Otsuse avalikult teatavaks 03.12.2019, kell 15.00, Jõhvi tegemise aeg Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Tsiviilasi
N Z hagi OÜ Agrages Trade ja OÜ Rosinola vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Hagihind
4873, 43 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: N Z (IK XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Vladimir Kolga (e-post [email protected]) Kostja I: OÜ Agrages Trade (RK 10717749, asukoht Narva mnt 15-5 Jõhvi ) Kostja lepinguline esindaja: Tõnu Raidma (e-post [email protected]) Kostja II: OÜ Rosinola (RK 14134773, asukoht Järveküla tee 50, Kohtla-Järve) 13.11.2019
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta N Z hagi OÜ Agrages Trade ja OÜ Rosinola vastu rahuldamata.
2.Jätta hageja taotlus tunnistajate üle kuulamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud N Z kanda.
4.Välja mõista N Z OÜ Agrages Trade kasuks menetluskulud 554 eurot.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 01.05.2014 üürilepingu, mille alusel võttis hageja kostjalt 1 üürile aadressil XXX asuva kaupluse hoone esimesel korrusel asuvad ruumid. Poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes 01.11.2016. Peale ruumide üleandmist jäid kostja 1 valdusesse hageja omandis olevad asjad. Peale seda koostasid hageja ja kostja 2, kes on kostja 1 uus üürnik, hagejale kuuluva ja ruumides asuva vara nimekirja. 03.01.2017 saatis kostja 2 hagejale teate ja palus võtta vara tagasi 05.01.2017 kell 11.00.
2.Hageja tuli viidatud ajaks kohasel, kuid kostja 2 kohale ei tulnud. Hageja on saatnud kostjale 2 kirjad ja palunud teatada millal ta võib asjad ära võtta. Kostja 2 kirjadele ei reageerinud. Hageja asjad võivad olla mõlema kostja valduses. Vaatamata saadetud nõuetele ei ole kostjad käesoleva ajani tagastanud hagejale tema vara. Hage viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-8-08 p 21. Hageja tugineb AÕS § 80 lg 1, 2 ja VÕS § 115, 127 ning palub kohustada kostjaid välja andma solidaarselt ebaseaduslikust valdusest hageja vara ning juhul, kui kostjad vara hagejale üle ei anna või vara on hävinenud või kaotsi läinud, siis välja mõista kostjatelt solidaarselt hagejale tekitatud kahju 4873, 43 eurot.
II KOSTJATE VASTUS JA SEISUKOHAD
3.Kostja I, OÜ Agrages Trade hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja tõendama, et ta on asja omanik ning, et kostja 1 valdab asja ebaseaduslikult (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-110-11 p 12). Seda tõendamise kohustust hageja ei ole täinud. Alles seejärel, kui hageja on oma väiteid tõendanud, lasub kostjal 1 tõendamiskoormus oma väidete tõendamiseks. Hagiavalduses nimekirjas toodud vara ei ole võimalik ära tunda ja eristada teistest sarnastest asjadest. Asjad on loetletud üldsõnaliselt ilma täpsema kirjelduseta ja ülepaisutatud hindadega. Seerianumbrite asemel on hagiavalduses märgitud asjade mudelinumbrid. Kõik elektriarvestid on XXX OÜ omandis.
4.Kuna hagejal puuduvad dokumendid vara omandamise kohta, siis ei ole võimalik loetletud vara ära tunda ja eristada teistest sarnastest asjadest ega tuvastada selle vara olemasolu ja selle omandamist hageja poolt. Hageja ei ole tõendanud, et tema väidetav vara on kostja I valduses või kaudses valduses. Hageja väidab paljasõnaliselt, et vara jäi üüritud ruumidesse. Kostja I viitab AÕS §-le 33, 36, 37 ning leiab, et tal puudub tegelik võim hageja väidetava vara üle. Samuti ei ole kostja väidetavat vara ajutiselt üle andnud kolmandale isikule (kaudne valdus). Hageja ei ole nõudnud kostjalt I vara üleandmist. Jätta hagi kostja I vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja II, OÜ Rosinola hagi ei tunnista. Kõik hageja esitatu on väär ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Tegelikult koostasid kostja II ja hageja viidatud kuupäeval hoopis teise akti, millel on hageja allkiri. Akt ruumidesse jäetud asjade kohta, mis on lisatud hagile on täiesti arusaamatu. Hageja ise on see, kes ei tule asjadele järgi. Teiseks ei ole kostjal II enam alates 12.07.2017 nende ruumide valdust seoses rendilepingu lõppemisega ning kõik esemed mis ruumides olid jäid sinna. Kostja juhatuse liikme valduses on teler, kohvimasin ja muusikakeskus.
2-17-13718
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi mõlema kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kostjate vastu kaks nõuet. Esiteks palub hageja kohustada kostjaid solidaarselt välja andma kostjate ebaseaduslikus valduses olev hageja vara, millest järeldub, et nõue on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Teiseks nõuab hageja alternatiivselt asjade väärtuse hüvitamist. Kohus nõustub kostja I seisukohaga, et hageja peab tõendama, et ta on asjade omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Selliselt on ka hageja oma tõendamiskoormisest aru saanud, sh. on hagejale eelistungil selgitatud, et hagejal tuleb esitada tõendid asjade kuuluvuse osas. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 80 lg 1 järgse nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta (RKTKo-d 216-6563 p 23 ja 3-2-1-110-11 p 12).
7.Antud juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja on hagiavalduses märgitud asjade omanik, kuigi hagejal oli selleks piisavalt aega ja võimalusi. Seadus ei keela omandiõigust tõendada muude tõenditega kui dokumentaalsed tõendid (TsMS § 272 lg 1, nt. asjade ostu dokumendid). Toimiku materjalides olevad esemete nimekirjad (I kd, tl. 12, 115) seal toodud asjade omandiõigust ei tõenda. Dokumendist pole aru saada kelle poolt ja millal need on koostatud ning puudub igasugune viide sellele, et tegemist oleks hagejale kuuluvate asjadega. Samuti on hagejal kohustus tõendada, et kostja on asjade valdaja (AÕS § 82 lg 1), kuid hageja ei ole tõendanud ka seda, et vaidlusalused asjad oleks kostja I, Agrages OÜ valduses. Hageja lepinguline esindaja on eelistungil väitnud, et asjad pidi üle andma Rosinola OÜ ja kohtuistungil selgitanud, et kostjalt I ei ole asju kunagi välja nõutud. Kostja I on eelistungil omakorda selgitanud, et tal ei ole olnud ruumide valdust alates ajast, kui hageja ruumid üürile võttis ning praegu on ruumide valdajaks uus üürnik (XXX). Kuna isik kelle vastu nõue esitatakse peab olema asja valdaja, kuid hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused asjad on kostja I valduses, siis ei ole ka siit tulenevalt võimalik hagi kostja I vastu rahuldada.
8.Kuna ruumide, kus vaidlusalused asjad asuvad, valdajaks on käesoleval ajal kolmas isik (uus üürnik), siis järeldub sellest, et kostjal II puudub ruumidesse juurdepääs, millest tulenevalt ei saa asuda seiskohale, et ka kostja II oleks asjade valdaja. Kostja II on vastuses hagile väitnud, et alates 12.07.2017 tal ruumide valdust ei ole (valdus lõppes hageja ja kostja II vahelise üürilepingu lõppemisega), st. kostjal II ei olnud ruumide, kus vaidlusalused asjad asuvad valdust juba enne hagi esitamist (14.09.2017). Seega ei ole hageja tõendanud ka seda, et asjad oleksid kostja II valduses. Hagejale pidi hiljemalt eelistungil olema arusaadav, et käesoleval ajal on väidetavad hageja esemed järgmise ruumide üürniku valduses ning 3 asja on Rosinola OÜ juhatuse liikme, XXX isiklikus valduses. Kui asjad on äriühingu juhatuse liikme (praegusel ajal endise juhatuse liikme) vahetu tegeliku võimu all, siis sellist valdust ei saa samastada juriidilise isiku (kostja II) valdusega, kelle vastu antud juhul on hagi esitatud. Vaidlusalused asjad asusid ruumides, mida üüris Rosinola OÜ, kes tegutses seal oma majandustegevusega ning olukorras kus juhatuse liige viib asjad oma elukohta, ei saa asuda seisukohale, et asjad on juriidilise isiku valduses. Eeltoodu alusel tuleb hageja esmane vindikatsiooninõue mõlema kostja vastu jätta rahuldamata.
9.Alternatiivselt on hageja palunud kostjatelt välja mõista kahju hüvitisena 4873, 43 eurot. Nõude sisuks on asja taassoetamise väärtuse (VÕS § 132 lg 1) või väärtuse (VÕS § 132 lg 2) hüvitamine. Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud et ta on asjade omanik ja asjad on kostjate valduses, ei ole kohtu hinnangul ka eeltoodu kõrvale jätmisel hagi kostjate vastu võimalik rahuldada. Riigikohus on leidnud, et kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade
2-17-13718 väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui hageja asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina vajalik (RKTKo-d 2-15-1663 p 21 ja 2-16-6563 p 25).
10.Hageja on kohtuistungil väitnud, et ta ei ole kostjalt I nõudnud asjade väljaandmist, millest järeldub, et hageja ei ole kostjale I andnud sellel eesmärgil täiendavat tähtaega. Seega ei ole ka siit tulenevalt täidetud kostjalt I kahju hüvitise nõude tingimused. Lisaks ei ole hageja mõlema kostja osas tuginenud asjaolule, et tähtaja määramine ei ole vajalik, kuna hageja on kaotanud huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju. Hageja on nõudnud kahju hüvitist kostjatelt solidaarselt, kuid VÕS § 68 lg-st 1 tuleneb, et õiguskaitsevahendi (mh. kahju hüvitamise) kohaldamise eelduste täitmine tuleb tuvastada iga solidaarvõlgniku suhtes eraldi. Seega isegi kaasvaldaja valdus ei anna iseenesest alust nõuda kahju hüvitamist ka teiselt kaasvaldajalt. Hageja taotluse tunnistajate üle kuulamiseks jätab kohus rahuldamata, kuna tunnistajate ütlustega soovis hageja tõendada asjaolu, et kostja II ei ilmunud asjade üleandmiseks kohale, mis aga asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust. Hagi hind TsMS § 126 lg 1 kohaselt määratakse isiku valdusest asja väljanõudmise vaidluse puhul hagihind asja väärtusega. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hageja on välja toonud, et asjade koguväärtuseks on 4873, 43 eurot, mis on ka hagi hinnaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti hageja kahjuks, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja I, OÜ Agrages Trade menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 554 eurot. Kohus leiab, et kostja I esindaja tunnihind 95 eurot ja ajakulu ning tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb hagejalt välja mõista. Kostja II menetluskulude nimekirja ei esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.