If P&C Insurance AS hagi I. V. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
4755,11 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: If P&C Insurance AS, rk 10100168, asukoht: Lõõtsa 8a, Tallinn, lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: I. V., ik XXX , viibimiskoht hagiavalduses XXX
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista välja kostjalt I. V.-lt hageja If P&C Insurance AS-i kasuks põhivõlgnevus 3784,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 04.07.2025 seisuga summas 949,86 eurot.
3.Mõista välja kostjalt I. V.-lt hageja If P&C Insurance AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (3784,37 euro) tasumata jäägilt alates 05.07.2025 kuni põhivõlgnevuse 3784,37 euro tasumiseni.
Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja I. V. kanda. Mõista välja kostjalt I. V.-lt hageja If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulude katteks 760 eurot.
5.Mõista välja kostjalt I. V.-lt hageja If P&C Insurance AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskuludelt (kokku 760 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord 1
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.If P&C Insurance AS (edaspidi hageja) esitas 03.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, 03.07.2024 Viru Maakohtule hagi I. V. (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes ning 11.09.2024 hagiavalduse täienduse koos lisadega.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 17.02.2023 XXX juures kahjujuhtum, milles osalesid sõiduk BMW 530D (reg. nr. XXX) ja kostja poolt juhitud Mercedes-Benz ML 320 (reg. XXX). Kahjujuhtumi põhjustas kostja, kes oli sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, kostja alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,42 mg/l kohta (Viru Maakohtu 19.02.2023 otsus nr. XXX, kohtu märkus: viidatud lahend on teistmise korras tühistatud, 18.12.2023 on tehtud uus lahend nr. XXX). Kostja sõiduk Mercedes-Benz ML 320 (reg. nr. XXX) oli kahjujuhtumi toimumise ajal kindlustatud hageja poolt. Kahjujuhtumi tulemusena kahjustada saanud sõiduki BMW 530D pukseeris RedGo Estonia OÜ ja esitas 27.02.2023 sõiduki pukseerimise arve nr 230408 summas 58,80 eurot. Sõiduki taastamiseks koostas kalkulatsiooni ja remontis auto Heimarus OÜ, esitades 21.04.2023 arve nr 30936 summas 3725,57 eurot. Hageja tasus sõiduki pukseerimis- ja remondikulud. Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 11.05.2023 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 3784,37 eurot, kuna liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kahjunõudes andis hageja kostjale 10 päeva kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole nõuet tasunud, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on 2
kostja suhtes viivise nõue alates 26.05.2023, mil möödus hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. Hageja arvestab viiviseid alates nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamiseni seadusejärgse viivisemääraga. Viivised tasumata põhinõudelt 3784,37 eurolt perioodil 26.05.2023 – 03.07.2024 on 507,15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka jooksvad viivised alates 04.07.2024 põhivõla jäägilt kuni põhinõude (3784,37 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 02.02.2025 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.01.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 17.01.2025 ja loeti kättetoimetatuks 02.02.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 17.02.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
6.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud kogu ulatuses.
7.Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustuslepingu alusel kahjustatud isikule kahju hüvitanud (tasunud sõiduki remondimaksumuse), seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel on kahjustatud isiku nõue kostja vastu läinud üle hagejale. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 59 lg 2 kohaselt kui kindlustushüvitise on kahjustatud isikule välja maksnud kahjustatud isiku kindlustusandja, esitab käesolevas jaos sätestatud tagasinõude kahju põhjustaja kindlustusandja pärast käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmist kahjustatud isiku kindlustusandja ees. 3
RKTK on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 punktis 11 leidnud, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Puudub vaidlus, et kostja juhtis 17.02.2023 sõidukit joobeseisundis, mida tõendab ka jõustunud Viru Maakohtu 18.12.2023 kohtuotsus kriminaalasjas XXX. Kostja kahjustas teisele isikule kuuluvat sõidukit ning tekitas oma teoga varalise kahju, mille hageja hüvitas summas 3784,37 eurot kahju kannatanule. Seega on kohtu hinnangul LKindlS § 53 lg 1 p-s 4 sätestatud eeldused täidetud ning hageja tagasinõue põhjendatud. Kohus rahuldab hageja kahjunõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 3784,37 eurot.
8.Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 26.05.2023, mil möödus hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise alates 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.07.2024 summas 507,15 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 38). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt 3784,37 eurolt alates 04.07.2024 – 04.07.2025 (k.a) ehk 366 päeva eest, mis moodustab 442,71 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 04.07.2025 seisuga kokku summas 949,86 eurot (507,15 + 442,71).
10.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 05.07.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt kuni põhivõlgnevuse 3784,37 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 2834,51 eurot (3784,37 –949,86).
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4
Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
13.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 560 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §484 2 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
16.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
17.Õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
18.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid kindlustusjuhtumi asjaolude ning nõutavate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole 5
pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist ülemäära keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 180 eurot (käibemaksuta).
20.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.