AS ÜHISTEENUSED hagi Select Service Partner Eesti Aktsiaseltsi vastu võla nõudes 182,20 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post xxx) Kostja: Select Service Partner Eesti Aktsiaselts (registrikood 10555615
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Select Service Partner Eesti Aktsiaseltsilt AS ÜHISTEENUSED kasuks leppetrahv 80 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 13,28 eurot ja viivis põhinõudelt summas 80 eurot alates 17.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Menetluskulud jätta Select Service Partner Eesti Aktsiaselts kanda.
4.Välja mõista Select Service Partner Eesti Aktsiaseltsilt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud kokku 295 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 175 eurot.
Välja mõista Select Service Partner Eesti Aktsiaseltsi AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.04.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt parkis Select Service Partner Eesti Aktsiaselts (kostja) sõidukit registreerimismärgiga XXX 10.08.2023 AS Ühisteenused (hageja) poolt parkimist opereeritavas Veerenni tn 38, Tallinn, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 40 eurot tasumist. Parklas tohivad parkida vaid Ovaal ja Ellips maja kliendid elektroonilise registreeringu alusel. Kostja parkimise algusaega elektrooniliselt ei fikseerinud. Parkimisautomaadi logidest nähtub, et sõiduki parkimist elektrooniliselt ei olnud registreeritud, mistõttu oli tegemist parkimistingimuste rikkumisega. Samuti parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga XXX 21.02.2024 kostja poolt parkimist opereeritavas Tatari tn 56/58, Tallinn, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 40 eurot tasumist. Parklas tohib parkida vaid tasu makstes. Kostjal oli parkimistasu maksmata. Selle alusel koostas hageja leppetrahvide nõuded, mis kostja on jätnud hagejale tasumata. AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvide tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 13,28 eurot. Leppetrahvi sissenõudekulud moodustavad kummagi trahvinõude eest kokku 80 eurot. Hageja on seoses võla sissenõudmisega saatnud meeldetuletuskirju, teinud päringuid Transpordiametile, töödelnud ja kontrollinud nõude andmeid, teinud kontaktandmete otsinguid ja päringuid jne. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 80 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,28 eurot ning viivise
2
tagastamata põhinõudelt (80 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 17.04.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma põhivõla, kuid ei ole nõus tasuma viiviseid ja sissenõudmiskulusid, sest need on tekkinud (tekitatud) AS Ühisteenuste ja Julianus Inkasso ebaprofessionaalse ja ignorantse tegevuse tulemusel. 10.08.2023 parkimise osas Veerenni tn-l 38 märkis kostja, et ta ei vaidlusta mitte trahvi, vaid sellega seonduvaid lisanõudeid, mis tulenevad seotud osapoolte ebaprofessionaalsusest ja ignorantsusest. Hageja väide, et sõiduki parkimist ei olnud elektrooniliselt fikseeritud, ei ole sellise ajavahemiku jooksul (ehk parkimise algus, mis on näha parkimiskellalt- 11:49/50 ja trahvi väljakirjutamise aeg 11:49) füüsiliselt võimalik – see ajavahemik oli praktiliselt 1 minut või isegi alla selle. Seega saab arutlusealust trahvi lugeda pahatahtlikuks, sest puudus mõistlik aeg parkimisaja alguse fikseerimiseks muudmoodi, kui parkimiskellaga. Kostja on antud hoone rentnik. Nimetatud päeval tarnis ettevõtte auto kasutaja Veerenni 38 asuvasse bistroosse kaupa. Parkimisaja fikseeris ta parkimiskellaga. Kauba tarnimise protseduur kestis maksimaalselt 3 minutit. Esimene informatsioon nimetatud trahvi kohta saadi Julianus Inkassolt 22.09.2023. Kuna kostjal puudus igasugune informatsioon, et kostjal üldse mingi trahv on (ettevõtte autot kasutab mitu inimest), siis palus kostja sellekohast informatsiooni, saates vastavasisulise e-kirja Julianus Inkassole. Samuti palus kostja selgitust auto kasutajalt. Tema selgitus lühidalt: parkimine fikseeriti kellaga, kaup viidi bistroosse, välja tulles kohtuti parkimiskontrolöriga, kes oli just asetanud trahvi autole ja pildistas seda. Kasutaja selgitas olukorda – et parkis vähem kui 3 minutit ja parkimisaja algus oli fikseeritud parkimiskellaga. Kontrolöriga tekkis sõnavahetus. Auto kasutaja keeldus trahvi vastu võtmast, andis selle kontrolörile tagasi ja sõitis minema. Hageja ei ole kostjat teavitanud trahvist. Kostjal puudus informatsioon tasumata trahvist, seega ka võimalus olukorda mõistlikult lahendada (trahvist teades oleks kostja saanud pöörduda majahalduri poole, kes oleks saanud trahvi tühistada, või oleks kostja tasunud trahvi hagejale õigeaegselt). Hageja käitus pahatahtlikult, jättes meid teavitamata, ning seeläbi võttes kostjalt võimaluse trahvi õiglaseks käsitlemiseks. Julianus Inkasso ei püüdnudki leida lahendust, ignoreerides meie abipalveid. 21.02.2024 parkimise kohta Tatari tn-l 56/58 selgitas kostja, et ettevõtte auto kasutaja käis antud aadressil vastu võtmas pakki. Parkimisaja alguse fikseeris parkimiskellaga. Ca 3 min peale parkimise alustamist oli kojamehe vahele esitatud trahvinõue. 27.02.2024 sai kostja esindaja auto kasutajalt trahvinõude ning koheselt vaidlustas trahvi (sest oli arvamusel, et selles piirkonnas on parkimiskellaga võimalik 15 min tasuta parkida) hageja kodulehel. Mitte mingisugust edasist teavitust hageja poolt ei järgnenud. 07.06.2024 saabus võlanõue Julianus Inkassolt, millele kostja vastas koheselt. 12.06.2024 sai kostja Julianus Inkassolt vastuse hageja Teatisega, millele kostja vastas sooviga saada täpset informatsiooni, millal ja mis kujul on meid teavitatud, sest tekkis õigustatud kahtlus, et hageja teavitussüsteem ei toimi korrektselt. Sellele vastuseks sai kostja Julianus Inkassost kirja, kus väideti, et hageja on saatnud vaideotsuse. 19.06.2024 sai kostja Julianus Inkassolt vastuse koos kuvatõmmisega hageja tööprogrammist, millest ei ole kuidagi näha, kuhu/millisele e-mail aadressile kõnealune teavitus on edastatud ning mis mitte kuidagi ei kinnita, et teavitus on meieni jõudnud.
3
Hageja ei ole kostjat teavitanud vaideotsusest. Sellest teades oleks kostja koheselt trahvi tasunud, kuna Julianus Inkasso edastatud vaideotsusest selgus, et kostja ongi eksinud, ja kostja tunnistab oma eksimust. Seega puudus kostjal võimalus olukord mõistlikult lahendada – pole võimalik tasuda millegi eest, mille olemasolust ei tea. Kostjal puudus igasugune võimalus mõistlikuks kompromissiks, sest kostja ettepanekuid ja teabenõudeid ignoreeriti. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 29.05.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Puudub vaidlus, et kostja on olnud 10.08.2023 ning 21.02.2024 sõiduauto numbrimärgiga XXX omanik. Nimetatud sõiduk pargiti 10.08.2023 ning 21.02.2024 hageja opereeritavatele parkimisaladele Veerenni tn 38, Tallinn (dtl 31-38) ning Tatari tn 56/58, Tallinn (dtl 39-44).
6.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava
4
lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates oli nähtav parkimistahvel, millelt Veerenni tn 38, Tallinn parkla osas nähtus, et seal tohivad parkida vaid Ovaal ja Ellips maja kliendid elektroonilise registreeringu alusel (dlt 37) ning Tatari tn 56/58, Tallinn parkla osas, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (dtl 4344). Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid oli kohtule esitatud fotode põhjal parklatesse sisenedes nähtav. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 10.08.2023 Veerenni tn 38, Tallinn parklasse parkimisel ning 21.02.2024 Tatari tn 56/58, Tallinn, parklasse parkimisel. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik.
7.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on määranud kostjale leppetrahvid kokku summas 80 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks Tatari tänaval parkimise eest tasunud. Samuti on leidnud tõendamist, et kostja ei olnud sõiduki parkimist Veerenni tänaval elektrooniliselt registreeritud (dtl 45-48). Seega rikkus kostja parkimistingimusi. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
5
Hagile lisatud piltidest nähtub, et mõlemad leppetrahvinõuded on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 38). Kuna leppetrahvid on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumised avastati, siis on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas erandlikud asjaolud puuduvad.
8.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvide tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Leppetrahvinõuete kohaselt oli nende tasumise tähtaeg 14 päeva. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 80 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb seega hagejale välja mõista leppetrahv 80 eurot. Kohus peab vajalikuks siinkohal ka selgitada, et vaide esitamine ei vabasta leppetrahvi õigeaegselt tasumise kohustusest. Seega ei oma vaide lahendamisega seotud asjaolud iseenesest hageja leppetrahvi nõude lahendamisel tähtsust.
9.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud kokku 80 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning hageja on saatnud meeldetuletuskirju, teinud päringuid Transpordiametile, töödelnud ja kontrollinud nõude andmeid, teinud kontaktandmete otsinguid ja päringuid. Seega on hageja nõue summas 80 eurot põhjendatud.
10.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
6
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr 1045000534 viivis perioodi eest 25.08.2023 kuni 16.04.2025 moodustab 7,94 eurot ning leppetrahvi nr 0204067674 viivis perioodi eest 07.03.2024 kuni 16.04.2025 moodustab 5,34 eurot.
11.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv kokku summas 80 eurot, sissenõudekulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 13,28 eurot ja viivis põhinõudelt summas 80 eurot alates 17.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku 627 eurot, s.o riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3 tunni eest summas 507 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
7
Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud käesolevas tsiviilasjas eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ning kostja vastusele seisukoha koostamisele. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ning kostja vastusega tutvumisele ning sellele seisukoha koostamisele kokku saab lugeda 1,75 tundi. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja tunnihind põhjendatud, kuna see vastab pigem vandeadvokaadist esindaja tunnihinnale. Kohtu hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Seega on hagiavaldusega seotud põhjendatud esindaja kulu 175 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 295 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 295 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (295 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.