Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse (v.a resolutsiooni p 1) peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.P.N (hageja) esitas 18.07.2023 Harju Maakohtule N.V (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 2586,50 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja Tallinnas XXX asuva korteriomandi (korter). Korteris elas kostja. Kostja jätkas korteri kasutamist poolte vahel sõlmitud tähtajatu tasuta kasutamise lepingu (leping) alusel. Pooled leppisid lepingus kokku, et kostja saab korterit kasutada ilma tasu maksmata, kuid kostja kannab haldus- ja kommunaalteenuste kulud.
1.2.Hageja ütles lepingu üles 02.08.2021 saadetud e-kirjaga ja palus korteri vabastada hiljemalt 08.08.2021. Kostja ei vabastanud korterit. Kuna kostja ei vabastanud korterit ka täiendavaks tähtajaks (s.o 05.09.2021), esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagi. Harju Maakohus tegi 07.11.2022 tsiviilasjas nr 2-21-14000 otsuse (tagaseljaotsus), millega kohustas kostjat andma korter ebaseaduslikust valdusest hageja otsesesse valdusse. Kohtutäitur, täites viidatud kohtuotsust, tõstis kostja 23.05.2023 korterist välja ja andis korteri valduse hagejale. Korter oli selle hagejale kuulumise ajal kostja valduses ajavahemikul 27.05.2020–23.05.2023.
1.3.Kostja tarbis ja kasutas korteri hagejale kuulumise ajal korteriühistu osutatavaid ja vahendatavaid haldus- ja kommunaalteenuseid (majanduskulu, küte, prügivedu, vesi, kanalisatsioon jm) 2586,50 euro ulatuses, kuid ei tasunud nende eest. Kostja tekitas hagejale kahju korteriühistule maksmata arvete (s.o 2586,50 euro) ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal kostja vastu nõudeid, sest poolte vahel ei ole õigussuhet. Kostja ei ole sõlminud hagejaga tasuta kasutamise lepingut korteri kasutamiseks. Samuti ei ole kostjal hageja ees kohustust hüvitada kommunaalkulud.
2
2-23-10211
2.2.Hageja omandas korteri Q-ilt ja seadis sellele tähtajatu isikliku kasutusõiguse Q-i kasuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 2 kohaselt lähevad hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmisel üüritud asjale pärast asja üürniku valdusse andmist üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused asja omanikult üle piiratud asjaõiguse omajale. Korteri kasutamisest tulenevates vaidlustes saab kostja suhtes õigustatud isikuks seega olla ainult Q-i.
2.3.Kostjal oli üürileping Q-iga, mis sõlmiti enne hageja poolt korteri omandamist. Kostja on tasunud Q-i eest korteriga seotud Q-i laenukohustusi 7977 euro ulatuses. Üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused lähevad üle asja omandajale (VÕS § 291 lg 1). VÕS § 291 lg-st 2 tulenevalt ei muutunud hageja pärast korteri omandamist üürileandjaks, vaid üürileping kehtis Q-i ja kostja vahel edasi kuni kostjat korteri valduse äravõtmiseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osata tehtud 20.12.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2586,50 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus tegi 15.01.2025 täiendava otsuse, täiendades otsust TsMS § 448 lg 41 kohaselt puuduva osaga.
3.1.Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras (TsMS § 405).
3.2.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
hageja on korteri omanik; kostja valdas korterit ajavahemikul 02.08.2020–23.05.2023; kostja ei ole hagejale hüvitanud korteriga seotud majandamiskulusid 2586,50 euro ulatuses.
3.3.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja väited tasuta kasutamise lepingu kostjaga sõlmimise kohta lugeda kostja poolt omaksvõetuks tagaseljaotsuse alusel, millega kohus otsustas kohustada kostjat andma korter ebaseaduslikust valdusest välja hageja otsesesse valdusse (dtl 12–14). Kohus ei hinda siinses menetluses ümber jõustunud kohtuotsuse sisu või tuvastatud asjaolusid. Kohtulahend dokumentaalse tõendina on aluseks faktide tuvastamisele kohtuotsuses kindlaks tehtud faktiliste asjaolude osas. Kohtulahend on käsitatav tõendina, mida on tsiviilasja läbivaataval kohtul võimalik hinnata koos teiste asjas leiduvate tõenditega. Pooled ei vaidle, et tagaseljaotsus on jõustunud ja täidetud.
3.4.Kostja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud, et poolte vahel ei oleks olnud tasuta kasutamise lepingut. Muu hulgas ei ole kostja selgitanud, milline konkreetne õigussuhe on kostja ja Q-i vahel, ning juhul kui see õigussuhe kehtib, siis kuidas ja miks see puudutab siinset kohtuvaidlust. Kostja väide, et tal on õiguslik suhe Q-iga, ei ole asjakohane ja on tõendamata. Ainuüksi see, et kinnistusraamatusse on kantud märge Q-i piiratud asjaõiguse kohta, ei mõjuta hageja ja kostja vahelist tasuta kasutamise lepingust tulenevat õigussuhet. VÕS § 291 lg 2 ei kohaldu kinnisasja tasuta kasutamise lepingule. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli korteri kasutamiseks sõlmitud üürikokkulepe korteri varasema omanikuga enne hageja poolt korteri omandamist.
3.5.Kostja on teinud Q-ile ülekandeid, kuid tõenditest ei selgu, millise kohustuse katteks.
3
2-23-10211
3.6.Eelnevat arvestades leidis maakohus, et poolte vahel oli leping korteri tasuta kasutamiseks. Kostja on rikkunud VÕS § 391 lg-st 1 tulenevat kohustust ja hagi kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsused tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tagaseljaotsuse mõju siinses asjas vaidluse all olnud õigussuhtele. Tagaseljaotsusega lahendati hageja nõue korteri väljanõudmiseks kostja valdusest. Kohus ei tuvastanud viidatud asjas hageja ja kostja vahelise õigussuhte sisu. Seega pidanuks maakohus siinses asjas arvestama kostja vastuväidetega. Kostja leiab, et korteri kasutamisest tulenevates vaidlustes on kostja suhtes õigustatud isikuks Q-i, kelle kasuks on korterile seatud isiklik kasutusõigus (VÕS § 291 lg 2).
4.2.Q-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol ei olnud tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Kostja tasus korteri kasutamise eest Q-ile rahalisi makseid. Kostja tasus Q-i poolt korteri omandamiseks võetud rahalise kohustuse katteks kokku 7977 eurot.
4.3.Hageja ei saanud kostjaga sõlmida tasuta kasutamise lepingut, sest korterile isikliku kasutusõiguse seadmine välistas hageja õiguse anda korter kolmanda isiku (kostja) kasutusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne ja sellelt on tasutud piisav riigilõiv. Samuti vastab apellatsioonkaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 20.12.2024 otsuse ja 15.01.2025 täiendava otsuse TsMS § 646 ning § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause alusel apellatsioonkaebuse põhjal ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on maakohtu otsuse vaidlustanud tervikuna. Seega kontrollib ka ringkonnakohus otsust täies ulatuses.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sh kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui rahuldas hagi.
7.1.Esitatud hagis nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist 2586,50 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled korteri kasutamiseks tasuta kasutamise lepingu, mille kohaselt tuli kostjal kanda korteriga seotud haldus- ja kommunaalteenuste kulud. Maakohus rahuldas hagi, põhjendades seda esmalt sellega, et hageja väited tasuta kasutamise lepingu kostjaga sõlmimise kohta tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks tagaseljaotsuse alusel. Maakohus on ekslikult käsitanud jõustunud tagaseljaotsust siduvana ning luges selle alusel kostja poolt omavõetuks asjaolu, et pooled sõlmisid tasuta kasutamise lepingu. Tagaseljaotsust saab käsitada üksnes dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2), kuid tagaseljaotsus ei tõenda praegusel juhul seda, et pooled on sõlminud hageja väidetud kokkuleppe (tasuta kasutamise leping). Tagaseljaotsuse kohaselt vaidles kostja tsiviilasjas nr
4
2-23-10211 2-21-14000 esitatud hagile vastu (dtl 13, p 2). Tagaseljaotsus kui tõend saab kinnitada üksnes faktilisi asjaolusid. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457 lg 1). Seega toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Tagaseljaotsusega ei ole aga tuvastatud, et pooled sõlmisid tasuta kasutamise lepingu. Tagaseljaotsusega otsustas kohus kohustada kostjat andma korter ebaseaduslikust valdusest välja hageja otsesesse valdusse (dtl 12–14). Ainuüksi kohtulahendi põhjendavas osas tuvastatavad faktilised asjaolud ei saa teises asjas samade poolte vahel olla TsMS § 457 järgi kohustuslikud. Seda isegi siis, kui menetlusosalised teises asjas osaliselt tuginevad samadele faktilistele asjaoludele (RKTKm 23.05.2018, 2-16-11216, p 9 kolmas lõik). Kohtuotsuse põhjendav osa (ka see, et tagaseljaotsuse kohaselt luges maakohus tsiviilasjas nr 2-21-14000 esitatud hagis toodud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks) iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta (vt RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-181-15, p 58 teine lõik). Seega tuvastas maakohus pooltevahelise õigussuhte ebaõigesti tagaseljaotsuse alusel.
7.2.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus jättis kostja vastuväited poolte vahel õigussuhte puudumise kohta põhjendamatult tähelepanuta, mis võis viia ebaõige otsuse tegemiseni. Kostja on siinse asja menetluses vastu vaielnud hageja väitele, et poolte vahel sõlmiti tasuta kasutamise leping. Kostja väitis, et poolte vahel ei ole olnud õigussuhet, mille alusel saaks hageja esitada hagi esemeks olevat nõuet. Seda, et poolte vahel oli tasuta kasutamise leping, samuti selle tingimused, tuleb esile tuua ja tõendada hagejal. Maakohtul oleks tulnud hinnata, kas ja kui, siis millise lepingu pooled sõlmisid. Sellest sõltub, kas hagejal saab kostja vastu olla nõue.
7.3.Eelnevalt nimetatud rikkumiste tõttu jäi maakohtu otsuses sisuliselt tuvastamata, kas ja milles pooled kokku leppisid ja millised kohustused neile lepingust võisid tekkida. Maakohtu eksimused hageja hagi rahuldamisel annavad aluse vaidlustatud otsused tühistada.
8.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas ja milline õigussuhe poolte vahel on ja millised on selle tingimused. Seejuures tuleb maakohtul hinnata kõiki kostja vastuväiteid, s.o kas kostjal oli üürileping Q-iga, kelle eest kostja tasus laenukohustust ning et korterile on seatud isiklik kasutusõigus Q-i kasuks (VÕS § 291 lg 3). Kui maakohus tuvastab, et hageja nõudel on õiguslik alus, tuleb maakohtul välja selgitada, millised konkreetsed kulud korteri eest tasumata jäid. Korteriühistu arvel on kululiigid esile toodud üksnes osaliselt, sest korteriühistu ees oli võlgnevus 2219,22 euro ulatuses 30.04.2023 seisuga (dtl 24). Seejuures tuleb hinnata, kas kostjal saanuks olla kulude tasumise kohustus iga kululiigi osas.
9.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohtul on eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata (TsMS § 392 lg 1) ei ole ringkonnakohtul praeguses asjas võimalik teha ise uut sisulist otsust. Seetõttu on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646 ning § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
5
2-23-10211
10.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu 20.12.2024 otsuse ja 15.01.2025 täiendava otsuse.
11.Kuna erinevalt kostja taotletust ei saa ringkonnakohus uut lahendit teha, rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt.
12.TsMS § 646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt ka RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.