Partem OÜ ja X hagi Get Money OÜ vastu laenulepingu tühisuse ja omandiõiguse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Partem OÜ (isikukood 37001080317), asukoht Aia tn 1-9, Rummu, 76102 Harjumaa; e-post: [email protected] Hageja II: X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt, Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ; e-post: xxx Kostja: Get Money OÜ (registrikood 12494361), asukoht A. Reinvaldi tn 3-8, 10121 Tallinn; e-post: xxx; [email protected] Kostja seaduslik esindaja: Y (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Tuvastada, et Get Money OÜ ja Partem OÜ vahel 31.08.2023 sõlmitud laenuleping nr 23083114 on tühine.
3.Tuvastada, et sõiduk PORSCHE CAYENNE TURBO (registreerimismärk XXX, tehasetähis XXXXXXXX) omanik on X, (isikukood XXX).
4.Tuvastada, et Transpordiameti Liiklusregistris Get Money OÜ nimele registreeritud sõiduk PORSCHE CAYENNE TURBO (registreerimismärk XXX, tehasetähis XXXXXXXX) omanikukanne on tühine ja kanda Liiklusregistrisse sõiduki PORSCHE CAYENNE TURBO (registreerimismärk XXX, tehasetähis XXXXXXXX) omanikuna sisse X (isikukood XXX). Asendada vastav kostja
5.Get Money OÜ-l tuleb tagastada Xle sõiduki PORSCHE CAYENNE TURBO (registreerimismärk XXX) võti viie kalendripäeva jooksul alates käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Välja mõista Get Money OÜ-lt hageja I Partem OÜ kasuks menetluskulud 678 eurot hageja II X kasuks menetluskulud kokku 678 eurot. Menetluskulud on riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 936 eurot.
8.Mõista kostjalt hagejate kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
ASJAOLUD
1.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
2.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 31.08.2023 sõlmitud laenuleping nr 23083114, mille alusel kostja andis laenu hagejale summas 3500 eurot (dtl 38-44). Lepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu tagamise eesmärgil vormistama laenusaaja omandis oleva mootorsõiduki ümber laenuandja omandisse (p 3.4). Laenusaaja kohustuse tagatiseks
3.Koos laenulepinguga sõlmisid kostja ja X käenduslepingu 31.08.2023 (dtl 35-37), mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 5072,93 eurot. Hageja vormistas laenu tagamise eesmärgil enda omandis oleva mootorsõiduki ümber laenuandja omandisse (dtl 13).
4.Lepingu järgi kohustus kostja kandma laenusumma laenusaaja poolt osundatud arvelduskontole üle pärast lepingu punktides 3.5 ja 3.6 sätestatud kohustuse täitmist ilma laenusaaja poolse täiendava korralduseta 1 (ühe) pangapäeva jooksul. Kostja ei ole lepingujärgset laenusummat hagejale I üle kandnud (dtl 11, 22).
5.Laenusaaja pöördus laenuandja poole e-kirjaga selgitamaks, kas ülekanne on tehtud 31.08.2023 ja 01.09.2023 (dtl 14).
6.06.09.2023 edastas laenuandja laenusaajale laenulepingu nr 23083114 erakorralise ülesütlemise avalduse (dtl 24-25), milles on väidetud, laenusaaja on rikkunud lepingutingimusi – tasumata on intressid summas 162 eurot ning lepingutasu 80 eurot.
7.Eeltoodust tulenevalt esitasid hagejad 11.09.2024 kostjale nõude (dtl 16-20) sõiduki kandmiseks Transpordiameti Liiklusregistris tagasi X nimele ja tagastama sõiduki võtme. Kostja ei ole nõudele vastanud.
8.Hagejad esitasid Harju Maakohtule 10.11.2024 hagiavalduse Get Money OÜ vastu laenulepingu tühisuse ja omandiõiguse tuvastamise nõudes. Kohus võttis hagi 27.01.2025 menetlusse.
9.Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte 28.01.2025 kohtute infosüsteemi e-toimiku kaudu. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (17.02.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohtumääruse põhjendused
10.TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
11.Hagejate nõude aluseks on sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõistes. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
12.Hagiavaldusest nähtub, et hageja I ja kostja on sõlminud 31.08.2023 laenulepingu summale 3500 eurot, mille käenduseks on sõlminud käenduslepingu hageja II ja kostja ning laenu tagatiseks on võõrandatud sõiduk PORSCHE CAYENNE TURBO registreerimismärgiga XXX kostjale koos tagasi võõrandamise õigusega peale laenukohustuse täitmist.
13.Lepingupool peab täitma temale lepingu alusel tekkivat kohustust. Hageja I on täitnud omapoolse lepingutest tuleneva kohustuse ning 31.08.2023 Transpordiameti e-teeninduses
esitanud taotluse sõiduki Porsche Cayenne Turbo, registrimärgiga XXX, omanikukande muutmiseks ja tasunud riigilõivu (dtl 13). Hageja II on sõlminud käenduslepingu, seega on hageja II täitnud omapoolse lepingust tuleneva kohustuse.
14.Kostja kohustus hageja I arvelduskontole kandma laenusumma ühe pangapäeva jooksul. Hageja on kohtule esitanud 13.09.2023 Coop Pank AS väljastatud tõendi, mille kohaselt PARTEM OÜ arvelduskontole nr EE634204278625720506 ei ole perioodil 30.08.2023 kuni 13.09.2023 toimunud laekumisi ettevõttelt Get Money OÜ (dtl 11). Sama on tõendatud ka arvelduskonto väljavõttega (dtl 22).
15.Kostja oma lepingust tulenevat kohustust täitnud ei ole ja on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Hageja on saatnud laenuandja 31.08.2023 ja 01.09.2023 e-kirja selgitamaks, kas ülekanne on tehtud (dtl 14). Kostja on vastuseks edastanud 06.09.2023 hagejatele lepingu erakorralise ülesütlemise teatise (dtl 24-25). Hagejad on 11.09.2023 esitanud kostjale kirjaliku nõude laenulepingust tuleneva tagatise tagastamiseks (dtl 1620).
16.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 31; Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 27).
17.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
18.Hagejad taotlevad kohtult sõiduki PORSCHE CAYENNE TURBO registreerimismärgiga XXX omandiõiguse tuvastamist ning omanikukande asendamist hageja II andmetega.
19.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 281 lg 1 järgi võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse.
20.Kohtule nähtuvalt on poolte tahe olnud suunatud sellele, et hageja I annab sõiduki kostjale üleandmise ja hilisema tagasiomandamisega tagatise kostjal hagejate vastu olevate, laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Laenulepingust tulenevalt andis hageja I sõiduki omandi üle kostjale, selle tagasivõõrandamise õigusega peale laenukohustuste täitmist. Sellist tagatisomandamise lepingut ei saa õiguslikult pidada pandilepinguks ega liisingulepinguks. Pandilepinguks ei saa seda pidada seetõttu, et hageja sai sõiduki omanikuks, kuid vallaspandi puhul pidanuks AÕS § 281 lg 1 alusel saama vaid valduse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2022 otsus, 2-21-2983, p 8.3.1).
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate nõude tagatise tagastamiseks. Sõiduki PORSCHE CAYENNE TURBO (registreerimismärk XXX, tehasetähis XXXXXXXX) omanikuna tuleb Liiklusregistrisse sisse kanda X (isikukood XXX). Vastav kostja nõusolek tuleb asendada kohtuotsusega.
22.Hagejad tuginevad lepingu tühisusele ning paluvad kohtul tuvastada lepingute tühisus. Hageja I ei tunnista intressinõuet. Intress on tasu selle eest, et raha antakse laenusaaja käsutusse. Arvestades, et laenuandja ei ole nõude esitajale laenusummat üle andnud, siis ei ole põhjendatud ka laenuandja intressinõue 162 eurot. Laenuandja on esitanud ka nõude laenulepingu sõlmimise tasu osas.
23.Hageja I rõhutab, et laenuandja on rikkunud lepingu sätteid ja jätnud lepingulised kohustused täitmata. Seetõttu leiab hageja, et on alusetu ka lepingutasu nõue. Hageja leiab, et laenulepingu intress 209% aastas on ebamõistlikult suur ja laen on ebamõistlikult kulukas – krediidi kulukuse määr on 172,37% aasta kohta. Intressi arvestatakse tagasi maksmata laenusummalt. Hageja I leiab, et nii laenulepingu intress kui ka üldine krediidi kulukuse määr on võrreldes tavapärasega ebamõistlikult kõrged ning seega on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.
24.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt Riigikohtu
13.veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata (Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
25.Käesolevalt laenulepingu krediidikulukuse määr 172,37% ületab Eesti Panga eraisikutele antavate laenude krediidikulukuse määra (lepingu sõlmimise ajal 16,72%) enam kui 10 korda. Kohus nõustub hagejatega, et tehing on vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine.
26.Kostja hagile vastanud ei ole. TsMS § 231 lg 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Kohus on küsinud kostjalt vastus hagiavaldusele, kuid kostja kohtule ei vastanud.
27.Seega leiab kohus, et hagejate taotlus tuleb rahuldada ning kohus tuvastab, et Get Money OÜ ja Partem OÜ vahel 31.08.2023 sõlmitud laenuleping nr 23083114 on tühine.
28.TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
29.Hagiavalduse kohaselt palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2). Seega mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks tasutud riigilõivu 420 eurot.
30.Hagejad on esitanud menetluskulude nimekirja 05.06.2026 (dtl 52), mille kohaselt on hagejad kandnud menetluskulusid summas 1 356 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 936 eurot kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Hagejad kinnitavad, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kulud on vajalikud ja põhjendatud. Esindajal kulunud käesolevas menetluses õigusabile aega kokku 7 tundi ja 48 minutit, tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). Seega on kostja õigusabikulud kokku 936 eurot. Kohus
küsis kostjalt seisukohta hageja menetluskuludele, kuid kostja seisukohta hagejate menetluskulude osas esitanud ei ole.
31.Taotluse kohaselt on hagejate esindaja teinud menetluses järgmisi toiminguid: -
10.11.2024 Dokumentidega tutvumine ja hagi koostamine ning esitamine 7 h, 840 eurot;
-
27.02.2025 määrusega tutvumine 0,2 h, 24 eurot;
-
30.05.2025 Kohtu kirjaga tutvumine 0,2 h, 24 eurot;
-
05.06.2025 Menetluskulude nimekirja täiendamine 0,40 h, 48 eurot.
32.Kohus leiab, et hagejate esindajakulud 936 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et hagejate esindaja tunnitasumäär 120 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks.
33.Hagejad on palunud mõista kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud summas 678 eurot. ja kostja II kasuks 678 eurot. Mõista kostjalt hagejate kasuks välja alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.