Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit 225.00 eurot (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Xxx OÜ 14.02.2019 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis Xxx OÜ kostjale laenu 2000.00 eurot intressiga 39% aastas. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingulisele intressimäärale 39% aastas järgmiselt: viivisearvestuse algus 15.03.2019, viivisearvestuse lõpp 27.06.2019, võlgnevus 56.30 eurot, viivitatud päevade arv 104, viivise summa 6.25 eurot; viivisearvestuse algus 15.04.2019, viivisearvestuse lõpp 27.06.2019, võlgnevus 58.13 eurot, viivitatud päevade arv 73, viivise summa 4.53 eurot; viivisearvestuse algus 15.05.2019, viivisearvestuse lõpp 27.06.2019, võlgnevus 60.02 eurot, viivitatud päevade arv 43, viivise summa 2.75 eurot; viivisearvestuse algus 15.06.2019, viivisearvestuse lõpp 27.06.2019, võlgnevus 61.97 eurot, viivitatud päevade arv 12, viivise summa 0.79 eurot; viivisearvestuse algus 28.06.2019, viivisearvestuse lõpp 16.01.2020, võlgnevus 2000.00 eurot, viivitatud päevade arv 202, viivise summa 431.67 eurot; viivise summa kokku 445.99 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Antud juhul on pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu nr XXX kohaselt on intressimäär 39% aastas. Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära 4,9 korda. Hageja on hagiavalduse täpsustuses märkinud, et viivisemäär 39% aastas ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine, kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 3 lausega sama suur kui laenulepingus kokkulepitud laenuintress. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana. Kohtu hinnangul laenulepingu üldtingimuste p 3.7 järgne kokkulepe viivise tasumiseks ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine. Viivisemäära kokkulepe vastab VÕS § 35 lg-s 1 nimetatud eeldustele. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-21-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on konkreetse lepingu asjaolusid arvestades hageja viivisenõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 91.98 eurot. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 354.01 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 91.98 eurot ja jätab rahuldamata summas 354.01 eurot. Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel. Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik, arvestades eeltoodut, mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 39% aastas põhivõlast alates 17.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2000.00 eurot, intressi 274.39 eurot, lepingu hooldustasu 20.00 eurot, viivise 91.98 eurot, sissenõudmiskulud 40.00 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi põhivõla summalt 2000.00 eurot alates 17.01.2020, kuni põhinõude täitmiseni. Kokku nõudis hageja 3560.38 euro maksmist, millest kohus rahuldab 73% (2586.37 / 3560.38). TsMS § 163 lg 1 järgi jääb 73% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 27% hageja enda kanda. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 352.00 eurot ja õigusabikulud 480.00 eurot. Esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120.00 eurot. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) kokku 4 tundi. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 352.00 eurot. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 480.00 eurot. N.ö masshagide koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud ja vajalik kulu 120.00 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 445.00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 113.62 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendavast riigilõivust 211.38 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 120.00 eurot. Kuivõrd kohus jättis otsusega 73% hageja menetluskuludest kostja kanda mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 324.85 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (324.85 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.