Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale müünud diislikütust ning esitanud selle eest tasumiseks kostjale 18.02.2019 arve nr TRT00381 summas 4 916 eurot maksetähtajaga 04.04.2019. Kostja ei ole arvet õigeaegselt tasunud, mistõttu esitas hageja kostjale kohustuse täitmise nõude. Kostja ei ole nõudekirjale vastanud ega ole arvet nr TRT00381 hagejale täiendava tähtaja jooksul tasunud. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 4 916 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata arve, s.o summas 4916 eurot, eest viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest seaduses sätestatud määras, s.o 8% aastas, järgmiselt: perioodil 05.04.2019 kuni 16.05.2019 4 916 x 8/100/365 x 41 päeva ehk 44,18 eurot. Hageja palub rahuldada hagi ning mõista OÜ-lt Võru Betoon OÜ Mark Oil kasuks välja põhivõlgnevus summas 4 916 eurot ning viivis 16.05.2019 seisuga summas 44,18 eurot ning viivis põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab hagi ja tasus hagis näidatud arve 05.06.2019.a. Kostja esindaja leiab, et kohtukulud tuleb jätta hageja kanda, sest tavapäraselt on sarnased probleemid lahendatud omavahelises suhtluses hageja müügiesindajaga. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja arvates on hagi esitatud ennatlikult, sest hageja ja kostja on pikaajalised lepingupartnerid. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 34). Tartu Maakohtu 26.augusti 2019.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 50). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 27.augustil 2019 ja kostja 7.novembril 2019.a. (tl 38). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtule esitanud täiendavalt avaldusi ega dokumente, hageja on esitanud menetluskulude nimekirja.

2 (5)

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostjale müünud diislikütust ja esitanud kostjale arve nr TRT00381 summas 4916 eurot maksetähtajaga 04.04.2019.a., mille on kostja tasunud pärast hageja hagiavalduse saamist 05.06.2019.a. (tl 5, 22). VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kuna kostja tasus arve 05.05.2019, siis on hageja arvutanud viiviseid alates nõude sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast 05.04.2019 kuni arve 4916 euro tasumiseni 64,65 eurot. Kohtu hinnangu kohaselt ei ületa hageja nõue tegelikku viiviste suurust. VÕS § 88 lg 8,9 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist (Riigikohtu 4. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13811, p 11; 14. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11, p 12). Hageja on arvestanud vastavalt VÕS § 88 lg 8 kostja poolt 05.06.2019 4916 euro maksmisel tasutuks kõigepealt viivised 64,65 eurot ja osaliselt põhivõla summas 4851,35 eurot ning põhivõlast jäi kostjal tasuda veel 64,65 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid teistmoodi arvestamises kokku leppinud, samuti ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 64,65 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt viivis hageja kasuks alates põhivõla osalisele tasumisele järgnevast päevast 6.juunist 2019.a. võlgnevuselt 64,65 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema

3 (5)

poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostja võlgnevus 64,65 eurot on tõendatud kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis hageja kasuks alates 6.juunist 2019.a. võlgnevuselt 64,65 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Kohus nõustub kostjaga, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 6, sest kuigi kostja on hagi õigeks võtnud, on ta oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale 05.04.2019 kohustuse täitmise nõude (tl 31), kuid kostja ei ole võlga tasunud ja ka pärast hagi esitamist täitis nõude ainult osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt kostja tunnistab hagi, samas rahuldas vabatahtlikult nõude pärast hagi esitamist ja sedagi osaliselt, mistõttu kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 425 eurot ja õigusabikulu 990 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 425 eurot (tl 10). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 425 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb 8 tunni ja 15 minuti talle osutatud õigusabi eest 990 euro hüvitamist (tl 37). Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot loeb kohus kohtupraktikast lähtudes mõistlikuks tasuks. Hageja esindaja on osutanud arve kohaselt hagejale õigusabi 4,5 tundi hagi (3,5 lehekülge lisadega) koostamise ja esitamisega seotud toimingutele; 15 minutit 28.05.2019 kohtumäärusega tutvumisele; 05.06.2019 suhtlusele kliendiga, kostja vastusega tutvumisele, analüüsile 30 minutit; hageja seisukoha (2 lehekülge) koostamisele ja esitamisele 2 tundi; 26.08.2019 kohtumäärusega tutvumisele ja hageja lõpliku seisukoha kujundamisele 1 tunni. Kohus loeb, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja keerukust, asi lahendati kirjalikus menetluses, hageja esitas peale hagiavalduse vaid seisukoha kostja vastuse kohta ja menetluskulude nimekirja, mille koostamise aeg ei kuulu kohtupraktika kohaselt vastaspoole poolt hüvitamisele,

4 (5)

põhjendatud ja vajalikuks vastaspoole poolt hüvitatavaks hageja esindaja ajakuluks 4 tundi. Seega tuleb kostjalt menetluskuluna kokku välja mõista 425+ 480 =905 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 tuleb menetlusosalise taotluse alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista vastavalt hageja taotlusele hageja kasuks viivis menetluskuludelt 905 eurolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.