Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Urmas Landi alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Võlgnik ei ole abielus. Võlgnikul on XXX: L. K. L. (sünd XX.XX.XXXX), G. L. (sünd XX.XX.XXXX) ja K. E. L. (sünd XX.XX.XXXX). Ajutise pankrotihalduri teabenõude sai võlgnik isiklikult kätte 04.02.2020. Võlgnikul tuli esitada ajutisele haldurile vara ja kohustuste nimekiri ja selgitada maksejõuetuse tekkimise põhjused ning anda hinnang maksejõuetuse tekkimise ajale. Vastus ajutise halduri teabenõudele tuli esitada kirjalikult hiljemalt 12.02.2020. Võlgnik halduriga ühendust ei võtnud, teabenõudele ei vastanud ja vara ja kohustuste nimekirja ei esitanud. Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrist nähtuvalt (andmed alates 01.01.2004) on Urmas Land sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid saanud valdavalt ainult endaga seotud ettevõtetelt (AS Werbitrex Grupp, WG OILTRADE OÜ (pankrotis), Solemar Trade OÜ, Aktsiaselts Shale Oil Chemicals (pankrotis) ja MF Projekt OÜ (pankrotis)). Viimati on toimunud väljamakse juunis 2017 Aktsiaseltsilt Shale Oil Chemicals (pankrotis). Äritegevusega alustas võlgnik 1990 teises pooles. Äriregistri andmetel on võlgnik olnud aastate jooksul seotud 25 äriühinguga. Inforegistri andmetel on ta juhtinud kokku 18 ettevõtet. Aruande koostamise ajal on võlgnik jätkuvalt kahe äriühingu juhatuses: OÜ Gaas Power (rg-kood 14014885) – juhatuse liige alates 27.02.2019 ja In-Interior OÜ (rg-kood 14506826) – juhatuse liige alates 12.09.2019. Vara Võlgnikul puudub kinnisvara ja registrisse kantav vara. Andmed registreerimisele mittekuuluva vallasvara kohta puuduvad. Võlgnikul puudub XXX. Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist nähtuvalt on võlgnik registreeritud töötama alates 01.03.2019 kuni 31.03.2020 võlaõigusliku lepingu alusel OÜ-s GAAS POWER (rg-kood 14014885), milles võlgnikule kuulub 50% osalus ning mille juhatuse liige ta on. Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrist ei nähtu, et võlgniku eest oleks deklareeritud maksustatavat tulu. Võlgnik on juhatuse liige ka alates 12.09.2019 In-Interior OÜ-s (rg-kood 14506826). Puuduvad andmed tasu saamise osas. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnikul käesoleval hetkel registrisse kantud äriühingutest seosed alljärgnevate äriühingutega: 1) aktsionär osamakse suurusega 134 000 Eesti krooni aktsiaseltsis Preneste (rg-kood 10178897), mis on likvideerimisel 2000. aastast; 2) aktsionär osamakse suurusega 8400 eurot aktsiaseltsis Shale Oil Chemicals (rg-kood 12289299), mis on pankrotis; 3) osanik osamakse suurusega 15 975 eurot OÜ-s Gaas Power (rg-kood 14014885), millel on kustutamishoiatus seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Swedbank AS vastuse kohaselt on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto nr XXX, mille seis on 84 Shale Oil Chemicals aktsiat. SEB Pank AS vastuse kohaselt on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto nr XXX, mille saldo 11.02.2020 seisuga on XX aktsiat/osakut. Tehingud perioodil 01.01.2019 – 30.01.2020 puuduvad. Võlgniku nimel on avatud ka pensionikonto nr XXX, mille saldo on alljärgnev: 1) XXX Luminor Aktsiad 100 Pensionifond osakut, väärtusega XXX eurot; 2) XXX SEB Aktiivne Pensionifond osakut väärtusega XXX eurot. Tegemist on III pensionisamba osakutega, mis on pankrotimenetluses realiseeritavad. Võlgnikul on järgnevad arveldusarved: 1) Swedbank AS arvelduskonto nr XXX, mille jääk 30.01.2020 seisuga oli negatiivne XXX eurot, kontol on broneering summas XXX eurot kaardi kuutasudest ja kontole on arvestatud viivis summas XXX eurot. Tehingud 01.01.2019 – 30.01.2020 puuduvad. 2) Swedbank AS arvelduskonto nr XXX, mille jääk 30.01.2020 seisuga on XXX eurot, kontol on broneering XXX eurot kaardi kuutasudest ja kontole on arvestatud viivis 0,01 eurot. Tehingud 01.01.2019 – 30.01.2020 puuduvad. 3) Luminor Bank AS arvelduskonto nr XXX, mille saldo 05.02.2020 seisuga on XXX eurot. Tehingud 01.01.2019 – 30.01.2020 puuduvad.

4) Luminor Bank AS arvelduskonto nr XXX, mille saldo 05.02.2020 seisuga on XXX eurot. Tehingud 01.01.2019 – 30.01.2020 puuduvad. 5) SEB Pank AS arvelduskonto nr XXX, mille jääk 11.02.2020 seisuga on XXX eurot. Kontol lasuvad teenustasu võlgnevused väärtpaberikonto hooldustasu eest XXX eurot, kaardi hooldustasu eest XXX eurot, väljavõtete/teatiste eest XXX eurot, arvelduskonto kuutasu võlg XXX eurot ja arvelduspaketi võlgnevus XXX eurot. Kohustused Võlausaldaja

Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post [email protected])

Täitemenetlus täiteasja nr

189/2018/403

Summa eurodes

103,79

AS Intrum Estonia (rg-kood 10036074)

51 897,78 027/2010/1968

Kohtutäitur Risto Sepp (e-post bü[email protected])

AS Intrum Estonia (rg-kood 10036074)

5 583,47

171/2016/1188

Kohtutäitur Janek Pool (e-post [email protected])

Nõude sisu ja alus Täitemenetluse tasud (täiteasi algatatud Politsei- ja Piirivalveameti avalduse ja Politsei- ja Piirivalveameti 04.04.2018 kiirmenetluse otsuse nr 2302,18,002995/2 alusel) Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja 28.06.2010 kohtulahend tsiviilasjas nr 210-14156. Täitemenetlus on algatatud Luminor Bank AS (end DnB Pank AS, rg-kood 11315936) avalduse alusel. Luminor Bank AS teatise kohaselt on Luminor Bank AS nõuded loovutatud Intrum Debt Finance AG-le. Kohtutäituri tasud ja täitekulu.

74 005

Harju Maakohtu 03.11.2014 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-14-23148. Täitemenetlus on algatatud Nordea Bank AB (rg-kood 516406-0120) avalduse alusel. Täitemenetlus on peatatud alates 02.02.2017 sissenõudja avalduse alusel. Luminor Bank AS teatise kohaselt on Luminor Bank AS nõuded loovutatud Intrum Debt Finance AG-le.

7131,20

Kohtutäituri tasud ja täitekulu.

Luminor Bank AS teatise kohaselt Luminor Bank AS nõue Urmas Landi vastu on loovutatud AS-le Intrum Estonia vastavalt XX.XX.XXXX sõlmitud lepingule. Kohustused Luminor Bank AS ees võlgnikul puuduvad. Aktsiaselts Intrum Estonia (rg-kood 10036074) ei ole ajutise halduri päringule vastanud ja andmeid Urmas Landi suhtes olevate nõuete kohta esitanud. Lisaks ülaltoodule on Urmas Landil võlgnevused: 1) võlausaldajale Tiit Argele põhivõlgnevus 18 339,31 eurot (nõudele lisanduvad kõrvalnõuded, nõuded tulenevad 06.12.2017 OÜ-ga Aeternus Investeeringud ja Obersee Investeeringud OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest); 2) Swedbank AS-le arvelduskontol nr XXX, mille jääk 30.01.2020 seisuga oli negatiivne XXX eurot ja kontol lasuvad nõuded: broneering XXX eurot kaardi kuutasudest ja viivis XXX eurot; 3) Swedbank AS-le arvelduskontol nr XXX olev broneering XXX eurot kaardi kuutasudest ja kontole on arvestatud viivis XXX eurot; 4) SEB Pank AS-le arvelduskontol nr XXX lasuvad teenustasu võlgnevused: väärtpaberikonto hooldustasu eest XXX eurot, kaardi hooldustasu eest XXX eurot, väljavõtete/teatiste eest XXX eurot, arvelduskonto kuutasu võlg XXX eurot ja arvelduspaketi võlgnevus XXX eurot. Lisaks on võlgnikul ka alljärgnevaid lepinguid: 1) Swedbank AS XX.XX.XXXX käendusleping nr XXX õppelaenulepingule nr XXX (maksimaalne vastutus XXX eurot, laenujääk XXX eurot),

2) Swedbank AS XX.XX.XXXX käendusleping nr XXX õppelaenulepingule nr XXX (maksimaalne vastutus XXX eurot, laenujääk XXX eurot). Maksu- ja Tolliameti maksuvõla puudumise tõendist nr XXX nähtuvalt Urmas Landil seisuga 04.02.2020 maksuvõlga ei ole. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on võlgnikul täiteasjades nr 027/2010/1968 ja 171/2016/1188 täitmisel olevad võlausaldajate nõuded kokku summas 125 902,78 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Lisaks on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustused Tiit Arge ees summas 18 339,31 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded, Swedbank AS ees summas 1350,62 eurot ja SEB Pank AS ees summas 60 eurot. Maksejõuetus Urmas Landi tuvastatud kohustuste suuruseks on 145 652,71 eurot, vara nende kohustuste täitmiseks puudub. Võlgnikul puudub töölepinguline suhe. Äriühingute OÜ Gaas Power ja In-Interior OÜ juhtimise eest talle juhatuse liikme tasu ei maksta. Võlgnikul puuduvad vara ja sissetulekud, mille arvelt nõuete rahuldamine oleks võimalik. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud käesolevas menetlusetapis tuvastada võlgniku vara tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud seoses ebaõnnestunud äritegevusega. Harju Maakohtu 21.05.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-10161 kuulutati välja võlgnikule kuulunud ettevõtte WG Oiltrade OÜ (rg-kood 11073999) pankrot. 2013. aastal on kohtutäitur Risto Sepp täiteasjas nr 027/2010/1968 müünud võlgniku kinnisasjad (registriosa nr XXX, asukohaga XXX ja registriosa nr XXX, asukohaga XXX) AS DnB NORD Liising (registrikood 11315936) nõude katteks, kuid vara müügist nõude täitmiseks täies ulatuses ei jagunud. Võlgniku suhtes täitemenetlus jätkus. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud aastast 2013, mil selgus, et võlgniku varast tema kohustuste täitmine võimalik ei ole ja vara müügist võlgniku suhtes täitmisel olev nõue rahuldatud ei saanud. Võlgnik on küll jätkanud äritegevusega, kuid ka see on ebaõnnestunud. Viru Maakohtu 12.10.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-8532 kuulutati välja Aktsiaselts Shale Oil Chemicals (rg-kood 12289299) pankrot. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 636 eurot ja maksmise tähtajaks 02.03.2020. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tiit Arge on kohtu poolt deposiidina määratud summa 636 eurot 28.02.2020 tasunud. Kuna võlausaldaja on menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks määratud summa deposiidina tasunud, kuulutab kohus maksejõuetuse tõttu Urmas Landi pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Ajutine pankrotihaldur on teabenõude vara ja kohustuste nimekirja esitamiseks ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste selgitamiseks võlgnikule kätte toimetanud isiklikult 04.02.2020. Võlgnik määratud tähtpäevaks 12.02.2020 teavet ajutisele haldurile esitanud ei ole. PankrS § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Võlgnik peab isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest, kui kohus teda selleks kohustab. PankrS § 87 lg 3 ja § 86 lg 1 alusel kohustab kohus Urmas Landi isiklikult viibima võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 30.03.2020 kell 11.00 ja enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus hoiatab Urmas Landi PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes. PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 30 eurot, millele lisandub käibemaks 6 eurot; kokku 636 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 7 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Vladimir Kutšmeile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 30 eurot, millele lisandub käibemaks 6 eurot; kokku 636 eurot. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb PankrS § 23 lg 6 alusel määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb kanda võlausaldaja poolt 20.12.2019 kohtu deposiiti kantud vahendite arvelt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskulud kokku 831 eurot (300 eurot riigilõiv, 51 eurot sõidukulu, 480 eurot õigusabikulu). Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Sõidukulu 51 eurot on tekkinud seoses võlausaldaja esindaja osalemisega 17.02.2020 kohtuistungil. Kuna võlausaldaja lepingulise esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas, saab menetlusosalise esindaja sõidukulu (Tallinn-Tartu-Tallinn) summas 51 eurot (kütusekulu 36,72 liitrit × 1,389 eurot liiter) pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat OÜ Tallinna Õigusbüroo jurist Kristjan Vahar, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Õigusbüroos töötava juristi tasu 120 eurot tunnis koos käibemaksuga tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse aluseks olevate dokumentide komplekteerimises ja pankrotiavalduse koostamises, ajutise halduri aruandega tutvumises ning 17.02.2020 kohtuistungiks valmistumises ja sellel osalemises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-19-17385 Tiit Arge menetluskulude rahaliseks suuruseks 831 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv, 51 eurot sõidukulu, 480 eurot lepingulise esindaja õigusabikulu. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse Urmas Landi pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks tasutud summa kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.