Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit 175.00 eurot (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Xxx OÜ 27.03.2019 laenulepingu nr xxx, mille alusel andis Xxx OÜ kostjale laenu 1000.00 eurot intressiga 45,36% aastas. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingulisele intressimäärale 0,1260% päevas järgmiselt: viivisearvestuse algus 27.04.2019, viivisearvestuse lõpp 11.07.2019, võlgnetav summa 109.38 eurot, viivitatud päevade arv 76, viivise summa 10.47 eurot; viivisearvestuse algus 27.05.2019, viivisearvestuse lõpp 11.07.2019, võlgnetav summa 113.51 eurot, viivitatud päevade arv 46, viivise summa 6.58 eurot; viivisearvestuse algus 26.06.2019, viivisearvestuse lõpp 11.07.2019, võlgnetav summa 117.81 eurot, viivitatud päevade arv 16, viivise summa 2.38 eurot; viivisearvestuse algus 12.07.2019, viivisearvestuse lõpp 20.01.2020, võlgnetav summa 100.00 eurot, viivitatud päevade arv 193, viivise summa 243.18 eurot; viivise summa kokku 262.61 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Antud juhul on pooltevahelise lepingu nr xxx 27.03.2019 lisa kohaselt viivise määr

0,1260% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, mis teeb viivise aastaseks määraks 45,99%. Seega ületab praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär seadusjärgset viivisemäära üle 5 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana. Kohtu hinnangul laenulepingu lisa punkt, mille kohaselt viivise määr on 0,1260% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu on tegemist tühise tüüptingimusega. Viivisemäära kokkulepe vastab VÕS § 35 lg-s 1 nimetatud eeldustele, kuna on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning lepingupooled ei ole ka viivisemäära eraldi läbi rääkinud ning Xxx OÜ kasutab tingimust kostja suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostja esitas hagiavalduse kohaselt taotluse laenuvõtmiseks interneti teel, Xxx OÜ rahuldas laenutaotluse ning kandis laenusumma kostja kontole ja saatis ühtlasi kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenulepingu koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga, mistõttu võib eeldada, et viivisemäära ei ole pooled eraldi läbi rääkinud. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-21-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on konkreetse lepingu asjaolusid arvestades hageja viivisenõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 45.66 eurot. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 216.95 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 45.66 eurot ja jätab rahuldamata summas 216.95 eurot. Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel. Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik, arvestades eeltoodut, mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,1260% põhivõlast päevas alates 21.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1000.00 eurot, intressi 114.96 eurot, viivise 45.66 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225.00 eurot ja õigusabikulud 192.00 eurot (160.00 eurot + käibemaks). Esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 96.00 eurot (80.00 eurot + käibemaks). Esindajal kulus esindamisele kokku 2,0 tundi – dokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile 40 minutit ning hagi koostamisele 1 tund ja 20 minutit. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 225.00 eurot. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 192.00 eurot. Nö masshagide koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud ja vajalik kulu 120.00 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi, mistõttu ei mõista kohus menetluskulusid välja koos käibemaksuga. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 345.00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 45.00 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendavast riigilõivust 180.00 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 120.00 eurot. Kuivõrd kohus jättis otsusega 68% hageja menetluskuludest kostja kanda mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 234.60 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (234.60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.