2-25-107485/10 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

põhjuse algatada tema vastu kohtumenetlus, kuivõrd kostja ei ole hageja korduvatele pöördumistele vastanud. Juhul kui kostja oleks peale leppetrahvi saamist ja pärast korduvate meeldetuletuse saatmist või vähemalt enne hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist esitanud tõendi, et sõiduk kuulus kolmandale isikule, siis ilmselgelt ei oleks hageja kostja vastu kohtusse pöördunud. Kohus palus kostjal esitada oma seisukoht hagist loobumisele hiljemalt 05.06.2025. Kostja pole käesoleva hetkeni loobumise osas oma seisukohta kohtule esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). TsMS §162 lg 4 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Avaldaja palub jätta tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul on hageja teinud endast kõik oleneva, et kostjale teated edastada ning seega oli kostjal võimalus juba varem esitada hagejale tõendid, et kostja ei ole auto valdaja. Kuivõrd kostja ei ole seda teinud ennem kui käesolevas menetluses, siis on kostja põhjustanud asjaolu, et hageja on nõudega kohtusse pöördunud. Seega on kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane jätta käesoleva menetluse menetluskulud, mille on kaasa toonud kostja enda tegevusetus, hageja kanda. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 358 eurot, riigilõivu summas 50 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 11.03.2025 ja 35 eurot 06.05.2025). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud 2