2-25-1310/5 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (910 eurot) tuleb kostjal Xl tasuda hagejale Swedbank AS ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Pooled sõlmisid 15.09.2021 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 2 500 eurot intressimääraga 20% aastas. Krediidi kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 22,23% aastas. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.4 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid. Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (lepingu tingimused p 6.15). Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on 11,15% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 05.06.2024 kostjale posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 03.07.2024. Lepingust nr 21-058085-RK tulenev võlgnevus on kokku 2 908,09 eurot, millest põhiosa moodustab 2 500 eurot, põhiosa viivis 171,79 eurot ja intress 236,30 eurot. 2

03.05.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-028858-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 8 000 eurot intressimääraga 16,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.04.2028. Laenusumma kandis hageja 03.05.2023 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 18,570% aastas. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel 11,15% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 05.06.2024 kostjale posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 03.07.2024. Lepingust nr 23-028858-VL tulenev võlgnevus on kokku 8 605,63 eurot, millest põhiosa moodustab 7 314,64 eurot, põhiosa viivis 702,21 eurot ja intress 588,78 eurot. Kohtu selgitused Kostja sai 09.10.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu 15.11.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab seadusele. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et lepingu nr 21-058085-RK sõlmimisele eelnevalt töötas kostja osaühingus Y ja tema keskmine sissetulek (arvestades ka töövõimetushüvitist) oli ~620 eurot kuus. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal Swedbank AS-i ees ega ka väljaspool Swedbank AS-i muid krediidikohustusi. Seega moodustas igakuine krediidikohustus väljastatava krediitkaardi intressimakse näol (kuumakse ~43 eurot, kui krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses kasutuses) laenusaaja sissetulekust ~7% ning kostjale jäi muude (sh majapidamis-) kulude kandmiseks ~577 eurot. Kostjal puudusid lepingu sõlmimisel maksehäired Lepingu nr 23-028858-VL sõlmimisele eelnevalt töötas kostja osaühingus XXX ja tema keskmine sissetulek (arvestades ka töövõimetushüvitist) oli ~1089 eurot kuus. Kostjal eksisteeris lepingu sõlmimise ajal Swedbank AS-i ees üks krediidikohustus maksimaalse kuumaksega ~43 eurot ning väljaspool Swedbank AS-i Elisa Eesti AS ees kuumaksega ~37 eurot. Seega moodustasid igakuised krediidikohustused koos väljastatava laenu kuumaksega (~204 eurot) laenusaaja sissetulekust ~26% ning kostjale jäi muude (sh majapidamis-) kulude kandmiseks ~805 eurot. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hagi asjaoludega on põhjendatud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 910 eurot ning menetluskuludelt (910 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 3