Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu avaldus Marit Vilbalt võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu (rk 80528324; asukoht Vabaduse tn 22, 65609 Võru), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina LõhmusEin, e-post [email protected]; puudutatud isik Marit Vilba (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista Marit Vilbalt Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu kasuks võlgnevus 1553,72 eurot, millest 1465,55 eurot on põhinõue ja 88,17 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 30.06.2019 seisuga.
3.Välja mõista Marit Vilbalt Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu kasuks viivis 0,02% päevas põhinõudelt 1465,55 eurot alates 01.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 1377,38 eurot.
Välja mõista Marit Vilbalt Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu kasuks menetluskulud 772,14 eurot, millest 52,14 eurot on riigilõiv ja 720 eurot lepingulise esindaja kulud.
6.Välja mõista Marit Vilbalt Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt 772,14 eurot alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu (avaldaja) esitas 24.04.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Marit Vilbalt (puudutatud isik) majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks, millele puudutatud isik esitas 27.05.2019 vastuväite.
2.04.06.2019 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse nõude hagimenetlusse üleandmisega.
3.01.07.2019 esitas avaldaja Tartu Maakohtusse avalduse, milles palub puudutatud isikult välja mõista korteriühistule tasumata majandamiskulud koos viivistega. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand Võrus aadressil Liiva tn 17a-XXX. Puudutatud isik ei ole täitnud korteriomaniku kohustust tasuda majandamiskulude eest. Perioodil juuli 2017 kuni märts 2019 on puudutatud isikul temale väljastatud arvetel kajastatud majandamiskulude eest tasumata 1465,55 eurot. Kuivõrd puudutatud isik on viivitanud majandamiskulude tasumisega, nõuab avaldaja puudutatud isikult alates 01.04.2018 viivist. 30.06.2019 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 88,17 eurot. Avaldaja on viivise arvestamisel lähtunud üksnes tasumisele kuulunud põhivõlgnevuse summadest ja viivise määrast 0,02% päevas. Kuigi avaldaja saatis puudutatud isikule meeldetuletusi võlgnevuse kohta, ei ole puudutatud isik tänaseni võlgnevust tasunud. Avaldaja palub avalduse rahuldada ning puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 1465,55 eurot põhinõude ja 88,17 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Lisaks palub avaldaja alates 01.07.2019 välja mõista viivise 0,02% päevas põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte vaidlusaluse korteriomandi kohta, korteriomanike 06.03.2017 üldkoosoleku protokoll, 2017. aasta majanduskava, korteriühistute registri kehtivate andmete väljatrükk avaldaja kohta, korteriomanike 20.04.2018 üldkoosoleku protokoll, korteriühistu 2018. aasta majanduskava, avaldaja põhikiri, puudutatud isikule ajavahemikul 31.07.2017 kuni 31.03.2019 esitatud arved, avaldajale üle antud võla koosseisu arvestus koos arvega nr 1/A ning võlgnevuse ja 30.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestus.
4.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Vastuse kohaselt oli vaidlusalune korteriomand alates 01.10.2016 kuni 31.03.2019 üürniku valduses ning puudutatud isikul ei olnud kuni korteri valduse tagasisaamiseni 31.03.2019 infot avaldaja nõude olemasolu kohta. Pärast info saamist nõustus puudutatud isik võlgnevuse tasumisega, välja arvatud ebamõistlikult suured viivised. Puudutatud isiku hinnangul on temale perioodil 31.12.2016 kuni 31.08.2017 esitatud arvetel märgitud viivisemäär 0,25% päevas ebamõistlikult suur. Samuti on viidatud perioodil esitatud arvetelt nähtuvalt arvestatud igakuiselt kogunenud viiviselt omakorda viiviseid. Puudutatud isik palub kohtult viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Kuna avaldaja keeldus puudutatud isiku mõistlikust ettepanekust ning algatas hagimenetluse, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik lisas vastusele 05.06.2019 ja 13.06.2019 elektronkirjad ning puudutatud isikule ajavahemikul 31.12.2016 kuni 31.08.2017 esitatud arved. Kohtu seisukoht
5.Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud avalduse koos täpsustusega ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud neile lisatud dokumentidega, leiab, et Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
6.Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude koos 30.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise väljamõistmise nõudega.
7.Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikule kuulub Võrus aadressil Liiva tn 17a korteriomand. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub puudutatud isikule 581/7520 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa (eriomandi ese) eluruum nr XXX, mille üldpind on 50,50 m2. Võru Kinnisvara OÜ valitsejana esitas kuni 31.03.2018 Võru, Liiva tn 17a korteriomanikele majandamiskulude eest arveid, mille koostamise aluseks olid majanduskavad ning tegelikult tarbitud teenused. Alates aprillist 2018 on arveid väljastanud avaldaja kui korteriühistu, mis kanti registrisse 13.01.2018. 2/6
8.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik jätnud ajavahemikul juuli 2017 kuni märts 2019 tasumata majandamiskulud summas 1465,55 eurot.
9.Kohus märgib, et kuivõrd osa võlgnevusest on tekkinud enne 01.01.2018 ning osa pärast märgitud kuupäeva, on enne 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas vaidluse lahendamisel kohaldatavaks õiguseks kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Majandamiskulude tasumist reguleerivad kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 on korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette alternatiivse korra, mille järgi võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriomanike 06.03.2017 üldkoosolekul kinnitatud 2017. aasta majanduskava kohaselt arvestatakse maja remondifondi igakuuliselt 0,40 eurot ja alates märtsist 1 euro iga korteriomandi üldpinna ruutmeetri kohta. Maja haldamiseks vajalikud vahendid 2017. aastal kujunevad korteriomandi omanike igakuulistest maksetest 0,29 eurot ruutmeetri kohta, mis moodustab valitsejale jooksva haldustegevuse korraldamiseks teenustasuna makstava summa. Nimetatud summadele lisandub käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud seadustele. Kommunaalmaksed (soojusenergia, prügivedu, üldelekter, vee- ja kanalisatsiooniteenus) tasutakse vastavalt tarnijate poolt esitatud arvetele ja jaotatakse korteriomanike vahel vastavuses üldkoosoleku otsusega kinnitatud jaotuspõhimõtetele. Jooksvad ja avariilised tööd teostatakse remondifondi vahendite arvelt, remondifondist kaetakse ka välisterritooriumi korrashoiuga seotud materiaalsed kulutused, välja arvatud kulutused majahoidja töötasule. Korteriühistu korteriomanike 20.04.2018 üldkoosolekul kinnitatud 2018. aasta majanduskava järgi arvestatakse maja remondifondi igakuuliselt 1 euro iga korteriomandi üldpinna ruutmeetri kohta. 2018. majandusaasta majanduskulud kujunevad korteriomandi omanike igakuulistest maksetest 0,30 eurot ruutmeetri kohta, mis moodustab valitsejale jooksva haldustegevuse korraldamiseks teenustasuna makstava summa. 01.07.2018 alates on haldustasu suurus 0,34 eurot ruutmeetri kohta. Nimetatud summadele lisandub käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud seadustele. Kommunaalmaksed (soojusenergia, prügivedu, üldelekter, vee- ja kanalisatsiooniteenus) tasutakse vastavuses põhikirjas sätestatule. Jooksvate ja avariiliste remondi- ja hooldustööde kulu kaetakse remondifondi vahendite arvelt, remondifondist kaetakse ka välisterritooriumi korrashoiuga seotud materiaalsed kulutused, mida vastavalt põhikirjale ei kata väliskoristuse tasu.
3/6
Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas. Kohtule on esitatud kulude arvestamisel ja tasumisel aluseks võetavad üldkoosolekute otsused kogu vaidlusaluse arvestusperioodi kohta ning korteriühistu kehtiv põhikiri. Puudutatud isik ei ole kohtumenetluses majandamiskulude kandmise ja jaotamise korrale ega suurusele vastuväiteid esitanud.
10.Avaldusele lisatud arvetest ja avaldajale üle antud võla koosseisu arvestusest nähtuvalt on puudutatud isik jätnud perioodil 31.07.2017 kuni 31.03.2018 temale valitseja poolt väljastatud arvetel kajastatud majandamiskulude (arvetel märgitud viivist arvestamata) eest tasumata 734,62 eurot (73,82 +85,12 +83,36 + 83,37 + 84,45 + 84 + 90,35 + 84,66 + 84,11, millest tuleb lahutada puudutatud isiku poolt vaidlusalusel perioodil tasutud 18,62 eurot). Puudutatud isikule perioodil 30.04.2018 kuni 31.03.2019 avaldaja poolt väljastatud arvetel kajastatud majandamiskulude (arvetel pole viivist märgitud) eest on tasumata 730,93 eurot (85,92 + 84,92 + 83,83 + 85,57 + 88,48 + 82,27 + 82,81 + 84,30 + 93,69 + 86,40 + 84,20 + 83,54, millest tuleb lahutada puudutatud isiku poolt hagi esitamise ajaks tasutud 295 eurot). Majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees alates juulist 2017 kuni märtsini 2019 on kokku seega 1465,55 eurot (734,62 + 730,93), mis on avaldaja põhinõude suuruseks. Eeltoodust järeldub avaldaja poolt kohtumenetluses väidetu, et avaldaja ei nõua põhinõudes arvetel nr 15084, 17419, 19741, 22065, 24383 ja 26716 märgitud viivist, vaid on võtnud võlgnevuse arvestamisel aluseks üksnes alates juuli 2017 kuni märts 2019 eest tasumisele kuuluvad majandamiskulud.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et avaldajal on õigus puudutatud isikult võlgnevust nõuda ning puudutatud isikult tuleb majandamiskulude katteks välja mõista 1465,55 eurot.
12.Nii majandamiskavadest kui avaldaja põhikirjast tulenevalt on korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulude eest hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu
20.kuupäevaks. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kuigi Riigikohus on selgitanud, et KrtS § 42 lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte ja selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-131006, p 16), nõuab avaldaja puudutatud isikult alates 01.04.2018 viivist seadusjärgses määras, so 8% aastas ehk 0,02% päevas. Avaldaja viivise arvestus alates 01.04.2018 kuni 30.06.2019 sisaldub avalduse lisas nr 19 (võla koond ja viivisearvestus). Lähtudes kohtu poolt tuvastatust (p 10), et avaldaja põhinõue ei sisalda viivist ja seega on avaldaja nõue kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 6, mille kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda viivise maksmisega viivitamise korral (vt ka viivisearvestuse eelviimane tulp), viivist nõutakse seadusjärgses määras, mida üldjuhul ei ole alust vähendada ja seadusjärgne viivis objektiivselt võetuna ei ole antud juhul väga suur summa (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-17, p 12), nõustub kohus avaldaja viivise arvestusega ning leiab, et avaldaja 30.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 88,17 eurot on põhjendatud.
13.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ka lisanduva viivise alates 01.07.2019. Avaldaja nõude õiguslik alus on TsMS § 367, mis näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 4/6
Kohus on seisukohal, et avaldaja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud puudutatud isikust enesest, so oma kohustuse mittekohane täitmine. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Kuivõrd viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet ning puudutatud isik on esitanud kohtule viivise vähendamise taotluse VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mõista edasiulatuvalt välja viivist põhinõuet ületavas määras (avaldaja ei ole põhistanud avalduses põhinõudest suurema kahju tekkimist). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 0,02% päevas põhinõudelt 1465,55 eurot alates 01.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 1377,38 eurot.
14.Kokkuvõttes rahuldab kohus avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu, mõistes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 1465,55 eurot, 30.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 88,17 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras 0,02% päevas põhinõudelt 1465,55 eurot alates 01.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 1377,38 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse täies ulatuses, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et puudutatud isiku väitel sai ta võlgnevusest teada 31.03.2019, kuid eeltoodule vaatamata pöördus avaldaja poole alles pärast maksekäsu kiirmenetluse nõude hagimenetlusse üleandmist 04.06.2019 (lisatud 05.06.2019 ja 13.06.2019 elektronkirjad) ega tasunud kohtumenetluse kestel võlgnevust ka mittevaieldavas osas.
16.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 900 eurot koos käibemaksuga (144 eurot × 6,25 tundi materjalidega ja puudutatud isiku vastusega tutvumise, avalduse ja puudutatud isiku vastusele avaldaja seisukoha koostamise, samuti kohtu nõudele vastuse koostamise eest), kokku seega 1125 eurot. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades tasunud riigilõivu 52,14 eurot ning Tartu Maakohtule avalduse esitamisel täiendavalt 172,86 eurot, kokku seega 225 eurot. Kuna maksekäsus esitatud nõudelt on riigilõivu tasutud kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-ga 6 kolm protsenti nõudelt, aga hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas avalduse esitamisel tasutakse RLS § 59 lg 5 kohaselt riigilõivu 50 eurot, ei tulnud avaldajal maksekäsu kiirmenetluse nõude hagimenetlusse üleandmisel täiendavat riigilõivu tasuda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lugeda puudutatud isikult väljamõistetavaks riigilõivu suuruseks 52,14 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on avaldajal õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist, esitades vastava avalduse 5/6
ning märkides isiku ja konto numbri, millele ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist taotletakse. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, avaldaja nõude olemust (majandamiskulude väljamõistmise nõue hagita menetluses), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja -mahukas), asja lahendamist kirjalikus menetluses ning avalduses ja avaldaja seisukohtades esitatud (osaliselt korduvaid) põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõttes on 720 eurot (144 eurot × 5 tundi). Kohtu hinnangul tuleb avaldajat esindanud lepingulise esindaja tasu 144 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtumääruses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 772,14 eurot (52,14 + 720). Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult välja viivise menetluskulult 772,14 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.