Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et OÜ Aktiva Finants poolt I L vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. OÜ Aktiva Finants esitas 13.11.2018. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 241,09 euro (so põhinõue 620,57 eurot, intress 166,84 eurot ja viivis 453,68 eurot) saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt sõlmisid I OÜ ja võlgnik laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt anti võlgnikule laenu. Võlgnik kohustus laenu ja intressid tagastama vastavalt kokkulepitud tingimustele ja graafikule. Võlgnik laenu ja intresse tagastanud ei ole, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Lepingust tuleneb kohustuste täitmisega viivitamise korral viiviste ja kõrvalnõuete tasumise kohustus. Kõik kõrvalnõuded tulenevad lepingust. Võlgnikult on nõutud kohustuse täitmist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole ta oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. I OÜ loovutas 12.03.2018. a võlgniku vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants. Pärnu Maakohus tegi 29.11.2018. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 31.12.2018. a vastuväite, märkides mh, et keeldub tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 väidetava nõude aegumise tõttu selle tasumisest (möödas on 3a). 17.01.2019. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.02.2019. a esitas OÜ Aktiva Finants Harju Maakohtule hagi I L vastu põhivõlgnevuse 205,49 euro ja viivise alates 06.02.2019. a kuni põhinõude summas 205,49 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud I OÜ-le 05.03.2015. a laenutaotluse 1 000 euro saamiseks. I OÜ kinnitas kostja laenutaotluse ja väljastas kostjale kokku laenu summas 1 000 eurot, mis on edastatud kostjale ülekandega. I OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt on lepingujärgne krediidikulukuse määr 145,65% aastas. Laenu taotlemise ja laenu väljastamise aja kuupäeval 05.03.2015. a oli Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 23,53%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on seisukohal et kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga VÕS § 4062 lg 1 kohaselt, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu. Kostja on kohustuse katteks tasunud kokku 794,51 eurot. Seega on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevus hageja ees tulenevalt tühisest tarbijakrediidilepingust summas 205,49 eurot. I L hagiavaldusele vastust esitanud ei ole, kuid on maksekäsu kiirmenetluses esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kommenteeritud väljaande p-s 3.3.2.2.2.2 (lk 456) on selgitatud, et kui võlgnik esitas (maksekäsu kiirmenetluses) vastuväite, lahendatakse avaldus juba hagina hagimenetluses. Kuigi võlgnikule antakse TsMS § 487 lg 2 järgi tähtaeg hagile vastamiseks, tuleks tema vastuväideteks hagile lugeda ka maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväited, mh aegumisele tuginemine. Sel juhul ei saa kohus ilmselt ka nt hagile vastamata jätmise korral hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui nõue on esitatud asjaoludel tegelikult aegunud. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

2(3)

Hageja on seisukohal, et I OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist tühise tehinguga. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Alusetu rikastumise väljaandmise nõude aegumise algusaja määramisel on oluline, millal muutub rikastumise väljaandmise nõue sissenõutavaks. Kui tehing on tühine, tekib rikastumise väljaandmise nõue kohe pärast lepingu (alusetut) täitmist, st näiteks alusetult makse tegemist (TsÜS kommenteeritud väljaanne, p. 3.2.1, lk 487). TsÜS § 151 lg 1 näeb ette, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-180-14 selgitanud, et TsÜS 151 lg 1 alusel algab aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (p 12). Algne võlausaldaja I OÜ sai rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust teada kostjaga 05.03.2015. a laenulepingut sõlmides ja kostjale laenulepingu alusel raha üle kandes. Seega tekkis algsel võlausaldajal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue 05.03.2015. a. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 sätestab, et tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (TsÜS § 136 lg 2). Kuna käesoleval juhul tekkis hagiavalduse aluseks olev nõue 05.03.2015. a, siis algab aegumise tähtaja arvestamine sellele järgnevast päevast ehk 06.03.2015. a. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat sai täis seega 06.03.2018. a. OÜ Aktiva Finants esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 13.11.2018. a, seega kohaldab kohus hageja nõude suhtes vastavalt kostja taotlusele aegumist, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldamata jätta. Kohus peab vajalikuks juhtida hageja tähelepanu asjaolule, et vastavalt TsÜS § 138 lg-le 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (p 14). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses nimetanud oma nõudena märksa suuremat summat (1 241,09 eurot), kui hagis (205,49 eurot), mis vastavalt Riigikohtu selgitustele (lahend nr 3-2-1-186-13, p 24) võib tähendada kohtule tahtlikku valeandmete esitamist võla kohta ja seda vaatamata maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldusele, et hageja on teadlik valeandmete esitamisega kaasneda võivast kriminaalvastutusest. Selline tegu võib muude eelduste olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel (nn kolmnurkkelmuse kohta vt Riigikohtu 14.04.2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10, p 15). TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.