Hageja: SKA Parking OÜ (registrikood 16771877); Hageja lepinguline esindaja: A. J.; Kostja: I. F. (isikukood XXX).
Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista I. F.ilt SKA Parking OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 80 eurot ja 29.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 15,43 eurot.
3.Mõista I. F.ilt SKA Parking OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt summas 80 eurot alates 30.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta SKA Parking OÜ hagi rahuldamata sissenõudmiskulude osas summas 60 eurot.
5.Jätta menetluskulud 61% ulatuses I. F.i kanda ja 39% ulatuses SKA Parking OÜ kanda.
Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, on tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsusega. Maakohus ei anna luba vastava otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hageja võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SKA Parking OÜ (hageja) esitas 28.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. F.i (kostja) vastu 146,35 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 03.12.2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 04.02.2026 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude menetlemiseks hagimenetluses üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 10.02.2026 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 80 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 13,06 eurot ja viivise tasumata põhinõudelt alates 11.02.2026 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2/7
4.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 06.11.2023 ja 20.05.2025 sõiduki numbrimärgiga XXX parkimistingimusi rikkudes hageja opereeritavale Mustakivi X/X ja Tähesaju X, Tallinn parkimisalale. Kostja rikkus lepingutingimusi, parkides sõiduki parkimise algusaega parkimiskellaga fikseerimata. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude summas 40 eurot kummagi rikkumise eest, paigutades leppetrahvi kviitungi sõiduki kojamehe vahele (leppetrahvid nr 8605641002233107 ja 7807391102251400). Kostja ei ole leppetrahve tasunud.
5.Kohus võttis hagi 14.04.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
6.Kohus proovis hagiavaldust ja 14.04.2026 määrust kostjale kätte toimetada avalikus etoimikus, kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil XXX ning saatis need korduvalt kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressidel XXX, XXX ja XXX. Kostja palus 20.04.2026 ja 28.04.2026 e-posti aadressilt XXX saadetud e-kirjades saata dokumendid tema elukoha postiaadressile XXX, kuivõrd tal ei ole võimalik dokumente elektroonilisel kujul vastu võtta. Kostja ei avanud menetlusdokumente e-toimikus ega kinnitanud nende kättesaamist. Samuti ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente tema elukohas isiklikult üle anda, mistõttu toimetas kohus dokumendid kostjale kätte TsMS § 326 lg 1 kohaselt aadressil XXX postkasti panekuga 30.04.2026.
7.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 14.05.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (T. Tampuu. TsMS II. Komm vlj. § 407 komm p 3.17).
10.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
11.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse (dtl 31).
13.Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud hageja põhinõude, sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osas ning selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
14.TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine.
15.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 06.11.2023 ja 20.05.2025 sõlmitud parkimiskoha üürilepingud (parkimislepingud). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks 3/7
hageja väited lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõuete esitamise osas.
16.Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järgmine:
16.1.Võlgnevuselt 40 eurot perioodi 21.11.2023–29.05.2026 eest 11,40 eurot (viivitatud päevade arv 921);
16.2.Võlgnevuselt 40 eurot perioodi 04.06.2025–29.05.2026 eest 4,03 eurot (viivitatud päevade arv 360).
17.Kohus mõistab seega kostjalt välja põhinõude 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 15,43 eurot ja viivise alates 30.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Ülejäänud osas jätab kohus TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.
19.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
20.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on hageja seoses leppetrahviga nr 8605641002233107 saatnud kostjale 27.07.2023 võlateatise maksumusega 15 eurot ning 25.08.2023 ja 25.09.2023 võlateatised maksumusega 5 eurot kummagi teatise eest. Seoses leppetrahviga nr 7807391102251400 on hageja saatnud kostjale 09.09.2025 võlateatise maksumusega 15 eurot ning 23.09.2025 ja 17.11.2025 võlateatised maksumusega 5 eurot kummagi teatise eest.
21.Lisaks on hagejal mõlema leppetrahviga seoses tekkinud muud makseviivitusest tingitud kulud summas 5 eurot. Muud kulud sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega seotud kulusid.
22.Hageja märgib, et tegelikkuses on ligikaudne sissenõudmiskulude suurus ühe nõude kohta 76 eurot, sh meeldetuletuste trükkimine ja saatmine posti või e-kirjaga 15 eurot, päringud rahvastikuregistrisse, Maanteeametile jne 35 eurot, võla menetlemise tööjõukulud kohtuvälises sissenõudmise protsessis 15-25 eurot, IT-süsteemide kulud 5-10 eurot ja üldhalduskulud 3-5 eurot.
23.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kokku võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.
24.VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär ning see ei ole iseseisev alus sissenõudmiskulude hüvitise nõudmiseks (V. Kõve, M. Haamer. VÕS I. Komm vlj. § 113 2 komm p 4).
25.Sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab seega olema kas poolte vaheline kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse osas või saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel. 4/7
26.Kohus on 14.04.2026 määruses selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Hageja ei ole siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.
27.Hageja on 17.04.2026 hagiavalduse täienduses esile toonud, et poolte vahel ei olnud kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Hageja ei ole selgelt esile toonud, milliseid ja millises suuruses kulusid kandis hageja seoses tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisega.
28.Hageja on selgitanud, et hagiavalduse lisadena 9-11 toodud meeldetuletuskirjad on kostjale saadetud tavapostiga ning lisadena 12-14 esitatud meeldetuletuskirjad on kostjale saadetud epostiga. Ainuüksi asjaolust, et hageja on saatnud meeldetuletuskirju, ei järeldu, et sellega oleks kaasnenud kulud just summas 15 eurot või 5 eurot. Eelduslikult sõltub meeldetuletuskirjade saatmise kulu sellest, kelle poolt ja mil viisil meeldetuletuskirjad on saadetud ning erineb muu hulgas sõltuvalt sellest, kas need on saadetud e-kirja teel, lihtkirjana või tähitud kirjana. Hageja esitatud asjaolude kohaselt sisaldavad esimese võlateatisega seotud kulud muuhulgas võlateatise koostamise, trükkimise ja saatmise kulusid ning sellega seotud halduskulusid. Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud samas suuruses kulud nii e-kirja teel, kui ka tavapostiga saadetud meeldetuletuskirjade saatmisel. Seega sisaldavad ka teise ja kolmanda meeldetuletuskirja saatmisega seotud kulud eelduslikult muid kulusid lisaks postikuludele. Hageja on hagiavalduses esitanud üksnes kulude orienteeruva suuruse ühe nõude kohta. Hagiavaldusest ega hagiavalduse täiendusest ei selgu, millises suuruses, millised kulud täpselt on hagejal tekkinud seoses meeldetuletuskirjade saatmisega.
29.Hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest tingitud kulusid 5 euro ulatuses. Hageja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, millises suuruses kulud täpselt kaasnesid Transpordiametile päringu tegemisega ja kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks päringu tegemisega või millised ja millises suuruses kulud kaasnesid nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, võlgnikule SMS-ide saatmise ja helistamisega ning võlanõude avaldamisega.
30.Hageja on hagiavalduses märkinud, et riigilõivuseaduse (RLS) § 14271 lg 1 kohaselt tuleb liiklusregistrist andmete väljastamiseks tasuda riigilõivu 10 eurot töötunni eest. Transpordiameti sisemise töökorralduse järgselt on ühe lehekülje väljastamiseks ette nähtud aeg 30 minutit, seega on tõendi väljastamise riigilõiv 5 eurot.
31.RLS § 14271 lg 1 sätestab riigilõivu suuruse ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest. Liiklusseaduse (LS) § 184 lg 12 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda liiklusregistrist dokumendi või muu ühekordse taotluse alusel andmete väljastamise eest. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja päringu Transpordiametile sõiduki omaniku või vastutava kasutaja välja selgitamiseks läbi X-tee. X-tee kaudu on andmeteenust võimalik kasutada X-tee liikmete vahelise andmeteenuse kasutamise kokkuleppe alusel (Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ § 12 lg 1). Seega ei teinud hageja sõiduki omaniku või vastutava kasutaja välja selgitamiseks eelduslikult mitte ühekordse päringu RLS § 5/7
14271 lg 1 ja LS § 184 lg 12 mõttes, vaid tegi päringu Transpordiametiga sõlmitud lepingu alusel ning maksis selle eest lepingus kokku lepitud tasu. Hageja ei ole välja toonud, millist tasu tuli hagejal tasuda X-tee kaudu tehtud päringu eest.
32.Samuti on hageja viidanud sellele, et RLS § 3191 lg 3 kohaselt tasutakse isiku õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ühe isiku andmete kohta 30 eurot.
33.RLS § 3191 lg 3 asub riigilõivuseaduse 13. peatüki 2. jao pealkirjaga „Eesti välisesinduse toimingud“ 1. jaotises pealkirjaga „Konsulaarteenused.“ Seega on RLS § 319 1 lg-s 3 sätestatud riigilõiv ette nähtud juhul, kui päring rahvastikuregistrisse tehakse Eesti välisesinduse kaudu. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagejal oleks kostja andmete väljaselgitamiseks olnud vajalik teha päring Eesti välisesinduse kaudu.
34.Kohus on seega seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
35.Kohus jätab seetõttu hageja sissenõudmiskulude nõude 60 eurot rahuldamata. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine
36.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
37.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
38.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
39.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega. TsMS § 420 alusel ei saa kostja tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebust, kuid võib esitada kaja. Kaja regulatsioon ei näe aga ette menetluskulude suuruse vaidlustamist.
40.Seega juhul, kui kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks tagaseljaotsuses, on ebaselge, mil viisil saab kostja kasutada TsMS § 178 lg 1 tulenevat õigust vaidlustada hüvitatavate menetluskulude suurust. Sellest tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast otsuse jõustumist (vt T. Tampuu. TsMS II. Komm vlj. § 420 komm p 3.4).
41.Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
42.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 6/7
43.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
44.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.