Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

KOHTU SEISUKOHT

Alates 1. jaanuarist 2018. a kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 26 lg 1 järgi võib korteriühistu juhatuse asemel korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik (valitseja). Korteriühistu põhikirja p 6.1. kohaselt on ühistu juhtorganid üldkoosolek, juhatus või valitseja juhatuse asemel. Valitseja õigused ja kohustused on sätestatud põhikirja p-s 6. Korteriühistu ja OÜ Tartu Elamuhaldus vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud teenuse osutamise leping, mille p 1.1. järgi on OÜ Tartu Elamuhaldus korteriühistu valitseja, mis juhib ja esindab korteriühistut juhatuse asemel.

§ 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Korteriühistu põhikirja p 3.2.9. järgi on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse põhimõte, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Muude majandamiskulude katteks tehakse majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.1. kohaselt lähtutakse üldelektri kulu arvestamisel elamu elektrienergia tarbimisest, mis jagatakse elamus asuvate korteriomanike vahel vastavalt korterite arvule. Põhikirja p 3.2.9.3. järgi tasutakse vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt korterisse paigaldatud individuaalmõõturi näidule. Põhikirja p 3.2.9.3.1. järgi juhul, kui korteriomandite veetarbimise üldsumma erineb maja üldveearvesti üldsummast, jagatakse vahe korteriomandite arvule. Põhikirja p 3.2.9.5. kohaselt jagatakse prügiveo kulud kõikide korterite vahel vastavalt korteriomandite arvule. Põhikirja p 3.2.9.7. kohaselt jagatakse elamute hoolduskulud majade vahel kulutekke põhiselt ja vastavalt elamu korteriomandite osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.8. kohaselt jagatakse valitseja tasu vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ja valitsejaga sõlmitud lepingule jagatuna korteriomandite arvule. Põhikirja p 3.2.9.10. kohaselt jagatakse laenu tagasimakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna pangalaenu võtnud elamu korteriomanike vahel vastavalt korteriomandi osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.11. kohaselt tasutakse remondifondi maksed vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna vastava elamu korteriomandite osa suurusele. Põhikirja p-de 5.3. kohaselt peab olema ühistul reservkapital, mille suurus on vähemalt 1/12 korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek. Põhikirja p 3.2.9.12. kohaselt tasutakse reservkapitali maksed vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele, kuid mitte vähem kui 1/12 ühistu aasta eeldatavatest kuludest jagatuna iga korteriomandi osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.13. kohaselt jagatakse kaasomandiosa kindlustusmaksed kõikide korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi osa suurusele. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas, avaldusele on lisatud teenusepakkujatega sõlmitud lepingud, s.o Tartu Veevärk Aktsiaseltsi, Ekovir OÜ, Eesti Energia AS-iga sõlmitud lepingud. Samuti on esitatud ühistu kehtiv põhikiri ning puudutatud isikule esitatud arved.

Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 833 eurot 72 senti.

tasumisel, mis jääb väljapoole lepingus kokkulepitud ja seadusest tulenevat igapäevase valitsemise toiminguid, valitseja poolt kehtestatud hinnakirjast, mis on kättesaadav valitseja avalikul kodulehel www.elamuhaldus.ee. Valitseja tavapärased teenused on loetletud käsunduslepingu p-s 2.10. Kohtumenetluses esindamine ei kuulu tavapäraste teenuste hulka. Seega on valitseja kohtukulude väljamõistmine iseenesest põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks valitseja tasu 521 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Valitseja on teostanud toiminguid 5,5 tunni ulatuses. Kohus loeb valitseja tunnitasu 79 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks. Kohus, arvestades menetlusdokumentide sisu ning mahtu, leiab et avaldaja valitseja õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülemäärane. Kohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, avaldaja menetlusdokumendid ei ole mahukad, puudutatud isik ei ole nõudele vastu vaielnud. Põhjendatud ei ole ajakulu dokumentide skaneerimiseks ning e-toimikusse üleslaadimiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu praeguses menetluses 4 tundi, s.o rahaliselt 379 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja nõuab lepingulise esindaja kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Käibemaksu arvestamine menetluskulude kindlaksmääramisel sõltub eelkõige sellest, kas menetlusosaline on käibemaksukohustuslane. Käibemaksu arvestamist menetluskuludena ning seega käibemaksu hüvitamist menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult saab nõuda menetlusosaline, kes ise on pidanud menetluskuludelt käibemaksu tasuma ning ei saa seda käibemaksuseaduse kohaselt tagasi arvestada. Kuivõrd avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, ei saa ta valitseja kuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuulub valitseja tasu hüvitamisele koos käibemaksuga. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.