Võlaõigus › Võõrandamislepingud

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Elisa Eesti Aktsiaselts ja kostja J G`i vahel 04.02.2016.a. sõlmitud kliendilepingus nr 8290781 alusel kostja poolt lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmine. 01.02.2018.a. loovutas Elisa Eesti Aktsiaselts nõude hagejale. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 100,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Lihtmenetluses on kohtul õigus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8). Kohtute Infosüsteemi kohaselt oli samade poolte vahel samast kliendilepingust (so Elisa Eesti Aktsiaselts ja kostja J G`i vahel 04.02.2016.a. sõlmitud kliendilepingus nr 8290781) tulenevalt olnud menetlus tsiviilasjas nr 2-19-4717 ja 2-19-12221. Viimane neist on liidetud ts 2-19-4717 alla, kuivõrd nõue tulenes samast lepingust. Viidatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud 1. aprill kuni 30. aprill 2016 teenuste kasutamise eest, 01.05.2016 arve nr: 2015176100 summas 46,17 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.05.2016.a. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Lisaks tekkis võlgnevus kostjale perioodi 1. märts kuni 31. märts 2016 teenuste kasutamise eest 01.04.2016 arve nr: 2014962367 summas 102,37 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.04.2016. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 49,82 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kostja võlgnevus tekkinud:  

1. aprill kuni 30. aprill 2016 teenuste kasutamise eest, 01.05.2016 arve nr: 2015224130 summas 89,93 eurot, tasumise tähtaeg 18.05.2016. 1. mai kuni 31. mai 2016, 01.06.2016 arve nr. 2015466534 summas 92,70 eurot, tasumise tähtaeg 18.06.2016

Ka nendest arvetest tulenevad nõuded on Elisa Eesti AS on loovutanud 01.02.2018 hagejale. Tsiviilasjas nr 2-19-4717 on kohus asja lahendanud tagaseljaotsusega 19.11.2019.a.

Eeltoodust lähtuvalt on hageja olnud võlgnevusest teadlik selle loovutamise hetkest alates (ka ts 2-19-4717 menetlemise ajal) ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud eraldi arvete eest eraldi hagide esitamine. Hagejal oli võimalus esitada kõik ühest lepingust tulenevad nõuded ühe kostja vastu korraga ühes menetluses. Kohus märgib ka seda, et tsiviilasjas nr 2-19-4717 oli tsiviilasja hinnaks 1358.92 eurot, käesolevas tsiviilasjas on hagi hind 419,23 eurot. Ühe hagina esitatuna oleks hagide hind olnud kokku 1778,15 eurot. Riigilõivu suuruseks nende nõuete esitamisel ühise hagina oleks olnud riigilõivuseaduse kohaselt 225 eurot. Antud juhul on hageja tasunud riigilõivu mõlemalt hagilt kokku 250 eurot (100+75+75). Seega ei saanud hagide eraldi esitamise põhjuseks olla ka hageja vähene võimekus tasuda hagides esitatavatelt nõuetelt riigilõivu. Kohtu hinnangul võib olla hageja eesmärgiks nõuete jagamisel mitme menetluse vahel soov saada kostjalt mitmekordselt õigusabikulusid. TsMS §-st 200 lg 1 ja 2 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsÜS § 138 lg 1. Kohus leiab, et seesugune hagejapoolne käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning on kostja suhtes pahatahtlik, sest kohtumenetluse eesmärk ei saa olla tekitada teisele poolele kahju, mida hageja seesugune käitumine hetkel menetluskulude näol kostjale kaasa tooks ning oleks kostja suhtes äärmiselt ebamõistlik ning ebaõiglane. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus hageja kasutab pahatahtlikult oma menetlusõigusi, jätab kohus menetluskulud terves ulatuses poolte endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.