Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Leanika Tamm 07. aprill 2020.a, Pärnu kohtumaja 2-19-20592 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.S. vastu põhivõlgnevuse 809,16 €, viivise 673,03 € ja sissenõudekulu nõudes 1630,32 eurot nende Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected] Kostja: K.S., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Lihtmenetlus
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja lahendamise viis Menetlusliik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt hagiavaldus K.S.ilt (S.) hageja PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel 26.02.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 3715497, 09.11.2015.a sõlmitud liitumislepingu nr 4315878 ning osamaksetega vara müügilepingute ja 02.05.2016.a sõlmitud liitumislepingu nr 4914098 (kliendinumber xxxxxxxxxxx) alusel koostatud arvetest nr 2015507772, 2015938259, 2016435711 ja 2016683838 tulenev võlgnevus kogusummas 966,03 eurot, millest põhivõlgnevus 766,20 eurot, viivis perioodil 19.06.2016.a kuni 16.12.2019.a 199,83 eurot.
3.Välja mõista kostjalt K.S.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt summas 766,20 eurot alates 17.12.2019.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue K.S.i vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 438,53 eurot.
5.Jätta läbivaatamata PlusPlus Capital AS nõue sissenõudekulu hüvitamiseks summas 30 eurot.
6.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue K.S.i vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. 1/4
2-19-20592 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohus võttis 25.02.2020.a menetlusse PlusPlus Capital AS hagiavalduse K.S.i vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. K.S.ile toimetati 20.12.2019.a hagiavaldus, 17.01.2020.a hagiavalduse täiendus ja lisad ning 25.02.2020.a kohtumäärus kätte isiklikult 21.03.2020.a. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 06.04.2020.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.
2.Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingute nr 2/4
2-19-20592 3715497, 4315878, 4914098 ning osamaksetega vara müügilepingute (kliendinumber xxxxxxxxxxx) kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kokku summas 766,20 euro väljamõistmiseks kostjalt.
4.Kohtu hinnangul Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
5.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär 01.01.2016.a oli 0,05% ning perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 178,45 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.06.2016.a – 16.12.2019.a eest summas 159,39 eurot, põhivõlgnevuselt 65,71 eurot ajavahemikul 19.08.2016.a kuni 16.12.2019.a eest summas 55,89 eurot, põhivõlgnevuselt 65,71 eurot ajavahemikul 19.09.2016.a kuni 16.12.2019.a 54,46 eurot ja põhivõlgnevuselt 456,33 eurolt ajavahemikul 19.10.2016.a kuni 16.12.2019.a 368,62 eurot (seega viivisemäär 25,55% aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24). 3/4
2-19-20592
6.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina.
7.Hageja on arvestanud viiviseid tasumata arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni päevani. Arve nr 2015507772 summas 178,45 euro tasumata jätmise eest on hagejal õigus nõuda viivist perioodil 19.06.2016.a kuni 16.12.2019.a summas 49,89 eurot, arve nr 2015938259 summas 65,71 euro tasumata jätmisel viivist perioodil 19.08.2016.a kuni 16.12.2019.a 17,49 eurot, arve nr 2016435711 summas 65,71 euro tasumata jätmisel perioodil 19.09.2016.a kuni 16.12.2019.a 17,05 eurot, arve nr 2016683838 summas 456,33 euro tasumata jätmisel viivist perioodil 19.10.2016.a kuni 16.12.2019.a 115,40 eurot.
8.Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 199,83 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 438,53 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 766,20 euro täitmiseni.
9.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus on selgitanud hagejale 09.01.2020.a, et kui hageja esitab sissenõudekulude hüvitamise nõude VÕS § 1132 lg 2 järgi, tuleb arvestada, et sissenõudekulude hüvitise piirmäär kehtib kogu lepingu ja sellest tulenevate nõuete kohta, st võlausaldaja ei saa nõuda sissenõudekulusid iga lepingust tuleneva nõude osas eraldi. Tsiviilasjas 2-19-13137 on hageja esitanud kostja vastu hagiavalduses sissenõudekulu hüvitamise nõude summas 25 eurot. Hageja nõue tsiviilasjas 2-19-13137 nagu ka käesolevas tsiviilasjas tuleneb liitumislepingust 3715497, 4315878, 3715497 lisast nr 4315843 osamaksetega vara müügilepingust (kliendinumber xxxxxxxxxxx). Kohus on tsiviilasja 2-19-13137 menetluse lõpetanud 23.09.2019.a kompromissiga, mille kohaselt kostja tasub mh sissenõudekulu nõue 25 eurot. TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel, kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Menetluskulud
10.Kohtule 20.12.2019.a ja 17.01.2020.a esitatud hagiavalduste ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 225 eurot ja esindaja kulud summas 420 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 4/4
2-19-20592 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud kokku riigilõivu summas 225 eurot.
12.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama PlusPlus Legal OÜ jurist ning hageja esindamise eest on PlusPlus Legal OÜ esitanud hagejale kokku arve summas 420 eurot.
13.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles on esitatud väga lihtne hagiavaldus. Hageja esitas K.S.i vastu eraldi nõuded, sh eraldi hagiavaldused, tsiviilasjades nr 2-19-20592 ja 2-19-13137. Kohus leiab, et hagejal oli võimalik esitada kostja vastu nõuded koondada ühte hagisse, seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kulud 2 hagiavalduse koostamise eest.
14.Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.
15.Kohus on eelnevalt selgitanud, et hagejal oli võimalik esitada nõuded kostja vastu ühes hagiavalduses. Hageja on teinud ebavajalikke kulutusi ilmselgelt väikeste nõuete eraldi väljamõistmiseks kohtu kaudu, seega ei ole põhjendatud nende kulutuste kostja kanda jätmine. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik
5/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.