Finshly OÜ (likvideerimisel) väljakuulutamiseks Kohtuistungil 11. juuni 2025. a
Avalduse läbivaatamine Menetlusosalised
avaldus
pankroti
Võlgnik: Finshly OÜ (likvideerimisel; registrikood 14649342; asukoht Tornimäe 7-32, 10145 Tallinn), likvideerija Vladimir Kutšmei (isikukood xxx, e-post [email protected]), juhatuse liige kuni 18.03.2024. a M S (isikukood xxx, e-post xxx) Ajutine haldur: vandeadvokaat Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ, asukoht Lelle 24, 11318 Tallinn, e-post [email protected])
Resolutsioon
1.Rahuldada Finshly OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja Finshly OÜ (likvideerimisel; registrikood 14649342) pankrot 7. juulil 2025. a kell 10.00.
3.Nimetada Finshly OÜ (likvideerimisel) pankrotihalduriks vandeadvokaat Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ, asukoht Lelle 24, 11318 Tallinn, e-post [email protected], telefon +372 56 221 091).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 4. august 2025. a algusega kell 10.00 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3006.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. See kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada M Sit vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 4. augustil 2025. a kell 9.55. Kui M S vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Kohustada M Sit hiljemalt 21.07.2025. a esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga võlgniku bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning üle andma pankrotihaldurile kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid ning kõik dokumendid võlgniku tehingute kohta. Kohus selgitab, et kohtu korralduse täitmata jätmisel on kohtul õigus PankrS § 89 alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
9.Määrata ja maksta välja Mark Uskale ajutise halduri tasu summas 918 eurot (lisandub käibemaks 24%) võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 25.06.2025. a tasutud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – Advokaadibüroo USKA OÜ (arveldusarve AS LHV Pank nr xxxx). Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Finshly OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt kustutati Finshly OÜ 18.03.2024. a äriregistrist ÄRS § 61 lõike 2 alusel. Tartu Maakohtu 25.10.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-11820 ennistati Finshly OÜ äriregistris ning otsustati läbi viia täiendav likvideerimine. Likvideerija hinnangul on võlgnik on maksejõuetu, kuna tal on sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 50 euro ulatuses, kuid puudub mistahes likviidne vara. Veelgi enam, 20.09.2026. a muutub sissenõutavaks võlgniku ligikaudu 3 500 000 euro suurune kohustus xxx (pankrotis) ees. Võlgniku varalist seisu arvestades on ilmne, et ta ei ole mingil juhul suuteline seda kohustust täitma. Võlgnikul puudub majandustegevus ning tema suhtes on kohus määranud täiendava likvideerimise. Likvideerijal puuduvad andmed, mis võimaldaksid kindlalt tuvastada ja sisse nõuda võimalikke kolmandate isikute kohustusi võlgniku ees. Võlgniku endine juhatuse liige ei tee likvideerijaga koostööd ega esita nõutud teavet, mis on vältimatult vajalik potentsiaalsete debitoorsete nõuete sissenõudmiseks. Võlgnik palub määrata ajutine pankrotihaldur. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Finshly OÜ (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Mark Uska.
2.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega ning ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
3.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul rahalisi kohustusi summas 3 212339,30 eurot (võlg xxx (pankrotis) ees). Võlgnikul vara puudub. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole 2
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
4.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamiseks puudub perspektiiv. Võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud 2022. a aastal. Vastavalt äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et endine juhatuse liige M S on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi.
5.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
6.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kontolt on tehtud makseid erinevatele äriühingutele. Äriühingute juhatuse liige on olnud M S. xxx OÜ ja OÜ xxx xxxx ehk ühingud, millele on tehtud suurimates summades makseid, on äriregistrist kustutatud vastavalt 15.12.2022. a ja 09.01.2024. a majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Tõenäoliselt on tegemist varatute ühingutega, mistõttu on nimetatud ühingute suhtes nõuete sissenõudmine muutunud perspektiivituks. Puudub info, et Võlgnik oleks asunud enda nõudeid sisse nõudma. Arvestades ÄSi § 187 lg-s 2 sätestatud tõendamiskoormist ja Riigikohtu praktikat (tsiviilasi 2-17-10474 p 22), mille kohaselt on ühingu nõuete sisse nõudmata jätmine on käsitletav juhatuse liikme kohustuse rikkumisena, siis Haldur loeb käesoleval hetkel maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisvea.
7.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Halduri hinnangul on Võlgniku endine juhatuse liige M S rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1), millest tulenevalt võib Võlgnikul olla tekkinud kahjunõue. Haldur ei pea kahjunõude sissenõudmist perspektiivikaks, kuivõrd see võib olla aegunud (ÄS § 187 lg 3). Avalikest allikatest (AT, äriregister) nähtub, et M Si suhtes on algatatud täitemenetlus(ed), mis osutab, et endine juhatuse liige ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Halduri hinnangul on M S rikkunud ÄSi § 180 lg 5 1, kuivõrd olemasolevatele andmetele tuginedes pidanuks hiljemalt 15.12.2022. a, kui äriregistrist kustutati xxx OÜ, olema ilmne, et Võlgnik ei suuda täita oma rahalisi kohustusi ning et Võlgnik on maksejõuetu.
8.Võlgnikul võib olla rahaline nõue xxx OÜ suhtes. Haldur ei pea nõude sissenõudmist perspektiivikaks, kuivõrd tegemist on ühinguga, millel on alates 2020. a esitamata majandusaasta aruanded ning tasumata Tartu Maakohtu registriosakonna määratud trahvid. Arvestades viimasest maksest möödunud aega, võib tegemist olla ka aegunud nõudega (TsÜS § 146).
9.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus kohustab PankrS § 86 lg 1 alusel M Sit vande andmiseks. 3
10.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik rikkunud PankrS § 85 (teabe andmise kohustus) sätestatud kohustust. M S ei ole vastanud ajutise halduri teabenõudele. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab M Sit andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. Ajutise halduri tasu
11.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
12.Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 918 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Vastuväiteid ajutise halduri tasu osas kohtule esitatud ei ole. Ajutise halduri tasu kuulub PankrS § 150 lg 2 alusel väljamaksmisele pankrotivara arvelt. Käesoleval juhul pankrotivara puudub seega kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldaja poolt 25.06.2025. a tasutud deposiidi arvelt.
13.Kohus selgitab, et PankrS § 11 lg 11 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul võlausaldajal, kes on teinud PankrS § 11 lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist vastavalt PankrS § 30 lõikes 3 sätestatule. PankrS § 30 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.