2-19-5436/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

menetluskuludelt (1050 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Hageja esitas kohtule hagiavalduse 08.04.2019, mille kohus võttis 22.04.2019 menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitatud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: Hageja nõudeks on OÜ Tallinnfilm ja OÜ SmartToken vahel 28.08.2018 sõlmitud allüürilepingust (koos lisadega) tulenevad üüritasu, viivise ja leppetrahvi nõuded ning allüürilepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahjuhüvitise nõuded. Allüürileping on lõppenud 28.02.2019 VÕS § 186 p 6 alusel ülesütlemise tõttu. Kostja on jätnud maksed tegemata. Hageja loeb allüürilepingu eseme valduse tagastamise päevaks 24.07.2019. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Kui üürnik asja ei tagasta, võib üürileandja viivitatud aja eest kahju hüvitisena nõuda mh üürilepingus kokkulepitud üüri vastavalt VÕS § 335. Tulenevalt asjaolust, et allüürileping on üles öeldud, kasutas kostja kuni 24.07.2019 võõrast asja ilma õigusliku aluseta, takistades valdajal asja üle tegelikku võimu teostamast AÕS § 40 lg 3 tähenduses. Kohus selgitab, et käsitleb hageja poolt täpsustatud taotlusi ja resolutsiooni hageja 15.10.2019 menetlusdokumendis hageja kohustamisnõudest loobumisena seoses kostja poolt kohustamisnõude rahuldamisega pärast hagi esitamist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud kostja vastu nõude menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 1000 eurot ja õigusabikulud summas 1050 eurot. Kohus märgib, et õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas riigilõivu hüvitamine põhjendatud. Õigusabile kulunud aeg ja toimingud on põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suurus 2050 eurot (riigilõiv 1000 eurot + õigusabikulu 1050 eurot).