Muud › CMR

rahalised kohustused DHL Express Estonia AS-i ees täies ulatuses ja lõplikult täidetuks ning et DHL Express Estonia AS-il puuduvad OÜ Bestair vastu tsiviilasjas nr 2-18-3280 vaidluse all olnud asjaoludega seoses mistahes lepingulised või lepinguvälised nõuded. 2.3 OÜ Bestair avaldab ja kinnitab, et kompromissi sõlmimisega loobub OÜ Bestair DHL Express Estonia AS-i suhtes vastuhagi esemeks olevast kahju hüvitamise nõudest ning et OÜ-l Bestair puuduvad DHL Express Estonia AS-i vastu tsiviilasjas nr 2-18-3280 vaidluse all olnud asjaoludega seoses mistahes lepingulised või lepinguvälised nõuded. 2.4 DHL Express Estonia AS ning OÜ Bestair avaldavad ja kinnitavad, et nad ei ole enda olemasolevaid ega võimalikke tulevikus tekkivad nõudeid üksteise vastu ei osaliselt ega tervikuna käsutanud, ning ühelgi kolmandal isikul ei ole tekkinud vastavate nõuete või nendega seonduvate võimalike nõuete suhtes mistahes õigusi. 2.5 Mistahes kahtluste vältimiseks kinnitavad pooled siiski, et kompromiss ei välista ega piira mistahes viisil või ulatuses DHL Express Estonia AS-i ega OÜ Bestair õigust esitada üksteise vastu nõudeid kompromissmääruse võimaliku rikkumisega seoses. Kompromissmääruse punktist 2.1 tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on OÜ Bestair kohustatud tasuma DHL Express Estonia AS-ile viivitatud summalt viivisintressi arvestusega 0,03% viivitatud summalt kalendripäevas. 2.6 Pooled avaldavad ja kinnitavad, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-18-3280 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning et pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-18-3280 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks. 2.7 Sõltumata eeltoodust on DHL Express Estonia AS ja OÜ Bestair kokku leppinud, et OÜ Bestair tasub DHL Express Estonia AS-ile menetluskulude hüvitamiseks kompromissmääruse alusel ühekordse maksena ükssada viiskümmend kaks (152) eurot ja viiskümmend (50) eurosenti, milline summa kuulub OÜ Bestair poolt tasumisele samaaegselt kompromissisummaga.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-18-3280. Kohus peatas 25.05.2018 määrusega tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas 2-18-1147 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Pooled esitasid 05.03.2020 kohtule taotluse menetluse uuendamiseks ja kompromissi kinnitamiseks.

2(3)

Kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud (TsMS § 361 lg 1). Tsiviilasjas 2-18-1147 on jõustunud lõpplahend, mistõttu on ära langenud menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud ja kohus uuendab menetluse. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega, vastab menetlusosaliste huvidele, ei riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kohus võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada (TsMS § 661 lg 4). Vastavalt poolte kokkuleppele lühendab kohus TsMS § 661 lg 4 alusel käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise aega ühele päevale alates kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud (TsMS § 167 lg 1). Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda (TsMS § 167 lg 2 ls 1). See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel (TsMS § 167 lg 2 ls 2). Kuna kompromissi sõlmimise korral jäävad menetluskulud poolte enda kanda, siis ei pea vastaspool hüvitama kolmanda isiku kulusid ja kohus jätab kolmanda isiku menetluskulud TsMS § 167 lg 2 alusel kolmanda isiku enda kanda. Kohus tagastab riigilõivu menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle nimel riigilõivu tasuti, avalduse alusel (TsMS § 150 lg 4). Pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 325 eurot. Seega kuulub 162,50 eurot hagejale tema taotluse alusel tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.