg-st 1 tulenevalt antud asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Tuvastatud on, et puudutatud isik on korteriomandi asukohaga Aida 4 // XXX, Tartu omanik, ning on seega korteriühistu liikmeks KrtS § 1 lg 4 järgi. Puudutatud isik ei vaielnud vastu asjaolule, et temale on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid. Puudutatud isikule esitatud arved koosnesid järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: hooldustasu, remondifond, laenumakse reserv, laen, üldelekter, vesi (üld), vesi (külm), prügivedu, valitseja kulu. Alates 1. jaanuarist 2018. a kehtima hakanud KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS
§ 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Korteriühistu põhikirja p 3.2.9. järgi on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse põhimõte, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Muude majandamiskulude katteks tehakse majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.1. kohaselt lähtutakse üldelektri kulu arvestamisel elamu elektrienergia tarbimisest, mis jagatakse elamus asuvate korteriomanike vahel vastavalt korterite arvule. Põhikirja p 3.2.9.3. järgi tasutakse vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt korterisse paigaldatud individuaalmõõturi näidule. Põhikirja p 3.2.9.3.1. järgi juhul, kui korteriomandite veetarbimise üldsumma erineb maja üldveearvesti üldsummast, jagatakse vahe korteriomandite arvule. Põhikirja p 3.2.9.5. kohaselt jagatakse prügiveo kulud kõikide korterite vahel vastavalt korteriomandite arvule. Põhikirja p 3.2.9.7. kohaselt jagatakse elamute hoolduskulud majade vahel kulutekke põhiselt ja vastavalt elamu korteriomandite osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.8. kohaselt jagatakse valitseja tasu vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ja valitsejaga sõlmitud lepingule jagatuna korteriomandite arvule. Põhikirja p 3.2.9.10. kohaselt jagatakse laenu tagasimakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna pangalaenu võtnud elamu korteriomanike vahel vastavalt korteriomandi osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.11. kohaselt tasutakse remondifondi maksed vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna vastava elamu korteriomandite osa suurusele. Põhikirja p-de 5.3. kohaselt peab olema ühistul reservkapital, mille suurus on vähemalt 1/12 korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek. Põhikirja p 3.2.9.12. kohaselt tasutakse reservkapitali maksed vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele, kuid mitte vähem kui 1/12 ühistu aasta eeldatavatest kuludest jagatuna iga korteriomandi osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.13. kohaselt jagatakse kaasomandiosa kindlustusmaksed kõikide korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi osa suurusele. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas, avaldusele on lisatud teenusepakkujatega sõlmitud lepingud, s.o Tartu Veevärk Aktsiaseltsi, Ekovir OÜ, Eesti Energia AS-iga sõlmitud lepingud. Samuti on esitatud ühistu kehtiv põhikiri ning puudutatud isikule esitatud arved.
Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 833 eurot 72 senti.
7.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. Arvete tasumise tähtaeg on vastavalt arvetel märgitule iga kuu viimane kuupäev. Avaldaja arvestab viivist 0,15% päevas. Alates 1. jaanuarist 2018. a kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Riigikohus on selgitanud, et KrtS § 42 lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte. Selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad (Riigikohtu 23. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 16). Avaldaja põhikirja p 3.2.10. kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib ühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 teises lauses sätestatud suuruses. Põhikirja p 3.2.10.1. järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel, pärast ühistu poolt esitatud arvet, on ühistul õigus nõuda korteriomanikult viivist 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Kohtu hinnangul on avaldaja põhikirja p-d 3.2.10. ja 3.2.10.1. omavahel vastuolus, kuivõrd ühelt poolt võimaldab p 3.2.10. nõuda viivist seadusjärgses ulatuses, s.o käesoleva määruse tegemise seisuga 8% aastas, teiselt poolt lubab põhikirja p 3.2.10.1. nõuda viivist 0,15% päevas. Kohtu hinnangul tuleb põhikirja tõlgendamisel lähtuda korteriühistu liikmete ühisest tegelikust tahtest põhikirja koostamisel (VÕS § 29 lg 1). Kohtu hinnangul on põhikirja p 3.2.10.1. eriregulatsioon seaduse ja põhikirja p 3.2.10. suhtes. Korteriühistu liikmete tahe oli kehtestada seadusest kõrgemat viivist, milleks on 0,15% päevas. See nähtub ka puudutatud isikule saadetud arvetest, kus viivise määraks on märgitud 0,15% päevas. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31. oktoober 2019. a summas 114 eurot 53 senti. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise avaldaja kasuks välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
8.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumisega, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 200 eurot, s.o ettenähtust 150 euro võrra rohkem. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 alusel. Riigilõiv seadusega kehtestatud määras, s.o 50 eurot, tuleb avaldaja kasuks puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja palub ka lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. Avaldaja ja avaldaja valitseja vahel sõlmitud käsunduslepingu p 3.3. kohaselt lähtutakse valitseja poolt osutatud teenuse eest
tasumisel, mis jääb väljapoole lepingus kokkulepitud ja seadusest tulenevat igapäevase valitsemise toiminguid, valitseja poolt kehtestatud hinnakirjast, mis on kättesaadav valitseja avalikul kodulehel www.elamuhaldus.ee. Valitseja tavapärased teenused on loetletud käsunduslepingu p-s 2.10. Kohtumenetluses esindamine ei kuulu tavapäraste teenuste hulka. Seega on valitseja kohtukulude väljamõistmine iseenesest põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks valitseja tasu 521 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Valitseja on teostanud toiminguid 5,5 tunni ulatuses. Kohus loeb valitseja tunnitasu 79 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks. Kohus, arvestades menetlusdokumentide sisu ning mahtu, leiab et avaldaja valitseja õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülemäärane. Kohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, avaldaja menetlusdokumendid ei ole mahukad, puudutatud isik ei ole nõudele vastu vaielnud. Põhjendatud ei ole ajakulu dokumentide skaneerimiseks ning e-toimikusse üleslaadimiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu praeguses menetluses 4 tundi, s.o rahaliselt 379 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja nõuab lepingulise esindaja kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Käibemaksu arvestamine menetluskulude kindlaksmääramisel sõltub eelkõige sellest, kas menetlusosaline on käibemaksukohustuslane. Käibemaksu arvestamist menetluskuludena ning seega käibemaksu hüvitamist menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult saab nõuda menetlusosaline, kes ise on pidanud menetluskuludelt käibemaksu tasuma ning ei saa seda käibemaksuseaduse kohaselt tagasi arvestada. Kuivõrd avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, ei saa ta valitseja kuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuulub valitseja tasu hüvitamisele koos käibemaksuga. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.