Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades, et hageja on osaliselt hagist loobunud, siis tuleb menetluskulud jätta 65 % ulatuses kostja kanda ning 35 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot ja esindajakulu 1436,48 eurot. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kokku kandnud kulusid summas 1436,48 eurot 8 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 169 eurot järgnevalt: 1) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning dokumentide kohtule esitamine – 3 tundi; 2) 17.11.2023 dokumendi ettevalmistamine ja koostamine ning kohtule esitamine – 1 tund ja 30 minutit; 3) 10.04.2025 istungiks ettevalmistumine – 30 minutit; 4) 10.04.2025 istungil osalemine – 10 minutit; 5) 19.04.2025 dokumendi ettevalmistamine ja koostamine ja kohtule esitamine – 3 tundi ja 20 minutit. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on eelduslikult mahukas toiming, kuid sellele kokku 3 tunni kulumist ei pea kohus mõistlikuks, arvestades, et hageja on pidanud enda nõuet mitmel korral täpsustama. Kohus peab põhjendatud ajaks 1 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 2 tunni võrra. Ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada esindaja ajakulu 2 tunni võrra, seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 6 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (169 eurot) ei ole põhjendatud. Kohus peab põhjendatud tunnihinnaks 110 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 715 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1135 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt 65 % ulatuses hageja kasuks välja mõista, s.o 737,75 eurot (riigilõiv 273 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 464,75 eurot). Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.