2-18-17005 ERGO Insurance SE hagi Ü E vastu kahju hüvitise nõudes 2 076,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja Kairi Freiberg (e-post: [email protected]) Kostja: Ü E (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela (Advokaadibüroo INDELA, e-post: [email protected]) 26.09.2019
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Kairi Freiberg Kostja lepinguline vandeadvokaat Helmeri Indela
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada ERGO Insurance SE hagi Ü E vastu kahju hüvitise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Ü E hageja ERGO Insurance SE kasuks kahju hüvitis summas 2 076,04. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja Ü E kanda.
4.Välja mõista kostjalt Ü E hageja ERGO Insurance SE kasuks hageja menetluskulud summas 250 eurot (riigilõiv). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hageja palub mõista kostjalt välja kahju hüvitis summas 2 076,04 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda.
2.25.07.2018 toimus xxxx korterelamus veekahju juhtum, mis sai alguse korterist nr xxxx ja milles sai kannatada korter nr xxxx. KÜ Xxxx esindaja on hagejale deklareerinud, et korteris nr xxxx toimus remont ja lammutustööd, pärast mida oli lahti jäetud kanalisatsioonitoru, kust vesi valgus alla. Xxxx kaasomaniku R J’i poolt hagejale esitatud kahjuavalduses on märgitud, et 23.07.2018 tuvastas naaber, kes tema äraolekul käis tema korteris, et WC laest tilgub vesi. Kontrolliti üleval asetsevaid kortereid, kust veelekkeid ei leitud, kuid siis ei saadud sisse teise korruse korterisse nr xxxx. 27.07.2018 avastati, et korteri nr xxxx WC on läbimärg ja siis kontrolliti veepüstakute ala, kust samuti lekkeid ei leitud, kuid sel päeval õnnestus siseneda korterisse nr xxxxx, kus avastati lahtine kanalisatsioonitoru ja ülemiste naabrite veekasutusel tuli sellest vett. Korter asukohaga xxxx ja seal asuv kodune vara oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud kodukindlustus ERGO Maksi kindlustuselepinguga nr xxxx.
3.Kinnistusregistri andmete kohaselt oli korteri, asukohaga xxxx, kust sai alguse veekahju, omanikuks kahjujuhtumi toimumise hetkel kostja. Kostja korteriomanikuna vastutab teistele korteriomanikele tekitatud kahju eest riskivastutuse alusel. Kostja on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi eset korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja eelnimetatud kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja oleks järginud oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks kahjulik tagajärg saabunud. Hageja ei saa nõustuda ka kostja seisukohaga selles osas, et kahju tekitamise eest vastutab eelmine korteriomanik, kuna antud juhul ei ole tõendatud, et kahju toimus enne kostja korteriomanikuks saamist.
4.Hageja on hüvitanud tekkinud kahju kogusummas 2 076,04 eurot. See sisaldab korteri nr xxxx omanikule ehk kindlustusvõtjale tasutud kokkuleppelist kahjuhüvitis summas 2037,64 eurot, mille aluseks on võetud Xxxx OÜ poolt koostatud kalkulatsioon koos ülevaatuse aktiga ning Xxxx OÜ poolt teostatud ülevaatuse kulu summas 38,40 eurot.
5.Hageja esitas pärast kindlustushüvitise välja maksmist kostjale pretensiooni kahju summas 2 076,04 eurot hüvitamiseks, kuid kostja ei ole seda siiani teinud. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja tugineb Ringkonnakohtu 27.01.2015 otsusele asjas nr 2-13-4018, mille kohaselt korteriomanikul ei ole reaalosa ega kaasomandi puhul riskivastutust, vaid korteriomanik vastutab KrtS § 11 lg 1 p 1 alusel üksnes juhul, kui ta rikkus reaalosa korrashoiukohustust, st jättis mingi soorituse tegemata. Kostja märgib lisaks, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kostja väitel ei ole ta kohustust rikkunud ning rikutud kohustuse ja kostja tegevuse/tegevusetuse vahel puudub igasugune seos. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole tõesed, nõuetekohaselt ei ole tõendatud kahju olemasolu ja selle tekkimine, kahju suurus, kostja õigusvastane käitumine ja põhjuslik seos väidetava kahju ja kostja käitumise vahel.
8.Veeavarii toimus korterite seinas asuvas kommunikatsioonide püstakus ehk osas, mis on kõikide majaomanike kaasomandis ja ühiskasutuses ning seega on mittetuvastatav, et veeavarii sai alguse just korterist nr xxxx. Korter nr xxxx on renoveeritud, mille käigus on vahetatud ka kogu korterisisene veetorustik. Avariiolukorra fikseerimise teatest/aktist tuleneb, et korteris nr xxxx lekkis väidetavalt
korterisisene kanalisatsioonitoru, mis unustati remondi ajaks lahti ning mis kuuluks justkui kostja mõjusfääri. Kostja korteris ei ole kordagi lahti jäetud ühtegi toru ning seina sees asuvale kanalisatsioonitorule ligipääs, selle hooldamine ja korrasoleku kontrollimine, ei ole kostja mõjusfääris. Kostja märgib, et kaasomandis olevas püstakus tilkus pidevalt vett. Kuna tegemist on viiekordse korrusmajaga ja korter nr xxxx asub esimesel korrusel, kogunebki lõpuks vesi sinna. Kahjustatud korteriomandieseme omanik peab tõendama, et kahjustav asjaolu, s.o veeleke, lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest. Hageja ei ole seda teinud, mistõttu ei saa eeldada, et xxxx korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks tõendab kostja tunnistajate ütlustega, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest, s.o ühisest kanalisatsioonitorustikust, ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud.
9.Kostja hinnangul pole millegagi tõendatud, et veeavarii toimus hageja poolt märgitud ajal, s.o 25.07.2018. Tegelikkuses sai korter nr xxxx veekahjustusi juba oluliselt varem. Väidetavast veeavariist tulenevate kahjudena on esitatud pikaajalises märjas keskkonnas viibimise toimet ja sellest tulenenud kahjustumist ning ülemäärast ja tugevamat kulumist. Kostja ei saa selle eest vastutada. Hageja on tekkinud kahjustusi valesti hinnanud ja arvestamata jätnud kahjustuste hindamisel ka korteri nr xxxx varasema kulumise.
10.KÜ avariiolukorra fikseerimise kohta teate/akti kindlustusele on allkirjastanud KÜ juhatuse liige J T. Viidatud dokument on vormistatud ja dateeritud alles 14.08.2018 – väidetava kahju tekkimise ja tõendi koostamise vahele jääb peaaegu kolm nädalat, mis ei ole eluliselt usutav. Kuna tõendi on koostanud ja allkirjastanud ka xxxx korteri omanikuga ja korteriühistuga seotud isik (varasem korteriomanik), siis on tegemist on ilmselgelt kokkumänguga, millega soovitakse süüstada alusetult kostjat ning vältida korteriühistu vastutust antud asjas. Lisaks puudub aktil kostja allkiri ning kostja ei ole rikkumist kunagi omaks võtnud ega muul moel jaatanud kahjustava asjaolu esinemist.
11.Kostja sai korteri nr xxxx omanikuks 19.07.2018, s.o vähem kui nädal enne väidetava veeavarii toimumist. Isegi, kui hüpoteetiliselt möönda, et veekahju võis lähtuda korteriomandi nr xxxx eriosast, siis vastutab selle eest korteri eelmine omanik. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud ära tunnistajad ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
15.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:
25.07.2018 toimus xxxx korterelamus veekahju juhtum, milles sai kannatada korter nr xxxx;
korter nr xxxx ja seal asuv kodune vara oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud kodukindlustus ERGO Maksi kindlustuselepinguga nr xxxx (tl 4 pööre);
hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 2 037,64 eurot (tl 6) ja Xxx OÜ-le teostatud ülevaatuse kulu summas 38,40 eurot (tl 11);
11.09.2018 esitas hageja kostjale tagasinõude nr 14 040 summas 2 076,04 eurot (tl 11 pööre).
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab kindlustusvõtjale tekitatud kahju eest.
17.Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad kaasomanikena asjaõigusseadus (AÕS) § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
18.Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); 3) kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
19.Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses hagejale kui kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.
20.Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja ei taganud oma korteriomandi reaalosa kasutamist selliselt, et sellega ei kahjustataks teisi korteriomanikke (kostjale kuuluvas korteris toimus remont ja lammutustööd, pärast mida oli lahti jäetud kanalisatsioonitoru, kust vesi valgus alla). Kostja leiab, et ta ei ole oma kohustust rikkunud, kuna veeavarii toimus korterite seinas asuvas kommunikatsioonide püstakus ehk osas, mis on kõikide majaomanike kaasomandis. Kostja korteris ei ole kordagi lahti jäetud ühtegi toru ning seina sees asuvale kanalisatsioonitorule ligipääs, selle hooldamine ja korrasoleku kontrollimine, ei ole kostja mõjusfääris. Samuti märgib kostja, et kaasomandis olevas püstakus tilkus pidevalt vett. Kohtu hinnangul on selline kostja väide tõendamata. Toimiku materjalide ega kostja tunnistajate ütluste põhjal ei ole võimalik usutavalt järeldada, et veeavarii tekkimise põhjuseks oli kaasomandis olevas kommunikatsioonide püstakus esinev leke. Ei ole eluliselt usutav, et sellises mastaabis veekahjustuse tekitajaks saaks olla vaid leke, millest väidetavalt vett üksnes tilkus. Samas on hageja esitanud tõendina fotod avatud kanalisatsioonitorustikust korteris nr xxxx, millelt muuhulgas nähtub ka põrandale jooksnud veest tekkinud jälg betoonil. Kostjale kuuluvas korteris kanalisatsioonitoru lahti jätmist kinnitavad ka tunnistaja R P ütlused 26.09.2019 toimunud kohtuistungil: „[---] avastasin, et kanalisatsioonipüstak korteris oli kõik välja lammutatud. Põrandad, dušikabiin. Lahti olid nii püstaku wc-poti üleminek püstakusse ja 50-sed torud, see tähendab köögi vannitoa ja püstaku vahelist toru ei olnud seal, need avad olid lahti. Siis ma avastasin, et ümber püstaku on tugev leke olnud, et kõik pinnas oli märg. Toru avad oli lahti ja ütlesin töömeestele, kes seal olid, et need otsad tuleb kinni panna, et sealt tuleb ju vett välja. [---] Aga neil oli veel üks kraan, mis ma ei mäleta, kuidas ta seal kinnitatud toru külge oli, mingisuguse traadiga seda ma ka täpselt ei mäleta, aga see ka tilkus. Neil ei olnud seal all mingit anumat ega midagi.
Ütlesin, et page siia anum alla, sest see tilgub kõik ju põrandale ja kõik jookseb alla. Sellega see lõppes.“ (tl 69 pööre-70)
21.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjast korteriomanikul on kehtiva KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus tagada korteriomandi korrasolek. Kostjal on kohustus tagada korteriomandi korrasolek ka ajal kui ta isiklikult korteris ei viibi või korterit kasutavad kolmandad isikud (kostja sõnul viibisid juhtumi toimumise ajal korteris töömehed). KrtS § 31 lg 4 kohaselt korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS §31 lg 1 sätestatut. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Sellega rikkus kostja KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et kui kostja või korteris viibivad töömehed oleks taganud kanalisatsioonitoru korrasoleku, ei oleks alumise korteri omanikule veekahju tekkinud.
22.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kahju tekitamise eest vastutab eelmine korteriomanik, kuna puuduvad igasugused tõendid, et kahju toimus enne kostja korteriomanikuks saamist.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja hüvitas kindlustatud korteri omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju) ning et need kulud kuuluvad VÕS § 132 lg 3 alusel korteriomanikule hüvitatava kahju hulka. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kindlustatud korteri omanikule korteri taastamisest tekkinud kulud ei oleks hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34).
24.Kahju hüvitise suuruse osas on kostja leidnud, et hageja on tekkinud kahjustusi valesti hinnanud ja arvestamata jätnud kahjustuste hindamisel korteri varasema kulumise. Kohtu hinnangul on kostja sellised väited paljasõnalised ja tõendamata. Hageja väitel on ta hüvitanud kahju, mis oli korteri taastamiseks vajalik. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kahjustatud korteri omanik oleks kahjuhüvitise arvelt teinud liigseid remonditöid. Toimiku materjalides olevast kahjustatud korteri vaatlusaktist (tl 8) ja hinnapakkumisest (tl 7) ei tulene, et kahjustatud korteri remondikuludena on hüvitatud suurem summa kui oli vajalik korteris endise olukorra taastamiseks. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega selles osas, et arvestada oleks tulnud ka korteri kulumisastet. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15). Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise käigus objektiivselt võimalik vältida kasu saamist, s.o uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel juhul poleks kindlustusandjal võimalik asja parandada ega VÕS § 132 eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja vastuväited hüvitise vähendamiseks alust. Menetluskulud
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
27.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 250 eurot.
28.Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
29.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.