lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-20196/3

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 03.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-20196/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2122
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 407 lg 1, 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 113 lg 1ViivisESS § 96 lg 1Sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimusedTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 1, 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaVÕS § 101 lg 1, 2Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 164 lg 2Nõude loovutamineVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-20196

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Džoni Stepanjuki vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

73 eurot 19 senti Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja lepinguline esindaja [email protected]

Marjana

Šestel

e-post:

Kostja: Džoni Stepanjuk (isikukood XXX), XXX Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus tagaseljaotsusega osaliselt.

Capital

hagi

Džoni

Stepanjuki

vastu

2.Mõista Džoni Stepanjukilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja Džoni Stepanjuki vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingu nr XXX, kliendi nr XXX alusel välja 53 (viiskümmend kolm) eurot 43 senti, sealhulgas põhivõlg 21 eurot 99 senti, seisuga 16. detsember 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 6 eurot 44 senti ja võla sissenõudmise kulu 25 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul
TsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 455 lg 1Kohtuotsuste kättetoimetamine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsÜS § 136 lg 7Tähtpäeva saabumine
TsÜS § 137 lg 1Tähtaja möödumine
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Välja mõista Džoni Stepanjukilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevuselt (21 eurot 99 senti) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17. detsembrist 2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda.
5.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks käesolevas tsiviilasjas 245 eurot, s.o riigilõiv 45 eurot ja lepingulise esindaja kulu 200 eurot.
6.Mõista Džoni Stepanjukilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot 75 senti (koos käibemaksuga) ning viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse Džoni Stepanjukilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis asja 20. detsembri 2019 määrusega menetlusse ning andis kostjale aega vastamiseks 20 päeva hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamisest alates. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS § 407 lgga 1 ja § 444 lg-ga 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 7. jaanuaril 2020 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

2.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr XXX kliendinumbriga XXX kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude arvest nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 21 euro 99 sendi väljamõistmiseks kostjalt.
3.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 1. juulist 2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00 %. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest
19.aprillist 2016 – 16. detsembrini 2019 summas 20 eurot 57 senti. Seega on hageja poolt nõutav viivisemäär 25,55 % aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3.19375 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et arvetest tulenevat viivist nõuab hageja kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ja alates 17. detsembrist 2019 protsendina. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 1. aprilli 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud 18. aprill 2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi lg 9 järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 1. aprilli 2016 arve tasumisega alates 19. aprillist 2016. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 21 euro 99 sendi puhul 6 eurot 44 senti. Seega rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 6 eurot 44 senti. Seda ületavas osas sissenõutavaks muutunud viivise nõude jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise arvest nr XXX tulenevalt alates 17. detsembrist 2019 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o otsuse tegemise ajal 8% aastas.

4.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist 25 euro ulatuses. Hageja võib lepingu üldtingimuste p 5.2.3. ja 6.1.7. ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 25 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot väljamõistmist.
6.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise taotlus on põhjendatud osaliselt. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 75 eurot. Kohus selgitab, et antud juhul oleks hagejal olnud mõistlikum ning soodsam esitada oma nõue maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Kostja on menetlusdokumendid käesolevas asjas isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Maksekäsu kiirmenetluse sisseviimise eesmärgiks oligi lihtsamate nõuete menetlemise kiirendamine ja menetlusökonoomia. Nõue, milles põhivõlg on 21 eurot 99 senti, ongi just selline nõue, mille tuleks maksekäsu kiirmenetluses menetleda. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud koheselt hagi esitamine kohtule, vaid seda tuleks teha maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Kuna hageja on valinud kostja jaoks kulukama menetluse, siis ei pea kohus õiglaseks jätta riigilõivu 75 eurot kostja kanda, vaid teha seda osas, milline oleks hagejal tulnud tasuda maksekäsu kiirmenetluses ehk 45 euro ulatuses. Seega jätab

kohus ülejäänud riigilõivu summas 30 eurot hageja enda kanda. Kostja ei pea kandma neid kulutusi, mida hageja on kunstlikult suurendanud.

7.Hageja taotleb õigusabikulu 420 eurot kostjalt väljamõistmist. Väljamõistetav menetluskulu suurus ei tohiks rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Hagiavalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 1,5 tundi dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele ja 2 tundi hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tsiviilasi ei ole kohtu hinnangul olnud niivõrd keeruline ja mahukas, et see õigustaks menetluskulude väljamõistmist suuremas summas kui tsiviilasja hind. Hageja on ka esitanud analoogseid hagisid, mistõttu ei ole kohtu hinnangul esindaja ajakulu nimekirjas nimetatud ulatuses põhjendatud. Kohus leob põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikuluks 200 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik kulu käesolevas menetluses 245 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ca 75 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja põhjendatud menetluskuludest 75% kostja kanda, s.o 183 eurot 75 senti ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine
8.Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval