lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-120177/13

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 31.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-120177/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1465
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING AUTODOKTOR10190361(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-120177

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusliik Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad

Edasikaebamise kord

31. märts 2020 Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja 2-19-120177 OSAÜHING AUTODOKTOR hagi L.J. ja A.T. vastu võlgnevuse nõudes 1511,85 eurot Lihtmenetlus, kirjalik menetlus Leanika Tamm Hageja: OSAÜHING AUTODOKTOR, registrikood 10190361; asukoht: Pikk tn 9, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond Hageja lepinguline esindaja: Kaili-Helina Kolts, Aachen Õigusabi OÜ; e-post: [email protected] Kostja I: L.J., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxx Kostja II: A.T., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Edasikaebamise õigus lihtmenetluse asjas puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 627 lg 21. Kohus selgitab, et üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Mõista kostjatelt L.J.alt (J. IK xxxxxxxxxxx) ja A.T.ilt (T. IK xxxxxxxxxxx) OSAÜHING AUTODOKTOR (RK10190361) kasuks välja 1442,69 eurot (s.o. põhivõlgnevus summas 1161,96 eurot ja hagi esitamise ajaks (13.09.2019) sissenõutavaks muutunud viivis summas 256,95 eurot). Mõista kostjatelt L.J. ja A.T. hageja OSAÜHING AUTODOKTOR kasuks viivis 0,02% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast s.o. 14.09.2019 põhivõlgnevuselt (1161,95 eurot) kuni nõude kohase täitmiseni. Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate L.J. ja A.T.

2-19-120177

Mõista kostjatelt välja menetluskulud kogusummas 981 eurot: s.o. riigilõiv summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ja kulud õigusabile 7 tunni eest (tunnitasuga 90 €+käibemaks) summas 630 (kuussada kolmkümmend) eurot. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SELGITUSED

1.Tulenevalt vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lahendab asja lihtsustatud menetluses, mille olemust on kohus pooltele menetlusse võtmise määruses selgitanud. Menetlusosalised ei ole soovinud ärakuulamist. Kohus leiab, et antud vaidluse asjaolud on piisavalt selged ning kirjalik eelmenetlus poolte seisukohtade ja tõendite kogumisel on olnud ammendav. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses,
2.poolte poolt kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal.

HAGI ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUSED

2.1.Pärnu Maakohtu menetluses on alates 27.09.2019 OSAÜHING AUTODOKTOR hagi L.J. ja A.T. vastu võlgnevuse nõudes. Haginõue koosneb hageja poolt perioodil 29.11.2016-09.12.2016 teostatud autoremonttööde eest Kostjale I kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz reg nr 463 BDT. Remonttööde hind on 1161,95 eurot, mille eest on hageja väljastanud arve A-2115 09.12.2016. Remonttööd tellis kostja II ning sõidukil käis järel ja viis selle vastu hageja tahet remonditöökojast 09.12.2016 minema kostja I. Arve on kuni käesoleva ajani tasumata. Hageja on esitanud viivisearvestuse, mis hagi esitamise seisuga (13.09.2019) on 256,95 eurot. 2.2.Kostja I on hagile vastanud 09.12.2019. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna hagejal puudub lepinguline kostja I-ga.. Hageja on esitanud kohtule ka kostja I ja Kostja II vahelise lepingu1, mille p 3.2 on selgesõnaliselt kirjas, et kõik sõidukiga MB 320, reg nr 463BDT kulud (sh remondi) kannab Alar T.. Seega oli kostjate vahel leping, mille kohaselt vastutab Alar T. nimetatud sõiduki remondi teostamise kulud. 2.3.Kostja II nõuetekohast vastust hagiavaldusele tähtaegselt esitanud ei ole. Kostja on hagile vastanud üherealise ja allkirjastamata e-kirjaga 19.02.2020

3.Poolte vahel puuduvad vaidlused järgmistes asjaoludes: 

 

Hageja teostas remondi kostja I kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz reg nr 463 BDT. Remonttööde hind on 1161,95 eurot, mille eest on hageja väljastanud arve A-2115 09.12.2016 Kostja II tellis remonttööd hagejalt. Kostja I viis sõiduki hageja valdusest 09.12.2016 minema.

Hageja tõend: lisa hagiavaldusele nr 3. Laenu vahendamise leping 23.11.2016 hagiavalduse digikonteineris

2-19-120177

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Poolte vahelise vaidluse esemeks on küsimused: milline õigussuhe on hageja ja kostjate vahel ning kas üks kostjatest või mõlemad kostjad solidaarselt on kohustatud hagejale remontööde eest väljastatud arve alusel tasuma.

4.Võlaõigusseaduse VÕS § 8 lg 2 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudub selle üle, et töövõtulepingu - remonditeenuse tellis kostja II, seega vastutab kostja II lepingust tuleneva kohustuse täitmise eest VÕS § 635 lg 1 alusel: töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
5.Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendi2 põhjal, et kostja I on töövõtulepingu esemeks olnud sõiduki omanik. Kostja I on esitanud vastuväite, mille kohus jätab arvesse võtmata kuna . kohtu hinnangul on peamiseks vaidlust välistavaks asjaoluks fakt, et kostja I käis isiklikult koos oma elukaaslasega kostja II poolt remonti viidud sõidukil hageja tegutsemiskohas järel ja viis sõiduki hageja tahte vastaselt minema. Seega oli kostja I teadlik sõlmitud lepingust, ning võttis lepingu esemeks oleva sõiduki vastu. Sealjuure ei esitanud kostja I parandustöödele ühtki vastuväidet. VÕS § 80 lg 1 lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Antud juhul on tegemist kostja II kui kolmanda isiku kasuks (remonditava auto omanik) sõlmitud lepinguga. VÕS § 80 lg 1 lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kostja II on antud juhul tegutsenud käsundita kostja I huvides ning kostjal II on leping sõidukiga seonduvate kulutuste kandmiseks, millega tal on lepinguline kohustus küll kostja I, kuid mitte hageja suhtes. Seega tegutses kostja II Kostja I ja iseenda huvides, sõlmides hagejaga Kostja I-le kuuluva auto parandamiseks töövõtulepingu. Seega on tegemist käsundita asjaajamisega kostja I huvides. Kostja I on selles lepingulises suhtes otsene kasusaaja. Ilmselt on kostjate vahel eksisteerinud lisaks lepingule ka kokkulepe eseme vahelduva käsutamise osas, mida tõendab fakt, et auto viis parandusse kostja I aga autole järgi läks kostja II. Kostja I on hageja poolt täidetud kohustuse teostada remonttöid juba 109.12.2016 vastu võtnud. Hageja võib nõuda võlgnevuse tasumist nii tegelikult kasusaajalt, kostjalt I s.o. L.J.alt kui ka kostjalt II A.T.ilt, juhindudes VÕS § 1030 lg 1.
6.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-107-16 p 12 leidnud, et VÕS § 1030 on VÕS § 1029 kõrval VÕS § 1028 suhtes erinormiks. VÕS § 1028 järgi saab üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt, kuid erandina võimaldab seadus lisaks soorituse saajale nõuda raha tagasi ka kolmandalt isikult VÕS § 1030 lg 1 järgi kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul (VÕS § 80). Seega on soorituse tegijal VÕS § 1030 lg-s 1 nimetatud eelduste esinemisel õigus valida, kas ta nõuab VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneval alusel saadu tagastamist. Seega on

Hagiavalduse lisa 3, Laenu vahendamise leping

2-19-120177 Kostja I ja II solidaarvõlgnikud vaatamata asjaolule, et kostjad ühiselt ei tellinud remontööd sõidukile.

7.VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjad ei ole vaidlustanud teostatud töid ega nende maksumust. Seega tuleb hagi rahuldada kogu ulatuses mõlema kostja vastu solidaarselt. Kohus selgitab, et hagi rahuldamine kostjate poolt solidaarselt ei muuda kostjate omavahelisi lepingulisi kohustusi. Juhul kui esinevad lepingust tulenevad alused, võib üks kostja teise suhtes esitada regressinõude, kuid nende nõuete lahendamine ei kuulu käesoleva vaidluse raamesse.
8.Viivised: VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja põhinõue on 1161,95 eurot, mis on esitatud lisas 1 toodud arve alusel, sissenõutavaks muutus arve alates 10.12.2016 ning teenuse sisu oli sõiduki käigukasti parandamine. Hageja seadusest tulenevas määras viivisenõue kostjate vastu seisuga 13.09.2019 on 256,95 eurot. Sellele lisaks soovib hageja viivise tasumist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hageja on esitanud hagninõudes viiviste arvestuse sissenõutavaks muutunud viivise osas kuni hagi esitamiseni ning sealt edasi jooksva viivisena 0,02% päevas mis on alla VÕS § 94 toodud seadusjärgse viivise määra (0,021918...), seega võlgnikule soodsam. Kohus leiab, et viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud ning mõistab hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja viivise 0,02% päevas põhinõudelt summas 1161,95 eurot kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 173 lg 1;TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud menetluskulud kogusummas 981 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ja hageja kuludest õigusabile kokku 7 tunni eest (tunnitasuga 90 €+käibemaks) summas 630 (kuussada kolmkümmend) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja