1.Jätta Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2025. a määrus muutmata.
2.Jätta F.Y määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.F.Y (hageja) esitas 11.11.2022 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus Osaühingult Seivanger (kostja) välja nõuda F.Y pärandvaraks olevad esemed ja õigusliku aluseta saadud tulu. Pärnu Maakohus võttis 22.01.2024 määrusega vastu hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks ja jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.Kostja esitas 13.10.2023 ja 29.01.2024 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on tema menetluskulud 6904 eurot, s.o õigusabikulud 6849 eurot (38 tunni 3 minuti töö eest tunnihinnaga 180 eurot ilma käibemaksuta) ja esindaja kohtuistungiga seotud sõidukulud 55 eurot (lennupiletid Tallinn-Kärdla-Tallinn). Õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: hagi ja tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs – 2 tundi; kohtu 09.02.2023 ja 30.05.2023 määrustega tutvumine – 30 minutit; hageja 21.02.2023 puuduste kõrvaldamise dokumendi ja tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs – 2 tundi; kohtupraktika otsimine ja analüüsimine – 3 tundi; nõupidamine kliendiga – 2 tundi 30 minutit; 1995–2023 valdkonna õigusliku regulatsiooni ja muudatuste väljaselgitamine ja analüüsimine – 4 tundi; hagile vastuse koostamine – 10 tundi; 12.10.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine – 3 tundi; 02.10.2023 hageja taotlusega tutvumine – 5 minutit; 09.10.2023 hagi täpsustuse, selgituste ja seisukohaga tutvumine ja õiguslik analüüs – 1 tund; 30.10.2023 määrusega tutvumine – 5 minutit; 30.10.2023 taotluse koostamine ja esitamine ning kirjavahetus kohtuga – 30 minutit; 08.11.2023 hageja seisukoha, taotluste ja lisadega tutvumine ning õiguslik analüüs – 2 tundi; 13.11.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine – 3 tundi; 13.11.2023 hageja taotlusega tutvumine – 5 minutit; 13.11.2023 istungil kliendi esindamine – 38 minutit; istungiprotokolli ja helisalvestise analüüs ning vastavuse kontroll – 1 tund 30 minutit; 17.01.2024 hageja taotlusega tutvumine – 5 minutit; 22.01.2024 määrusega tutvumine – 5 minutit; 26.01.2024 hageja teadete ja vastusega tutvumine ja analüüs – 30 minutit; 12.10.2023 ja 29.01.2024 menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine – 1 tund 30 minutit.
3.Hageja hinnangul on kostja menetluskulud põhjendamatud. Kostja on toime pannud kelmuse, kuna menetluskulude nimekirjades kajastatud toimingud ei vasta kostja esindaja tegelikule tegevusele siinses menetluses. Kõik kulud peale sõidukulude on tõendamata. Põhjendamatu on ka tunnitasu 180 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 28.03.2025 määrusega kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 2035 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu 1980 eurot ja sõidukulu 55 eurot.
5.Määruse kohaselt on kostja esindaja tunnitasu 180 eurot põhjendatud ja vastab keskmisele tunnitasu suurusele. Riigikohus on pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks nt 170 eurot ilma käibemaksuta, 175 eurot ilma käibemaksuta, 190 eurot ilma käibemaksuta ja 200 eurot ilma käibemaksuta.
6.Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu on sellega tutvumise ja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi, sh konsultatsioonid kliendiga. Kostja 29.09.2023 vastus sisaldab suurel hulgal ebavajalikku ja asjasse mittepuutuvaid seisukohti, mida hageja ei ole kohustatud kostjale lepingulise esindaja ajakulu katteks hüvitama. Hageja 09.10.2023 täiendava seisukohaga tutvumise ja 12.10.2023 kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu, arvestades ka seisukoha sisu ja mahtu, on 2
2-22-16966 põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses. Kohus arvestas seejuures, et kostja esitas kohtule hagivastuse 29.09.2023, seega oli kostja vahetult asja materjaliga tutvunud ja neid läbi töötanud. Hageja 08.11.2023 seisukohaga tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu on põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses. 13.11.2023 kohtuistungil osalemise ja protokolliga tutvumise ajakulu on kokku põhjendatud 1 tunni ulatuses. Menetluse lõpetamise määruse ja hageja taotlustega tutvumise ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on kokku põhjendatud 1 tunni ulatuses. Arvestades menetluse sisu ja mahtu, on kostja esindaja toimingud ja ajakulu põhjendatud kokku 11 tunni ulatuses, s.o 1980 eurot.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 2 alusel on põhjendatud sõidukulud 55 eurot.
8.Kokku on lepingulise esindaja põhjendatud tasu ja kulud 2035 eurot. Menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja leiab jätkuvalt, et menetluskulude kandmine on tõendamata ja menetluskulude nimekirjad on võltsitud.
10.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
13.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2035 eurot. Maakohtu määrus on seega TsMS § 466 lg 3 alusel jõustunud osas, millega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi 4869 ulatuses rahuldamata.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. 3
2-22-16966
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja tunnitasu osas), arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, õiglane ja põhjendatud. Seejuures vähendas maakohus menetlusdokumentide sisu ja kvaliteedi tõttu oluliselt taotletavate menetluskulude suurust ning pidas kostja kantud õigusabikuludest 6904 eurost põhjendatuks vaid 2035 eurot (sh sõidukulud 55 eurot). Määruskaebuses hageja kordab oma maakohtus esitatud väiteid menetluskulude kandmise tõendamatuse ja kulude põhjendamatuse kohta. Kaebuses ei ole maakohtu poolt põhjendatuks peetud kulude osas konkreetseid vastuväiteid esitatud. Seega puudub ringkonnakohtul alus maakohtu diskretsiooniotsuse ümber hindamiseks.
16.Vastuseks kaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud. Kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool peab kohtu nõudmisel TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi tõendama esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu või täpsustama hüvitatavaid menetluskulusid. Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist (vt ka RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). Kostja esitas koos 13.10.2023 ja 29.01.2024 menetluskulude nimekirjadega Serenissimus Legal OÜ arved. Maakohus ei pidanud vajalikuks kostjalt täiendavaid menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ega kulude täpsustamist nõuda ning seda ei pea vajalikuks ka ringkonnakohus. Kostja on osalenud menetluses lepingulise esindaja kaudu ja esile toodud asjaoludel puudub alus arvata, et kostjal ei oleks talle osutatud õigusteenuse eest tasumise kohustust.
17.Kostja menetluskulude nimekirjad ei ole esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega. TsMS § 176 lg 1 kohaselt, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude nimekiri enne kohtuvaidlusi ja nimekiri kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, esitatakse kohtu määratud tähtajaks. Menetlusosaline võib esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga ka kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama (RKTKo 07.09.2016, 32-1-6016, p 14). Kostja esitaski menetluskulude nimekirja 13.10.2023 kohtuistungiga samal päeval. 29.01.2024 menetluskulude nimekiri on esitatud maakohtu 22.01.2024 määruses märgitud tähtajaks. Seega järgis kostja kulunimekirjade esitamisel nii seadust, kui kohtu antud juhiseid. Asjaolu, et kohus määras hagi menetlusse võtmise määruses tähtaja hagi menetlusse võtmise hetkeks tekkinud kulude kohta nimekirja esitamiseks, seda järeldust ei muuda.
18.Ülejäänud määruskaebuse väited, mis puudutavad menetluse juhtimist kohtuniku poolt ja menetluse sisu, ei oma käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tähtsust ja ringkonnakohus neid seetõttu ei käsitle. Kolleegium märgib siiski, et ei pea siinses asjas esile toodud asjaoludel vajalikuks kuriteoteate esitamist. TsMS § 45 lg 6 ja § 277 lg 5 viimane lause reguleerivad olukorda, kus kuriteo tunnused ilmnevad kohtu, mitte menetlusosalise hinnangul. Eeltoodu ei võta hagejalt võimalust kuriteoteade ise esitada.
19.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu diskretsiooniotsus põhjendatud ja menetlusnormidega kooskõlas. Määruskaebus jääb seega rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
4
2-22-16966 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.