Elisa Eesti AS hagi D.M vastu 466 euro 80 sendi saamiseks
Tsiviilasja hind
509 eurot 82 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht XXX-i ), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja D.M (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX)
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Eesti AS hagi D.M vastu 288 euro 84 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks.
2.Mõista D.M lt Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlg 288 eurot 84 senti, 20.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 152 eurot 45 senti eurot ning edasiulatuv viivis 0,065% päevas põhivõlalt (288 eurot 84 senti) alates 21.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud D.M kanda. Mõista D.M lt Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulud 280 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (280 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 21.10.2025 D.M (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 321 euro 77 sendi suurune põhivõlg ja kõrvalnõuded tulenevalt poolte vahel sõlmitud sideteenuse osutamise lepingust elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 mõttes. Pärnu Maakohus tegi 22.10.2025 määrusega kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 17.12.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis 02.01.2026 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja 14 päeva, et esitada nõuetekohane hagiavaldus TsMS § 487 lg 1 kohaselt.
2.Hageja esitas 20.01.2026 hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 288 eurot 84 ja kõrvalnõuded. Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 29.11.2007 sideteenuse osutamise lepingu nr L-385857, mille järgi oli kostjal õigus saada sideteenust ja kasutada muid tasulisi teenuseid ning kohustus tasuda arveid. Pooled sõlmisid 09.10.2019 lepingu nr L-1177269 nutitelevisiooni ja järelvaatamise teenuse lisamiseks seadmete üürimiseks (lepingud). Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, kui jättis perioodil 01.04.2022–01.10.2023 arved tähtaegselt tasumata. Hageja palus kostjalt välja mõista: põhivõlg 288 eurot 84 senti 20.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 152 eurot 45 senti edasiulatuv viivis 0,065% päevas alates 21.01.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 85). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 533 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, 20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 mõttes ning 338 eurot lepingulise esindaja kulud kahe tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot. Hageja kinnitas TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja palus menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt välja mõista käibemaksuta, sest ta on käibemaksukohustuslane. Hageja palus TsMS § 177 lg 4 kohaselt määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.Tartu Maakohus võttis 03.02.2026 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse kätte 06.02.2026 kl 08.38 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kohus võttis 2
07.04.2026 ühendust XXX XXX korteriomaniku K. P., kes kinnitas telefoni teel, et kostja viibib sellel aadressil. Kohus toimetas kostjale TsMS § 326 lg 1 kohaselt hagimaterjalid kätte 11.04.2026 postkasti jätmisega, sest kostja ei viibinud kohal. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 04.05.2026 (k.a). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
5.1.Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 85). Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta hageja menetluskuludele. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista TsMS § 4842 kohaselt ka 20 eurot menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluses.
5.2.Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
5.3.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud tasu 85 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga ning sarnase teenuse turuhind on tavapäraselt olnud kindlaks määratud summana 85–100 eurot. Hagiavalduses on kasutatud tüüpvormi, kuhu on kleebitud sisuliselt fotot, mis ei nõua juriidilisi eriteadmisi, põhjendatud ajakulu hulka on arvetatud täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ja menetluskulude nimekirja koostamine.
3
6.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 280 eurot (km-ta) (175 + 20 + 85). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.