Muud › Muud hagiasjad

2-19-1023 E K esitas tagaseljaotsuse peale teistmisavalduse, mille Riigikohus 13.11.2019 otsusega rahuldas. Riigikohus tühistas Narva Linnakohtu 15.11.2000 tagaseljaotsuse osas, millega E K mõisteti AS-i Eesti Maapank (praeguseks registrist kustutatud) kasuks välja 13 871.36 Eesti krooni võlgnevuse katteks ning 1 050.00 Eesti krooni riigilõivu katteks. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Kohus küsis OÜ-lt Modular seisukohta menetluse jätkamise osas. OÜ Modular teatas, et ei soovi uut hagi esitada või menetlust jätkata. Kostja palus menetluse asjas lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et AS-i Eesti Maapank hagiavaldus E K vastu tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus tuvastas, et AS Eesti Maapank on pankrotis ning tema eriõigusjärglaseks on OÜ Modular. Eriõigusjärglane teatas, et ta ei soovi menetluse jätkamist, kuna tema ei olnud menetluses hageja ning keegi ei ole taotlenud hageja asendamist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. TsMS § 210 lg-te 1-3 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. AS-il Eesti Maapank on õigusjärglane, mistõttu ei saa kohus asjas menetluse lõpetada TsMS § 423 lg 1 p 5 alusel. OÜ Modular kui AS-i Eesti Maapank eriõigusjärglane võiks astuda menetlusse ASi Eesti Maapank (pankrotis) asemel kostja nõusolekul. OÜ Modular teatas aga, et ta ei soovi menetluse jätkamist ega uue hagi esitamist. Kuna esialgne hageja AS Eesti Maapank on pankrotis ning registrist kustutatud, ei ole tal õigusvõimet ning ta ei saa seetõttu menetluses osaleda ega oma huve kaitsta. Kuna OÜ Modular teatas aga, et ta ei ole menetlusest huvitatud, leiab kohus, et OÜ Modular kui võimaliku hageja ja endise hageja õigusjärglase õigusi ei ole rikutud ning hagi tuleb jätta seetõttu läbi vaatamata. Eeltoodu alusel jätab kohus AS-i Eesti Maapank hagi E K vastu läbi vaatamata. Kohus selgitab ka, et TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 2(3)

2-19-1023 OÜ Modular ei olnud menetluses pooleks ega ole kostja vastu menetlust põhjustanud. Samuti ei saanud ta mitte kuidagi mõjutada menetluses kostja teavitamist protsessist ja temale hagi kättetoimetamist. Seega ei oleks antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud OÜ Modular kanda. Kohus leiab, et praegusel juhul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjale oli antud menetlus- ja riigi õigusabi ning kostja oli vabastatud kautsjoni tasumisest teistmisavalduse esitamisel. Seoses sellega, et kostja teistmisavaldus oli rahuldatud ja menetlus taastatud, tuleks kostjale tasutud kautsjon tagastada TsMS § 149 lg 4 alusel. Samas oleks kostja pidanud menetlusabina antu riigituludesse siiski tasuma TsMS § 179 lg 1 alusel. Kuid kuna kostja oli kautsjoni tasumisest vabastatud menetlusabi korras, tuleb kostja nõue riigi vastu TsMS § 149 lg 1 alusel ja riigi nõue kostja vastu TsMS § 179 lg 1 alusel tasaarvestada. Riigi õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda. Riigi õigusabikulud olid rahaliselt kindlaks määratud Riigikohtu määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.