Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

otsustamiseks ning deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja on tasunud 1 500.00 eurot deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Viru Maakohus 20.09.2019 määrusega nimetas ajutiseks halduriks Svetlana Pilden, kes esitas 05.11.2019 kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku ning tema abikaasa ühisomandis korteriomand asukohaga XXX (üldpinnaga 58,7 ruutmeetrit, registriosa XXX). Alates 24.09.2015 kuulub korteriomand võlgniku pojale R K . Korteriomand on koormatud isikliku kasutusõigusega võlgniku ja tema abikaasa kasuks ning hüpoteegiga summas 890 000.00 Eesti krooni S AS-i kasuks. Korteriomand on võõrandatud kinkelepingu alusel. Vastavalt Maanteeameti liiklusregistri andmetele on võlgniku nimele registreeritud: 1) Opel Omega Caravan (reg.märgiga XXX, esmane reg.aasta 1999 (ajutiselt kustutatud). Võlgniku seletuse kohaselt on sõiduk avariilises seisundis. Realiseerimisel vanametallina ca 200.00 eurot; 2) Mitsubishi Pajero Sport (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 2001, ajutiselt kustutatud). Võlgniku seletuse kohaselt on sõiduk avariilises seisundis. Seega on seda võimalik realiseerida vanametallina, võimalik väärtus ca 200.00 eurot; 3) AUDI 80 (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 1991, ajutiselt kustutatud). Võlgniku seletuse kohaselt on sõiduk töökorras, selle väärtus on ca 300.00 eurot; 4) FORD Scorpio (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 1992 (reg.kanne peatatud). Võõrandatud 20.11.2014; 5) Mopeed LIFAN (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 2010. Ei ole töökorras. Realiseerimine vanametallina küsitav, vanametalli väärtus - transpordikulud). Võlgnikul puuduvad kehtivad seosed äriühingutega. Võlgnikule kuulus kuni 24.09.2015 H V (registrikood XXX), garaažiboks, mis oli kingitud pojale R K . Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele oli avatud konto AS-is S P , mis oli suletud 2015 aastal. S AS-i konto jääk on 40.84 eurot, kontol on broneering 40.64 eurot pangakaardi kuutasude eest. Võlgnik teatas, et tema sissetulekuks on töövõimepension, summas 231.49 eurot. Võlgnik töötab XXX ning tema tasu on keskmiselt 80.00 eurot kuus. Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul vara on orienteeruva väärtusega 700.00 eurot, praegune sissetulek ei ole arestitav ning rahalisi kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 75 611.20 eurot. Ajutine haldur palub kulutada välja E K pankrot, nimetada pankrotihalduriks Svetlana Pilden, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning määrata ajutise halduri tasuks 540.00 eurot (lisandub käibemaks 108.00 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 41.00 eurot (lisandub käibemaks 08.20 eurot). Viru Maakohus määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 12.11.2019. Kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Ajutise halduri seisukoha järgi on võlgnik maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnikul vastuväiteid ei ole. Ajutise halduri tasu kohta vastuväiteid võlgnikul ja võlausaldajal ei ole. Samas on avaldaja ja võlgnik leidnud, et soovivad sõlmida kompromissi. Kohus määras kompromissi sõlmimiseks tähtaja kuni 13.12.2019. Kohus teatas ka, et juhul, kui kompromissi ei sõlmita, teeb kohus lahendi 17.12.2019. 13.12.2019 teatas võlgniku esindaja, et avaldaja ja võlgnik kompromissi ei sõlminud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. 3(6)

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud aruandega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid vähemalt 75 611.20 euro võrra. Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgniku makseraskused aastal 2016, s.o võlgniku suhtes maksuotsuse tegemise ajal. Võlgnik ei suutnud kohustust täita seoses sissetuleku ebapiisavusega ning antud suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on täitmata maksuotsus. Vastavalt maksuotsusele on kohustuse tekkimise põhjuseks kriminaalmenetluse käigus tuvastatud asjaolud. Võlgnik on tunnistatud süüdi kriminaalasjas XXX, 04.02.2013 tehtud otsusega KarS § 258 lg 1 p 2 (EV riigipiiri ja ajutise kontrollijoone ebaseaduslik ületamine grupi poolt), KarS § 391 lg 2 p 2 (deklareeritava kauba toimetamisel deklareerimata jätmine suures koguses grupi poolt) ning KarS § 376 lg 1 järgi (maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine suures koguses grupi poolt). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Svetlana Pilden. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 17.12.2019 kell 15.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 08.01.2020 algusega kell 15.15, Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Menetluskulud 4(6)

PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 6 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 90.00 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side-, päringute-, postikulud jne) suuruseks märgib ajutine haldur 41.00 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise tasuda ajutise halduri büroole. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 540.00 eurot (6*90.00) ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 41.00 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 1 500.00 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 540.00 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot ja kulutused summas 41.00 eurot, millele lisandub käibemaks 08.20 eurot, kokku 697.20 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist summas 1 500.00 eurot ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole.

5(6)

Kohus märgib ka, et vastavalt ajutise halduri pankrotimenetluse kulude prognoosile on pankrotimenetluse läbiviimine võimalik võlausaldaja poolt deposiiti tasutud 1 500.00 euro arvelt.

/digitaalne allkiri/ Angelina Abol kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.